) § 396 lg 1 kohaselt Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. K. Heinsaarelt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1 851 krooni. Laenulepingu nr 3290606017 p 3.7. kohaselt on pooled kokku leppinud laenu intressimäära 22 % aastas. Intress on tasu laenu kasutamise eest.
Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista intress hageja poolt arvutatud suuruses, so 117 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud intressi arvutust. Laenulepingu p 7. kohaselt on lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel viivise määr võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tuginedes lepingule ja seadusele mõistab kohus kostjalt välja viivise 232 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvutust. Laenulepingu lisaks olevate üldtingimuste p 1.3.4. kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja laenuandja saadab selle tõttu laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmise kulu kuni 500 krooni. Hageja on saatnud kostjale neli teadet. 23.07.2009 saadetud teate eest nõuab hageja 50 krooni, 31.08.2009 teate eest 70 krooni, 22.09.2009 teate eest 150 krooni ja 13.10.2009 teate eest 250 krooni, kokku 520 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud sellist kulu arvestust.
lg 1 näeb ette võlausaldaja õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus mõistab seaduse ja lepingu alusel kostjalt välja temale võlateadete saatmise kulude katteks 520 krooni hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.