6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (
Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima (
33 lg 1). 10. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja edastada määruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale (
Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (
MS § 661 lg 1, 2). MENETLUSE KÄIK 31.12.2008 esitas XL Kinnisvara OÜ Tartu Maakohtule avalduse oma pankroti väljakuulutamiseks (tlk 4). 07.01.2009 määrusega algatas kohus XL Kinnisvara OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tl 10). 02.02.2009 esitas ajutine haldur aruande. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE Võlgniku üldiseloomustus Võlgniku asutasid
lg 1 p 3 alusel tagasi nõuda, mis tähendaks tegelikult siiski vaid Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ pankrotivõlausaldaja staatuse taotlemist. Arvestades, et Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ on pankrotis, samuti lähikondsete vahelisi muid suhteid, tuleks selle nõude esitamise alust ja otstarbekust täiendavalt analüüsida. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutine haldur ei ole avastanud kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga, mida saaks pidada võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgniku maksejõuetust saab seostada rahanduskriisiga. Võlgnik alustas oma tegevust 2007. a, kui turul oli üsna palju isikuid, kes uskusid kinnisvaraäri jätkuvasse tulususse. Kinnisvara valdkond tihedalt seotud laenurahaga ning turule raha juurdevoolu oluline piiramine pidurdas nii ehitamist kui ka kinnisvaratehingute tegemist. Tagantjärele on selge, et võlgniku osanikud hindasid võlgnikule vara soetades ja kohustusi võttes võlgniku tulevast tegevuse mahtu, tulu ja rahavooge ebaõigesti. Võlgniku maksejõuetus ei ole tingitud mitte sellest, et keegi oleks rikkunud oma kohustusi, vaid sellest, et võlgniku asutamine sattus ebasoodsale ajale. Võlgniku äriplaan tehti tarbimisbuumi ajal, kuid seda tuli hakata realiseerima olukorras, kus võlgu tarbimist hakati oluliselt piirama. Turul toimunud muudatuste tõttu realiseerus äriga üldjuhul kaasnev ebaõnnestumise risk. Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta Võlgnikul puudub likviidne vara. Võlgniku varaks saab pidada üksnes tema kinnistut, mille müügist on tõenäoliselt kunagi tulevikus võimalik saada raha nii pankrotimenetluse kulude 3/4 katmiseks kui võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuigi lähitulevikus on võimalik pankrotimenetluse läbiviimisega paratamatult kaasnevaid kulusid tõenäoliselt katta üksnes pankrotihalduri isikliku raha arvel, puudub alus pankrotimenetluse raugemiseks ning võlgniku pankrotiavaldus tuleks rahuldada. Ajutise halduri tasu ja kulutused Ajutine haldur palub määrata oma tasu suuruseks 12 750.- krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu 4028.- krooni, ja hüvitada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum kulutused summas 2823.40 krooni. KOHTUISTUNG XL Kinnisvara OÜ juhatuse liikmed Tarmo Hindrikson ja Margo Lõhmus kinnitasid, et on halduri aruandega tutvunud ja sellega nõus, samuti on nad nõus ajutise halduri tasu suurusega. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne ning selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. XL Kinnisvara OÜ võlad on 2 784 160.33 krooni ja vara väärtus 2 171 845.03 krooni. Likviidne vara võlgnikul puudub. Võlgniku varaks saab pidada üksnes kinnistu, kuid on raske ennustada, millal ja missuguse hinnaga õnnestub see müüa Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega, on kohus seisukohal, et XL Kinnisvara OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele, leiab kohus, et võlgniku maksejõuetus on tingitud sellest, et võlgniku asutamine sattus ebasoodsale ajale. Võlgniku äriplaan tehti tarbimisbuumi ajal, kuid seda tuli hakata realiseerima olukorras, kus võlgu tarbimist hakati oluliselt piirama. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab
nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta XL Kinnisvara OÜ pankrotihalduriks (
Lähtudes
§-st 86, peab kohus vajalikuks kohustada XL Kinnisvara OÜ juhatuse liikmeid kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Tasu määramisel ja kulutuste hüvitamisel lähtub kohus
lg-st 1 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 2, §-st 7. Arvestades ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete mahtu ja keerukust, Einar Vallandi kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Tasu 12 750 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu, ja kulutused 2823.40 krooni tuleb maksta võlgniku arvelt. Justiitsministri määruse nr 71 § 1 lg 6 ja ajutise halduri taotluse alusel tuleb kulutused välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.