lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist põhinõudelt seadusjärgses määras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni
Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 06.10.2009 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 6570 krooni, kuid hageja ise tegutsedes heas usus nõuab kostjalt sellest 2410 krooni, sidudes sedasi kõrvalnõuete (intressi ja viivise) suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga 6570 krooni ja hageja nõuab sellest 2410 krooni, lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
Arvestades hageja nõuete rahuldamise ulatust jätab kohus hageja menetluskuludest 90 % kostja kanda ja 10 % hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.
lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1000 krooni (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 750 krooni ja hagimenetluses tasutud 250 krooni) ning hageja esindaja õigusabi kulu 2000 krooni, kokku seega 3000 krooni.
lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv vastavalt
lõikele 2) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud vastavalt
2 § 144 punktile 1). Hageja on 06.10.2009 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni, mis arvati
lõike 9 alusel asja edasise lahendamise tõttu hagimenetluse kulude hulka.
lõikest 5 tulenevalt tasus hageja 22.03.2010 täiendava riigilõivu 250 krooni, kuna hagilt hinnaga 3000 krooni tuli tasuda
lõike 1, § 133 lõigete 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu 1000 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras.
lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
§-s 218 sätestatule. Kohtule on esitatud lepingulise esindaja kulusid tõendava dokumendina OÜ Credit Inkasso arve nr 90018 summas 2000 krooni, selgitusega õigusabi – konsultatsioon ja hagiavalduse koostamine Alo Nikkineni tsiviilasjas nr 2-09-51037. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja lepinguliseks esindajaks on AS MiniCredit jurist Vitali Jaroševitš ehk hageja töötaja (tööleping nr 10-2/2009)
Kuivõrd hagejat esindas menetluses tema enda töötaja, mitte OÜ Credit Inkasso (registrikood 11561842; asukoht Toompuiestee 18, Tallinn), siis ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulusid summas 2000 krooni. Hageja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 1000 krooni (riigilõiv). Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 90 % kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 900 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.