2-09-14803/13

(7)2-09-14803 annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus Viru Maakohtule

1. aprillil 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust
2. detsembril 2008 sündinud tütar L. L.. Laps on hageja ülalpidamisel ja kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 4000 krooni. Kohtule
3. augustil 2009 esitatud hagiavalduse täpsustamise avalduses hageja teatab, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust alates märtsist 2009 ning nimetatud ajast alates on laps hageja ülalpidamisel. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, olulist vara hageja ei oma, lapse elukohaks on hageja vanemate elukoht. Hageja sissetulekuks on vanemahüvitis 6000 krooni. Hageja vanemad osutavad materiaalset abi. Hageja väitel on kostja võimeline täitma ülalpidamiskohustust, kuna kostjal on sissetulek ligikaudu 10 000 krooni neto ning kostja omab sõiduautot ja korteriomandit. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole. Hageja väitel moodustavad hageja kulutused lapsele igakuiselt 6500 krooni. Hageja selgitab, et selles eas laps vajab olulises koguses hooldusvahendeid, erilist toitumist ja olulises koguses riietusesemeid. Juuli kuu kulutused lapsele moodustasid arvestusega 2000 krooni hooldusvahenditele, 1500 krooni lapse toidule, 1000 krooni riietusesemed. Nimetatud summadele lisandub kulutused transpordile ja kulutused hügieenitarvetele, mänguasjadele ja tarbeesemetele. Hageja kogu sissetulek kulus lapsele ning hagejal puudub võimalus hüvitada oma vanematele eluasemega seotud kulutusi. Tulevikus lisandub hagejal kulu isiklikule eluasemele, s.o eluaseme üürikulu. Hageja poolt on esitatud lapse kulutuste kohta kokkuvõtte, mille kohaselt augustis 2009 kulus lapse spetsiaalsele toidule 983,20 krooni, muule toidule 600 krooni, riietusesemetele 552 krooni, hooldusvahenditele 1772,70 krooni, hügieenitarvetele 54 krooni, mänguasjadele 625 krooni, transpordile 280 krooni ja kommunaalkulud lapse osas 450 krooni, kokku kulus lapsele 5316,90 krooni. Hageja väitel ei täida kostja lapse ülalpidamiskohustust. Hageja vähendab esialgselt esitatud nõuet ja palub välja mõista kostjalt elatis alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3500 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas
4. septembril 2009 kohtule avalduse koos täiendavate tõenditega lapse kulutuste osas. Hageja väitel moodustavad kulutused lapsele 53 420,45 krooni aastas, millest kulud toidule 20 075 krooni arvestusega 55 krooni päevas, riided 4033,45 ja 5835 krooni, ravimid 1200 krooni, hügieenitarbed 660 krooni, mähkmed 9360 krooni, mänguasjad 1200 ja 2697 krooni, olmeesemed 5000 krooni ja transpordikulud 3360 krooni. Kulutused eluasemele keskmiselt 500 krooni. Tulevikus lisanduvad veel kulutused seoses korteri üürimisega 400 krooni. 2

(7)2-09-14803 Hageja leiab, et kulutused lapsele moodustavad kokku 5351 krooni kuus ning lisades sellele tulumaks, s.o 2765 krooni + 21%, on põhjendatud elatusraha 3500 krooni kostja osana lapse ülalpidamisel. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: abielutunnistus (t.l.-2); sünnitunnistus (t.l.-3); Jõhvi Vallavalitsuse tõend (t.l.-4); KÜ Kasteheina 5 arve (t.l.-24); Eesti Energia AS arve (t.l.-25); ostutšekid (t.l.-26-33); arve saateleht (t.l.-48-49); hinnapakkumised (t.l.50-51) ja tõend (t.l.-52). Kostja vastus Kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Kostja esitas oma seisukohad ja väited kohtu eelistungil. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: hooldustasu ja kommunaalteenuste tasumise tõend (t.l.-38); elukohatõend (t.l.-39); palgatõend (t.l.-40); perearsti tõend (t.l.-41); kindlustuspoliis (t.l.-42); laenu tagasimakse graafik (t.l.-43-44). Kohtuistung Kohtuistungil

1. septembril 2009 jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja selgitab, et laps on 9kuune ja hageja ei tööta. Hageja saab emapalka 6000 krooni, ning seda veel 1,5 aastat, ja lapsetoetust 300 krooni. Hagejal autot ega korterit ei ole. Hageja ei ole nõus vähendama nõutava elatusraha suurust alla 3000 krooni. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub maksma elatist lapsele igakuise elatusrahana 2175 krooni kuus, s.o seadusega sätestatud miinimummääras. Kostja nõustub, et tema palk on 10 000 kuni 11 000 krooni kuus neto. Kostja selgitab, et maksab 3300 krooni kuus laenu tagastust ja kommunaalkulud moodustavad ligikaudu 1000 krooni, kostjal on korter ja auto, teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Kostja väitel on tal tervise probleemid, s.o krooniline hüpertoonia ja kaksteistsõrmiksoole haavand, mille raviks kulub ca 700 krooni kuus. Kostja väitel on hageja poolt nimetatud kulud transpordile liialdatud ning kostja nõustub vajadusel ise kindlustama lapse vajaliku transpordiga. Kostja väitel on ta andnud hagejale raha ja ostnud lapsele asju. Kohtuistungil
2. septembril 2009 jäi hageja oma nõude juurde välja mõista kostjalt elatis igakuise elatusrahana 3500 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja selgitab, et varem nimetatud minimaalne summa 3000 krooni oli mõeldud juhuks, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja nõustub, et kostja on andnud lapse ülalpidamiseks ühel korral 500 krooni ning juulis kinkis kostja hagejale 1400 krooni lapse pooleaastaseks saamise puhul. Hageja viitab, et kostja ei ole esitanud tõendeid võimalike ravikulude kohta. Kostja selgitab, et igakuine tagastatav krediidisumma on pisut üle 3000 krooni, s.o 3100 või 3200 krooni koos kindlustusega. Kostja väitel on ta andnud lapse ülalpidamiseks ühel korral 500 krooni ning juulis kinkis kostja hagejale 1400 krooni lapse pooleaastaseks saamise puhul. Kostja tunnistab hagi osaliselt, seadusega sätestatud miinimumi ulatuses. 3

(7)2-09-14803 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest igakuise elatusrahana 3500 krooni. Kostja nõustub lapse ülalpidamiskohustusega ja on nõus maksma elatist igakuise elatusrahana 2175 krooni kuus ehk miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vaidlust ei ole, et alaealine laps põlvneb kostjast (t.l.-3) ja on hageja ülalpidamisel (t.l.-4). Vastavalt PKS § 61 lg 1, lg 2 ja lg 4, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja väitel moodustavad kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ühes kuus 5351 krooni. Hageja arvestuste kohaselt on lapse aastased kulud toidule 20 075 krooni arvestusega 55 krooni päevas, riided 4033,45 ja 5835 krooni, ravimid 1200 krooni, hügieenitarbed 660 krooni, mähkmed 9360 krooni, mänguasjad 1200 ja 2697 krooni, olmeesemed 5000 krooni ja transpordikulud 3360 krooni, kokku 53 420,45 krooni aastas. Kulutused eluasemele keskmiselt 500 krooni. Tulevikus lisanduvad veel kulutused seoses korteri üürimisega 400 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja transpordikulu on liialdatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid transpordikulu kohta ning seega loeb kohus, et hageja väide transpordikulu osas lapse kohta aastas summas 3360 krooni on tõendamata. Kohus tuvastas, et lisaks on hagejal tõendamata kulud ravimitele summas 1200 krooni aastas, kulu mähkmetele 9360 krooni aastas, mänguasjad kokku 3897 krooni aastas ja olmeesemed 5000 krooni aastas. Hageja esitatud arve saatelehed (t.l.-48-49) ei tõenda riietusesemete ja muu kauba ostude sooritamist, s.o kulu, kuna tegemist on hinnapakkumisega konkreetsest kauplusest. Arvesaatelehtedel nimetatud kauba eest raha maksmine ei ole tõendatud, kuna arve-saatelehel puudub vastav märge arve-saatelehe numbri, maksetähtaja, kauba väljaandmise ja kauba vastuvõtmise kohta. Hageja on tõendanud eluasemekulud summas 1133,63 krooni vastavalt KÜ Kasteheina 5 arve (t.l.24) ja 474,50 krooni vastavalt Eesti Energia AS arve (t.l.-25), s.o kokku 1608,13 krooni, mis hageja väitel tuleb jagada nelja inimesse vahel ehk eluaseme kulu lapsele moodustab 402 krooni. Hageja poolt nimetatud tulevikus tekkivad võimalikud eluasemekulud, hinnapakkumised (t.l.-5051), ei loe kohus lapsele tehtud kulutuste hulka, kuna need kulutused on eelduslikud ja toimumata. 4

(7)2-09-14803 Hageja poolt on ostutšekkidega (t.l.-26-33) tõendatud kulutused lapsele ühes kuus (august 2009) toiduainete osas summas 988,40 krooni ja hügieeni ning muudele tarvetele summas 525,80 krooni. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kulutusi lapsele kokku 402 + 988,4 + 525,8 = 1916,20 krooni ulatuses ühes kuus. Lähtuvalt PKS § 49, vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kostja kanda jääks seega pool lapsele tehtud kulutustest ehk 958,10 krooni ning kui sellele lisada tulumaks, tuleb kostja osaks jääva igakuise elatusraha suuruseks 1159,30 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei saa kohus välja mõista elatusraha vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kostja nõustus maksma elatist alaealisele lapsele elatusraha miinimummääras. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja ja kostja varalisele seisundile, kuna hageja ei ole tõendanud lapse vajadusi, mis ületaksid seadusega sätestatud miinimummäära. Kostja väidet, et tal on terviseprobleemid, ei pea kohus põhjendatuks, kuna kostja nõustus elatise maksmisega miinimummääras ning lisaks ei ole kostja esitanud kohtule ka tõendeid, et tema suhtes oleks tuvastatud töövõimetuse kaotus, mille tõttu jääks kostja ise vähem kindlustatuks. Kohu leiab, et elatis alaealisele lapsele tuleb kostjalt välja mõista elatusraha miinimummääras summas 2175 krooni igakuiselt. Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Hageja soovib elatist alates hagiavalduse esitamisest. Pooled ei vaidle, et kostja on andnud lapse ülalpidamiseks ühel korral 500 krooni ning juulis kinkis kostja hagejale 1400 krooni lapse pooleaastaseks saamise puhul. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, kuna kostja antud raha summa on oluliselt väiksem kui seda seadusega sätestatud miinimummäär elatusraha osas, s.o 2175 krooni kuus. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates
2. aprillist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o
3. märtsini 2023 igakuise elatusrahana summas 2175 krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja tõendid – abielutunnistus (t.l.-2) ei ole asjassepuutuv, kuna abielusuhted ei mõjuta elatise nõudmise õigust. Hageja tõendi - Sotsiaalkindlustusameti tõend (t.l.-52) ja kostja tõendid hooldustasu ja kommunaalteenuste tasumise tõend (t.l.-38), elukohatõend (t.l.-39), palgatõend (t.l.5

(7)2-09-14803 40), perearsti tõend (t.l.-41), kindlustuspoliis (t.l.-42) ja laenu tagasimakse graafik (t.l.-43-44) – jätab kohus analüüsimata, kuna kohus leidis, et ei ole vaja anda hinnangut hageja ja kostja varalisele seisundile. Hagihind Hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks igakuise elatusrahana 3500 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind moodustab seega 9 x 3500 = 31 500 krooni. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagilt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Et vaidlus alaealisele lapsele elatise väljamõistmise osas toimub eelkõige lapse huvides ning vanematel on lapse ees võrdsed kohustused, kusjuures vanemad peavad igati kaitsma lapse huve, tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel võrdsetes osades. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Evi Kool Kohtunik Tartu Ringkonnakohus 02. juulil 2010.a. otsustas: Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 19. oktoobri 2009. a otsus V. L.lt väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista V. L.lt elatis J. L. kasuks tütre L. L. ülalpidamiseks 2632 krooni kuus alates 03.04.2009. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 6

(7)2-09-14803 „

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista V. L.lt J. L. kasuks elatis tütre L. L. (isikukood xxx) ülalpidamiseks 2632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni kuus alates 03.04.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 24.12.2026, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Kohtuotsus on viivitamata täidetav kahe kuu elatise ulatuses.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.“ Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Kohtuotsus jõustus 14.08 2010.a. Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Alla Kuzmina 7