3-10-722/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-722 Otsuse kuupäev 30.06.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Autohelvetia OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 15.02.2010 maksuotsusele nr. 12.2-3/190-140 Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Autohelvetia OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.02.2010 maksuotsusele nr. 12.23/190-140 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.07.2010 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on teinud maksuotsuse 15.02.2010 nr. 12.2-3/190-140 , millega on kohustanud OÜ Autohelvetia tasuma Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole riiklikke makse kokku summas 495.723.- krooni, sealhulgas käibemaksu 180.750.- ja tulumaksu 314.973.- krooni. Maksuotsuse kohaselt on maksuhalduri poolt koostatud kontrollakt nr. 12.2-3/190-136, mis on olnud maksuotsuse koostamise aluseks. Osaühingu põhitegevuseks on kasutatud sõidukite ost-müük. Sõidukid ostetakse Šveitsist eraisikutelt ning müüakse Eestisse, Soome ja Venemaale . OÜ tegevust finantseeritakse ettevõtte majandustegevusest ja juhatuse liikme Kaarel Õimu poolt antud laenust. Maksuhaldur on kontrollinud Autohelvetia OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamist, deklareerimist ja tasumist maksustamisperioodidel 2008 märts kuni 2008 oktoober. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja on deklareerinud kontrollitaval perioodil 18% maksustavat käivet väiksemana kui ta oleks pidanud. Kaebaja on jätnud oma raamatupidamises kajastamata ning käibedeklaratsioonides deklareerimata sõidukite müügist tegelikult laekunud summa kokku 1.184.915.- krooni. , sh. käibemaks 180.750.- Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata tulu kokku 1.184.915.- krooni. Selle summa kohta maksukohustuslasel puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides nõuetele vastavad kulu tõendavad dokumendid, mis kinnitaksid, et väljamakse summas kokku 1.184.915 krooni on seotud Autohelvetia OÜ ettevõtlusega. Maksuhaldur on määranud kaebajale 15.02.2010 kaevatava maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluva käibemaksu 180.750.- ja tulumaksu 314.973.- krooni. . Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur ei ole põhjalikult analüüsinud vaadeldavate sõidukite müügitehingute olulisi tingimusi ja 45 ostja seletusi. Kaebuse esitaja on võrrelnud oma klientidel soetatud autode müügihindu mobile.de portaalis avaldatud hindadega ning märgib, et hindade võrdlusel kirjalikus eriarvamuses on eelkõige illustreeriv tähendus, et näidata müügilepingus näidatud hinna vastavust üldise turusituatsiooniga. Kaebuse esitaja ei saa nõustuda asjaoluga, et maksuhaldur on maksuotsuses analüüsides asunud seisukohale, et käesoleval juhul ei oma tähendust see, kas ostu-müügilepingutes kajastunud müügihind on vastavuses turuhinnaga või mitte ning et oluliseks on see, et sõidukid soetanud isikud kinnitavad, et nad on tasunud Autohelvetia OÜ-le sõidukite eest kõrgema hinna. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kolmandate isikute ütlused on vastuolulised. Samas ei ole ükski kolmandatest isikutest, kelle ütlustele on kontrollaktis või maksuotsuses viidatud, põhjendanud, miks on ta müügilepingule alla kirjutanud kui müügihinnaks on üks summa märgitud ning väidetavalt oli sõiduki eest rohkem tasutud. Kaebaja on seisukohal, et raha väljavõtmine pangakontolt ei tähenda seda, et väljavõetud summa eest on tasunud automüüjale. Pangakonto väljavõte näitab ainult seda, missugune summa on välja võetud, kuid ei näita selle kasutamist. Samas ei pea kaebaja sõiduki ostuhinda tõendatuks ka sellega, et ostja perekonnaliikmed ja tuttavad on hinnast teadlikud ning annavad maksuhaldurile sellekohaseid ütlusi. Kaebaja on seisukohal, et isikud, kes autot ostavad, võivad liialdada ning öelda sõpradele ning tuttavatele kõrgema auto hinna kui auto tegelik hind oli. Seega märgib kaebaja, et maksuhaldur on maksuotsuses märkinud, et ütlusi sõiduki hinna kohta on andnud mitte lepingupool, vaid selle tuttav isik ning lepingupoole enda ütlusi sõiduki hinna kohta ei ole maksuhaldur maksuotsuses ära märkinud. Kaebaja märgib, et maksuhaldur on sidunud kolmanda isiku broneeringud ostu-müügi tehingutega, väites, et broneeringu sõlmimine ei tähenda veel tehingu lõpule viimist. Kaebaja väidete kohaselt on maksuhaldur jõudnud ebaõigele järeldusele, et Andres Sild poolt 19.05.2009 maksuhaldurile edastatud broneerimistasu kviitung kinnitab, et A.Sild soetas Autohelvetia OÜ-lt sõiduki Cadillac Seville ning tasus nimetatud sõiduki eest summas 42.000.sularahas. Kaebaja märgib, et broneerimine ei tähenda , et isik oleks saanud sõiduki omanikuks. Kaebaja viitab kirjalikule eriarvamusele ning ei pea vajalikuks seda korrata. Kaebaja palub kohtul arvestada ka esitatud kirjaliku eriarvamuse seisukohtadega. Maksuhaldur ei ole usutavalt tõendanud, et 45 sõiduki müügitehingud on toimunud dokumentaalselt tõendatud asjaoludest erinevalt. Kaebaja leiab, et haldusakt on motiveerimata, põhineb oletustel ning on seega ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata Vastustaja on seisukohal, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane ning ei kuulu seetõttu tühistamisele. Maksuhaldur on märkinud, et kontrollimise käigus on tuvastatud , et Autohelvetia OÜ on deklareerinud kontrollitaval perioodil 18% maksustatavat käivet väiksemana kui oleks pidanud. Kaebaja on jätnud oma raamatupidamises kajastamata ning käibedeklaratsioonides deklareerimata sõidukite müügist tegelikult laekunud summa kokku 1.184.915.- , sh. km 180.750.- Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et Autohelvetia OÜ on kontrollitaval perioodil jätnud deklareerimata tulu kokku 1.184.915 krooni. Maksuhaldur selgitab, et ei ole tõendeid hinnatud üldistamise kaudu, vaid on hinnanud kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid ja oma valduses olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur märgib, et ei oma tähendust asjaolu, kas ostu-müügilepingutes kajastatud müügihind on vastavuses turuhinnaga, sest 45 isikut on kinnitanud, et on tasunud soetatud sõidukite eest ostu-müügi lepingutes märgitud hinnast kõrgemat hinda. Hinna suurusest on huvitatud juriidilisest isikust müüja, kuna temal on käibemaksu deklareerimise kohustus ja ka kohustus käibemaksusumma eelarvesse edasi kanda. Ostjad on maksuhaldurile andnud seletused, et ostjad ei ole huvitunud müügilepingus märgitud hinnast, vaid hinnast, mida müüja tegelikult auto müügi eest nõudnud on. Maksuhaldur on märkinud, et Andres Sild poolt 19.05.2009 maksuhaldurile esitatud broneerimistasu kviitung kinnitab, et A. Sild on soetanud Autohelvetia OÜ-lt sõiduauto Cadillac Seville ning tasus nimetatud sõiduki eest summa 42.000.- krooni sularahas. Maksuhaldur ei saa lähtuda maksustamisel maksukohustuslase poolt esitatud tõenditest, vaid tuleb lähtuda tehingu tegelikust sisust ja

1. isikute seletustest. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et Autohelvetia OÜ raamatupidamises kajastatud ostumüügilepingutel näidatud sõidukite hinnad ei ühti kolmandate isikute poolt faktiliselt tasutud hindadega, sõidukite madalama hinna näitamisel ostu-müügilepingutes võimaldas kaebajal varjata oma tegelikku käivet ja seeläbi tasuda riigile vähem makse ning tekitada endale raamatupidamises vaba raha. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel: Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus on kontrollinud Autohelvetia OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamist, deklareerimist ja tasumist maksustamisperioodidel 2008 märts kuni 2008 oktoober. OÜ Autohelvetia põhitegevuseks on kasutatud sõidukite ostmine ja müümine .Autohelvetia OÜ ostab sõidukeid Šveitsist ning müüb sõidukeid Eestisse, Soome ja Venemaale. Sõidukite müük toimub Tallinnas ja Tartus. OÜ Autohelvetia üksikjuhtumi kontroll viidi läbi Maksukorralduse seaduse § 10 lg 1 ja lg 2 ning MKS § 59 lg 2 p. 1 alusel. Kui kontrollimise tulemusena selgub, et maksudeklaratsioonis esitatud andmete alusel arvutatud maksusumma ei ole õige, siis võib maksuhaldur maksuotsusega määrata täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma (MKS § 92) Kontrolli käigus pöördus maksuhaldur OÜ-lt saadud andmete täiendavaks kontrollimiseks ning tema maksukohustustega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kontrollitaval perioodil OÜ-st sõidukeid soetanud eraisikust ostjate poole. Korraldusele on vastanud e-maili /posti teel 75 isikut. 28 kolmandat isikut on andnud seletusi suuliselt, mille kohta on koostatud suuliste seletuste protokollid. Maksuhaldur on välja toonud 45 vastanu kohta arvestused rahaliste maksete sooritamise kohta sõiduautode tasumise eest (tl.7 pöördel), kes on kinnitanud, et on tasunud soetatud sõiduki eest OÜ-le Autohelvetia kõrgema hinna, kui on kajastatud OÜ Autohelvetia poolt maksuhaldurile esitatud ostu-müügilepingutel ja arvetel. Antud asjas on vaidluse esemeks asjaolu, kas maksuhaldur on õigesti lähtunud
2. isikute poolt antud seletustest sõiduki hinna määramisel või tuleb lähtuda automüügi hinnast, mis on kajastatud ostu-müügi lepingutes. Maksuhaldur on olnud seisukohal, et kaebaja on näidanud sõiduautode madalamat müügihinda ostumüügilepingutes, et deklareerida maksustatavat käivet väiksemana kui oleks pidanud. Kohus asub seisukohale, et maksuhaldur on õigesti toiminud. Kontrolli käigus on maksuhalduril õigus nõuda nii suulist kui kirjalikku teavet maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult. Maksuhaldur on välja toonud kolmandate isikute poolt antud seletused, kelle ütluste kohaselt on sõiduki hinnaks olnud kõrgem hind kui kajastub ostu-müügilepingus. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kolmandatel isikutel puudub põhjus varjata sõidukite eest tasutud tegelikku hinda. Eraisikutel on oluline see, et saab korras sõiduki ning sõidukidokumendid ning asja materjalidest nähtuvalt ei ole pretensioone esitatud kaebaja vastu seonduvalt sõiduki korrasolekuga. Samuti ei ole oluline see, kas sõiduki hind vastas hetke turuhinnaga või mitte, kuna hinna kujundamine on ostja ja müüja omavaheline kokkulepe. Kaebaja on toonud eriarvamuses välja hinnavõrdluse autoportaalis mobile.de kajastatud hindadega ja väitnud, et ostu-müügilepingus kajastatud hind on ligilähedane nimetatud portaalis võrreldava hinnaga. Autohelvetia OÜ on eriarvamuses välja toonud ka vastuväited maksuhalduri poolt toodud seisukohtadele auto müügihindade kohta , jäädes endiselt seisukohale, et leping kajastab tegelikku müügihinda ning ei pea võimalikuks, et ostjad on tasunud teistsugust hinda kui kajastab ostu-müügileping. Maksuhaldur on lähtunud
3. isikute seletustest ning kogunud täiendavalt tõendeid (broneerimiskviitung Andres Sild, pangakonto väljatrükk – Allan Künnaps, Heiki Jeršov, Triinu Küünal, Jana Rebane ja sõiduki hinnasilt Heiki Jeršov). Osa kolmandatest isikutest on väitnud, et neil oli sõidukite ostul kaasas tuttavad või pereliikmed , kes kinnitavad nende ütlusi sõiduki eest tasutud tegeliku hinna kohta. Maksuhaldur on ülekuulanud ka OÜ Autohelvetia juhatuse liikme ning märkinud, et kolmandate isikute vastused ei kinnita juhatuse liikme poolt antud ütlusi sõiduki hinna suhtes. Üldjuhul on sõidukite eest tasumine olnud sularahas, kuna kolmandate isikute ütlustest nähtuvalt ei ole andnud müüja võimalusi panga kaudu sõiduki eest tasumiseks, müüjal puudub ka kaardimakseterminal. Maksuhaldur on tuvastanud ka, et osaühing ei ole vormistanud kassa sissetulekuordereid, mistõttu on põhjendatult asunud maksuhaldur järeldusele, et maksuhalduri täiendav kontroll asja üle on vajalik ja eesmärgipärane. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kolmandate isikute ütlused on vajalikud sõidukite ostumüügi hinna kohta ning maksuhalduril puudus vajadus kahelda kolmandate isikute ütlustes sõiduki ostu hinna kohta, kuna nad ei ole seotud osaühingu majandustegevusega ning
4. isikuid saab pidada erapooletuteks. Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tegelikust majanduse sisust. Maksuhalduril on õigus määrata tasumisele kuuluv maksusumma kui maksuhalduril on andmed , et maksumaksja poolt maksudeklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem summast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Maksuhalduri nimetatud kohustuste täitmine oleks võimatu kui maksuhaldur ei saaks haldusmenetluses otsust teha kõigi kogutud tõendite alusel. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase poolt esitatud andmete õigsuses, kogub ta ise täiendavaid tõendeid. Maksuhaldur on koostanud tabeli kolmandatele isikutele saadetud korraldustest ja vastustest (tl. 48), millest nähtuvalt on ostu-müügilepingute järgi laekunud osaühingule 5.672.453.- krooni, kolmandatelt isikutelt laekunud summa 6.857.368.- krooni, seega on ostu-müügilepingutes märgitud summa ja ostjate poolt tasutud summa vahena välja arvutatud 1.184.915.- krooni. OÜ Autohelvetia on jätnud deklareerimata 18% määraga maksustatavat käivet arvestatuna käibemaksu 180.750.- krooni. Tulenevalt Käibemaksuseaduse § 24 kohaselt peab maksukohustuslasena registreerimise päevast alates isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS § 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu KMS § 38 sätestatud korras , säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS § 36 sätestatu kohaselt ning esitama KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid. Samas on tuvastatud, et OÜ Autohelvetia on kontrollitaval perioodil jätnud deklareerimata tulu kokku summas 1.184.915.- krooni. Selle summa kohta puuduvad maksukohustuslasel kulu tõendavad algdokumendid, mis kinnitaksid, et väljamakse summas 1.184.915.- krooni on seotud OÜ Autohelvetia ettevõtlusega. Tulenevalt Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja lg 2 p. 3 peab osaühing arvestama ja deklareerima ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summast 1.184.915.tulumaksu summas 314.973.- krooni. Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kulu on väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti määranud ja kohustanud OÜ-l Autohelvetia tasuma tulumaksu ja käibemaksu. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6 ning jätab kaebuse rahuldamata ning kaevatava maksuotsuse tühistamata. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks .