← Eesti

3-09-706/45

Obsah (5)§ 11§ 21§ 4§ 10§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-70

) § 11 lg 2, mis lubab isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul pole viide

§ 11

lg-le 2 põhjendatud.

§ 11

lg 3 kohaselt on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, v. a juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas

§ 11

lg-ga 2 ja andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Situatsioon, kus andmete avalikustamise hetkel oli andmetöötlusel õiguspärane alus, ei saa legitimeerida edasist piirideta isikuandmete töötlemist. Ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete puhul võib juhtuda, et seaduslik alus kaob mingil ajahetkel, millest alates on andmete jätkuval avalikustamisel privaatsusõigus riivatud ilma sisulise õigustuseta. Kuna artikli avaldamine toimus isiku nõusolekul, mitte seadusest lähtuvalt, on andmesubjektil õigus oma nõusolek tagasi võtta ja nõuda andmete kustutamist. 2004. a avaldatud artikli sulgemisest keeldumine avalikust huvist lähtuvalt pole põhjendatud, mistõttu Eesti Päevalehe AS rikub

§ 21lg-t 3.

Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 18.12.2008. Ettekirjutuses hoiatati, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral kohaldatakse adressaadile sunniraha 10 000 krooni. Andmekaitse Inspektsioon jättis 26.02.2009 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. Otsuse kohaselt on andmete töötleja isiku taotluse rahuldamisest keeldumisel kohustatud

§ 11

lg 2 alusel selgitama andmesubjektile, milles väljendub ülekaalukas avalik huvi, kuid Eesti Päevalehe AS ei selgitanud seda S. Kingsepale 19.02.2008 vastuses. 01.01.2008 jõustunud

nägi ajakirjandusele ette võimaluse avalikustada isikuandmeid ja sündmusi ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu (põhiseaduse (PS) § 10).

§ 11

lg-t 2 ei saa kohaldada nende andmete suhtes, mis avalikustati isiku nõusolekul enne 01.01.2008, kuna see halvendab eraisiku (nõrgema poole) seisundit tugevama poole (meediaväljaande) suhtes. Kuna artikkel sisaldab isiku eraelulisi andmeid, mida saab avalikustada vaid isik ise, ei ole tegemist andmetega, mida saab avalikustada avalikust huvist lähtuvalt ilma andmesubjekti nõusolekuta. Artikli näol ei ole tegemist arvamusloo või ühiskondliku debatiga, vaid eeskätt meelelahutusliku persoonilooga, keskendudes S. Kingsepa isikule, sisaldades eraelulisi andmeid (andmed lapse ja elukaaslase leidmise kohta). Kuna isik on lahkunud ühiskondlikust elust, ei saa eraeluliste isikuandmete suhtes olla avalik huvi niivõrd suur, et kaalub üles andmesubjekti õigused eraelu kaitsele. Artikli jätkuva avaldamise lõpetamine ei takista ajaloo uurimist, kuna andmed ei kao paberarhiivist, ajalehe paberväljaandest. S. Kingsepal oli õigus nõuda oma isikuandmetele juurdepääsu sulgemist Eesti Päevalehe veebiversioonis ja Eesti Päevalehel oli kohustus jätkuv avalikustamine lõpetada. 2. Eesti Päevalehe AS palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 09.12.2008 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1-6/08/246 ja mõista välja menetluskulud. Väär on vastustaja seisukoht, et kui isikuandmete avaldamine on toimunud isiku nõusolekul enne 01.01.2008 kehtinud

alusel, siis ei või nende andmete avalikustamine toimuda pärast 2

(8)3-09-706 01.01.2008 kehtiva

§ 11lg 2 alusel.

Esmakordselt enne 01.01.2008 avaldatud andmete jätkuv avalikustamine pole õiguse kohaldamine tagasiulatuvalt. Vastustaja käsitluse kohaselt ei tohiks ajakirjandus

§ 11

lg 2 alusel avaldada ühtegi isikuandmeid puudutavat fakti, mis on olnud avalikkuses teada enne 01.01.

  1. Ekslik on ka vastustaja seisukoht, et artikli jätkuv avaldamine pole õigustatud avaliku huviga. Kaebaja põhjendas seda huvi vastustajale juba enne ettekirjutuse tegemist. Erakonnaseaduse kohaselt on erakond Eesti kodanike ühendus, mille eesmärgiks on saavutada oma liikmete kaudu riigivõimu teostamine. S. Kingsepp oli sellise ühenduse esimees kuni oktoobrini
  2. Ajakirjandusel on õigus tutvustada avalikkusele selle isiku vaateid (mis

§ 4lg 2 p 1 järgi on delikaatsed isikuandmed), aga ka tema eraelu.

Seejuures ei ole oluline, kas see partei ka oma püüdlustes edu saavutas või kui tõenäoliseks seda peetakse.

§ 11

lg 3 alusel on õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui need ülemäära kahjustavad andmesubjekti õigusi. Artikkel ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Väär on vastustaja käsitlus

§ 11

lg-st 2, et avalik huvi lõpeb samal päeval, kui isik lõpetab aktiivse poliitilise tegevuse. Kaebaja arvates nii kaua, kuni kestavad inimesed ja parteid, jätkub ka avalik huvi vaatamata sellele, et isik enam poliitikaga ei tegele. Igaühel on õigus teada saada, mida parteid ja poliitikud teinud on.

  1. Andmekaitse Inspektsioon vaidles kaebusele vastu järgnevatel põhjendustel: Avalik huvi saab olla parteijuhtide vaadete ja avaliku tegevuse vastu, mitte isiku ja tema lähedaste eraelu puudutavate andmete vastu. Isegi kui pidada õigustatuks avalikku huvi isiku vastu tema kandideerimisel parteijuhiks, ei saa avalik huvi isiku eraelu vastu kesta lõputult. S. Kingsepp sai partei esimeheks 18.12.2004 ja teatas parteist väljaastumisest 13.06.
  2. Erakond sai 16.10.2005 kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 317 häält (0,06%) ja 0 mandaati ning 04.03.2007 Riigikogu valimistel 607 häält (0,11%) ja 0 mandaati. Seega ei saanud S. Kingsepp avaldada märgatavat mõju Eesti poliitikale ja ühiskonnale erakonna esimeheks olemise ajal ning ammugi mitte praegu. Ajalehe võrguväljaandes avaldamine on aktiivne avalikustamine, kuna teave on igale interneti kasutajale üldkasutatavate otsingumootoritega kättesaadav võrdselt värskes lehenumbris avalikustamisega. Passiivse avalikustamise korral on vaid teada, millisest paber- või võrguarhiivist on teave päringu esitamisel leitav, ning riive isiku õigustele oluliselt väiksem. Kuna artikkel ei sisalda isiku poliitilisi vaateid, pigem võib seda käsitelda avaliku uudishimuna, on eraelu riive põhjendamatult suur ja avalikkuse huvi ei kaalu üles isiku eraelu kaitse vajadust. Seega on isikul õigus nõuda oma andmete kustutamist

§ 11

lg 3 alusel ja kaebaja keeldumine

§ 11lg 2 alusel ei ole põhjendatud.

Kuna kaebajal on kontroll oma võrguväljaande üle, ei nõua andmetele võrgupõhise juurdepääsu sulgemine mingeid kulutusi. Ka Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi p 4.9 sätestab, et inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Kaebaja pole käesoleva ajani andmesubjektile selgitanud, milles tema eluloolisi ja eraelulisi andmeid sisaldava artikli avalikustamisel väljendub ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles andmesubjekti õigused eraelu puutumatuse riivamisel. Meelevaldne on kaebaja väide, et

§ 11lg 2 alusel ei tohiks ajakirjandus avalikustada ühtegi isikuandmeid puudutavat fakti, mis oli avalikkuses teada enne 01.01.2008. Käesoleval 3

(8)3-09-706 juhul halvendab avaldamise aluse hilisem muutmine eraisiku kui nõrgema poole seisundit tugevama poole ehk meediaväljaande suhtes. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidis 24.06.2004 otsuses (von Hannover vs Saksamaa), et kui tegemist on üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamisega kellegi eraelu detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga hoopis meedia majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.
  1. Kolmas isik Sirje Kingsepp palus jätta kaebuse rahuldamata. Ajakirjanik ei tutvustanud artiklit enne avaldamist, mistõttu ta ei saanud sellele oma nõusolekut anda. Ta eeldas, et kaebaja soovib avaldada poliitilisi vaateid tutvustavat artiklit, mille kohta oli algselt kokku lepitud ega teadnud, et ajalehte huvitavad üksnes eraelu ja kolmandate isikute hinnangud tema isikule. Kuna tegemist on S. Kingsepa ja tema lähedaste eraelulisi andmeid sisaldava persoonilooga, ei saa selle jätkuvat avalikustamist õigustada ülekaaluka avaliku huviga. Artikliga on jätkuvalt võimalik tutvuda raamatukogudes. Põhiseaduse § 26 järgi on tal õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art-st 10 tulenevalt peab ajakirjandusel olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute poolt nende ülesannete täitmist. S. Kingsepp on tavaline Eesti kodanik, kellel on õigus kandideerida valimistel ja omada poliitilisi seisukohti. Demokraatliku ühiskonna debati teemaks ei saa olla konkreetse kodaniku eraelu ja perekond ning soliidse päevalehe ajakirjanik ning peatoimetaja peaksid suutma vahet teha eraelulise isikuartikli ja poliitilisi vaateid käsitleva artikli vahel.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 05.06.2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Põhjendused: Vaidlust pole selles, et 23.12.2004 Eesti Päevalehe paberväljaandes ilmunud artikkel „Feminist ja sotsialist, aga mitte kommunist“ sisaldab S. Kingsepa isikuandmeid. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja on kohustatud artikli avalikustamise lõpetama. Selle küsimuse lahendamisel tuleb juhinduda kehtivast

-st.

§ 11

lg 2 alusel on meediaväljaandel õigus avalikustada isikuandmeid isiku nõusolekuta ainult siis, kui selleks on olemas ülekaalukas avalik huvi. Avalik huvi võib hõlmata kogu ühiskonna huve (riigi julgeolek ja tema asutuste toimimine, rahvuse ja kultuuri säilimine, avalik kord, tööhõive, sotsiaalne õiglus, maksutulude laekumine jne) ja õigusi (õigus elu ja tervise kaitsele, puhtale elukeskkonnale jne), aga ka konkreetse huvigrupi huve (nt autoga liiklejate huvi, et teedel sõitmine oleks turvaline). Avalik huvi pole samastatav uudishimuga. Füüsilise isiku isikuandmed võivad avaliku huvi raamidesse mahtuda üldjuhul vaid siis, kui tegemist on avaliku elu tegelasega. Eesti riigis seaduslikult tegutseva erakonna esimees on kindlasti avaliku elu tegelane, olenemata rahva toetuse suurusest tema erakonnale. Kuid sellest hetkest, mil isik lõpetab aktiivse poliitilise tegevuse, lakkab ta olemast avaliku elu tegelane ning on õigustatud nõudma oma isikuandmete avalikustamise lõpetamist hoolimata sellest, kas nende esmakordseks avaldamiseks oli olemas isiku luba või mitte ning kas ja mil määral avaldatavad andmed vastavad või ei vasta tegelikkusele. Igal juhul ei olnud S. Kingsepp 02.11.2008, mil ta pöördus kaebaja poole teistkordse taotlusega kustutada Eesti Päevalehe internetiväljaande arhiivist vaidlusalune artikkel, enam tegevpoliitik ja seega ka enam mitte avaliku elu tegelane, kelle isikuandmete avalikustamine võiks olla avalikkuse huvides. Kaebaja ei põhjendanud, kuidas võiks reakodanik S. Kingsepa laste arvu, soo ja vanuse ning mehega tutvumise viisi teadasaamine soodustada või parandada Eesti ühiskonna või mingi konkreetse huvigrupi toimimist, või millist negatiivset mõju nende andmete kättesaamatuks 4

(8)3-09-706 muutmine ühiskonnale avaldaks. Artikli jätkuva avaldamise lõpetamine Eesti Päevalehe internetiväljaandes ei takista ajaloo uurimist, sest andmed ei kao ajalehe arhiividesse paigutatud paberväljaandest. Keeldudes täitmast S. Kingsepa nõudmist lõpetada isikuandmete avalikustamine, rikkus kaebaja

§ 21lg-t 3, ning ettekirjutus-hoiatus on õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Eesti Päevalehe AS apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja menetluskulud. Põhjendused: Halduskohus leidis ekslikult, et füüsilise isiku andmed võivad avaliku huvi raamidesse mahtuda üldjuhul vaid siis, kui tegemist on avaliku elu tegelasega. Avaliku huvi definitsioon kehtivas õiguses puudub ja seda peab iga juhtumi puhul eraldi määratlema. Avalik huvi võib eksisteerida nii siis, kui see puudutab ühiskonda tervikuna või ühiskondliku gruppi või üksikisikut. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.2 kohaselt teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Avalik huvi ja avaliku elu tegelane on seotud sedavõrd, et avaliku elu tegelasel tuleb taluda avaliku huvi suuremat sekkumist oma privaatsfääri kui tavalisel isikul, kes ei kuulu avaliku elu tegelase kategooriasse. Ühe tegutseva partei juhi (ka endise) isik kuulub avaliku huvi alla sõltumata sellest, kas peaks hindama tema kuulumist avaliku elu tegelase kategooria alla ning peaks hindama avaliku huvi piiride õigustatust. S. Kingsepp oli ühenduse esimees kuni oktoobrini
  2. Ühiskonnal on õigus teada, kes on see isik, kes soovib asuda teostama Eestis riigivõimu ja ajakirjandusel on õigus seda infot levitada. Seejuures on ajakirjandusel õigus tutvustada avalikkusele selle isiku vaateid (mis on

§ 4lg 2 p 1 järgi delikaatsed isikuandmed), aga samuti tema eraelu.

Avaliku huvi alla kuulub ka informatsioon, kas isikul on lapsi, kas ta on abielus jne, sest need andmed iseloomustavad isikuomadusi, mis võivad mõjutada kogu ühiskonda, kui isik asuks juhtima ühiskonda. Partei juhi isikut iseloomustav artikkel pakub olulise ainese ühiskondlikule diskussioonile (EIK lahend von Hannover vs Germany). Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.5 kohaselt käsitatakse avaliku elu tegelasena poliitilist ja majanduslikku võimu ning olulist informatsiooni valdavaid inimesi ning neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioonis nr 11665

(1998)on avaliku elu tegelast defineeritud veelgi laiemalt, nimetades selleks ka isikut, „kes mängib rolli avalikus elus“. S. Kingsepp oli kuni 2008 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei esimees, ta on osalenud tõsielusaates Baar ja tegelenud vabatahtlikult enese eksponeerimisega ühiskonnale ja saanud selle läbi tuntuks hüüdnimega „Baari Sirje“. Ta on praegu aktiivne blogipidaja (vasak.blogspot.com), jagades avalikkusega oma ühiskondlikke vaateid. S. Kingsepp oli selle artikli ilmumise ajal avaliku elu tegelane ja on seda teatud määral ka praegu. Seetõttu tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist on avaliku huviga ja artikkel käib avaliku elu tegelase kohta. Diskussiooni pidamisel tuleb arvestada, milliste üksikute andmete avaldamine on õigustatud avaliku huviga, kuid antud juhul on küsimus artiklis tervikuna. Halduskohtu käsitluse kohaselt on ühiskonnal õigus saada teada ühiskonnas toimuvast vaid selles ulatuses, mis puudutab isikute tegevust, kes mahuvad avaliku elu tegelase kategooria alla. Selline käsitlus on vastuolus nii EIÕK art-ga 10, PS §-ga 45 kui ka

§ 10lg-tega 2 ja 3.

Väär on kohtu järeldus, et isikuandmete levitamise lõpetamise nõue on põhjendatud automaatselt, kui isik ei kuulu avaliku elu tegelase kategooriasse. Kohus jättis arvestamata

§ 11lg-s 3 sätestatud kriteeriumi, et selle nõude rahuldamine on lubatud üksnes siis, kui 5

(8)3-09-706 andmete jätkuv avaldamine kahjustab ülemäära isiku privaatsust. Artikli olemusest tuleneb andmesubjekti nõusolek selle avaldamiseks, mis oli ka olemas. Vahetult avaldamise järel ei esitanud S. Kingsepp Eesti Päevalehe vastu mingeid nõudeid. Seega tuleb keskenduda

§ 11lg-le 3 ehk kas intervjuu jätkuv avalikustamine kahjustab S.

Kingsepa kui avaliku elu tegelase õigusi ülemääraselt.

§ 11

lg 3 eesmärk on kaitsta ajakirjandusväljaannete veebiversioonides avaldatud infot kõrvaldamisnõuete eest, samas andes andmekaitsesubjektile kaitse raskelt õigusi kahjustava teabe jätkuva avalikustamise eest. Seega peaks teabe tagantjärele kõrvaldamine ajakirjandusväljaande veebiversioonist olema demokraatlikus õigusriigis erandlik ja põhjendatud kaalukate huvide ning väärtustega. PS § 45 kohaselt on igaühel (sh ajakirjandusväljaandel) õigus teavet vabalt avaldada. Seda õigust saab seadusega piirata vaid avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

§ 11

lg 3 mõtestamisel tuleb arvestada ka sõnavabaduse ja kommunikatsiooni terviklikkuse ning avalikkuse põhimõttega. Artikli jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemäära S. Kingsepa õigusi. 7. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Isikul on õigus nõuda isikuandmete avaldamise lõpetamist

§ 11

lg 3 alusel, kui avaldamine ei toimu kooskõlas

§ 11lg-ga 2 ja jätkuv avaldamine kahjustab ülemääraselt isiku õigusi.

Avalik huvi saab olla eelkõige avaliku elu tegelase vaadete ja tegevuse suhtes, mitte niivõrd isiku ja tema lähedaste eraelu puudutavate andmete suhtes. Samuti ei saa avalik huvi isiku ja tema eraelu suhtes kesta lõputult. Kaebaja käsitleb S. Kingseppa avaliku elu tegelasena üksnes seetõttu, et ta oli kunagi erakonna esimees. Erakond oli S. Kingsepa juhtimise ajal väga vähese mõjuga. S. Kingsepa osas tehti Äriregistri teabesüsteemi märge erakonnast väljaastumise kohta 17.09.2007. Ajal, mil S. Kingsepp taotles artikli jätkuva avaldamise lõpetamist võrguväljaandes, ei vastanud ta enam Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 toodud avaliku elu tegelase mõistele. Kaebaja jättis tähelepanuta Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 4.9, mille kohaselt inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Antud juhul saab avalikkuse huvi olla isiku poliitilise tegevuse ja seisukohtade suhtes, mitte tema eraelus toimunud sündmuste suhtes. S. Kingsepp on selgelt väljendanud, et tema persooniloo jätkuv avaldamine on talle ebameeldiv ja häiriv. Seetõttu on kaebaja eiranud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.5, mille kohaselt ei tohi ajakirjandus oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. S. Kingsepp selgitas, et tal puudus enne artikli avaldamist võimalus sellega tutvuda ja ta eeldas, et Eesti Päevaleht soovib avaldada poliitilisi vaateid tutvustavat artiklit ega teadnud, et ajalehte huvitab tema ja ta lähedaste eraelu. Õigus pere- ja eraelu puutumatusele on põhiõigus, mida kaitseb nii EIÕK art 8 kui ka PS § 26 ja

§ 1lg 1.

Võrguväljaandes on riive intensiivne, samas on raamatukogude vms kaudu võimalik avaldatud isikuteavet üles leida. Kõrvutades

§ 11

lg-t 2 EIK praktikaga, on ilmne, et seadusandja on nn ajakirjanduse klausli sõnastamisel lähtunud EIK praktikast ehk ülekaaluka avaliku huvi all tuleks silmas pidada, kas vastavate andmete avalikustamine annab juurde debatile demokraatlikus ühiskonnas, st ka ühiskonnaelu asjade otsustamist ja avaliku elu arendamist puudutavaid küsimusi, või toimub andmete avalikustamine pelgalt meedia majandushuvides, mil avalikkuse uudishimu rahuldamisel seoses skandaalide ja eraeluliste seikade publitseerimisega 6

(8)3-09-706 suurendab meedia oma käivet. Sellisest arusaamast tuleb lähtuda nii avaliku elu tegelaste kui ka nende perekonnaliikmete andmete avalikustamisel ajakirjanduses. Kui isiku eraeluliste andmete avalikustamine ei aita kuidagi kaasa ühiskondlikule debatile, siis ei saa selliste andmete avalikustamisel lähtuda ülekaalukast avalikust huvist. Seega ei ole võimalik selliseid andmeid avalikustada ilma isiku nõusolekuta avalikust huvist lähtuvalt.
  1. Kolmas isik leiab, et kaebaja on jätnud vastamata küsimusele, millist negatiivset mõju andmete kättesaamatuks muutmine ühiskonnale avaldaks ja kuidas kuuluvad tema kui reakodaniku perekonnaelu puudutavad detailid avaliku huvi orbiiti. Kaebaja ei ole esitanud kohtule S. Kingsepa poolt antud nõusolekut artikli avaldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Käesolevas asjas käib vaidlus

§ 11lg 2 kohaldamise üle.

Nimetatud sätte kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

  1. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis lahendi Times Newspaper LTD (Nos 1 ja 2) vs United Kingdom p-des 40-41 ja 45 ajakirjanduse eesmärki sisustades, et pressi esmane ülesanne on tegutseda demokraatia tagamiseks „avalikkuse valvekoerana“ ning teisene ülesanne on juba kajastatud uudiste säilitamine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Samas lahendis leiti, et Interneti arhiivid kujutavad endast olulist allikat hariduslike ja ajalooliste uurimuste läbiviimiseks, eriti arvestades allikate avalikkusele kättesaadavust ja seda, et tavaliselt on need allikad tasuta. Arvestades eeltoodut, saab asuda seisukohale, et 23.12.2004 avaldatud artikkel „Feminist ja sotsialist, aga mitte kommunist“ oli avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil.
  2. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 kohaselt käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelasena poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi, samuti neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Eesti Päevalehe AS märgib õigesti, et avaliku elu tegelase määratlemisel on olulised ka isiku soov osaleda üldiste asjade otsustamisel ja avalikus elus osalemisel, samuti põhjused, millistel meedia isiku vastu huvi tunneb. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et avalik huvi Riigikogus esindatud olnud ja tegutseva erakonna endise juhi vastu säilib ka pärast tema erakonnast lahkumist ja aktiivse poliitilise tegevuse lõpetamist, seda eriti juhul, kui isik ise sellele aktiivselt kaasa aitab, näidates ennast tahtlikult avalikkusele. S. Kingsepp astus Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei (ESDTP) liikmeks 15.06.2002, oli alates maist 2003 partei keskjuhatuse liige ning alates 18.12.2004 kuni 13.06.2007 ESDTP, hilisema nimega Eesti Vasakpartei esimees (http://et.wikipedia.org/wiki/Sirje_Kingsepp#Poliitiline_tegevus). Äriregistri teabesüsteemi tehti märge S. Kingsepa Eesti Vasakparteist väljaastumise kohta 17.09.
  3. Eesti Päevalehe AS märgib õigesti, et S. Kingsepp on osalenud tõsielusaates „Baar“, samuti on ta aktiivne blogipidaja. Vaba entsüklopeedia Vikipeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Sirje_Kingsepp) tituleerib S. Kingsepa lisaks endisele poliitikule ka Eesti publitsistiks, kes on avaldanud arvukalt poliitilisi seisukohti Eesti kaitse- ja välispoliitikast, sh Eesti majanduspoliitikast, kommunismist ja Eesti ajaloost, religioonist, sookvootidest ja -rollidest ning valimisaktiivsusest Eestis. Tulenevalt eeltoodust nõustub ringkonnakohus Eesti Päevalehe AS seisukohaga selles, et S. Kingsepp oli kõnealuse artikli ilmumise ajal ja on ka praegu avaliku elu tegelane, kelle isikuandmete avalikustamine on jätkuvalt avalikes huvides. 7

(8)3-09-706
  1. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (564 SE) seletuskirjas leitakse, et ülekaalukas avalik huvi tähendab eeskätt seda, et ilma nõusolekuta ei või meedias kajastada sellist isikut või isikuga seotud sündmust, kelle või mille vastu avalik huvi puudub. Eelkõige on avalik huvi avaliku elu tegelaste ja nendega seotud sündmuste vastu, kes on pidanud juba arvestama sellega, et nende vastu on kõrgendatud avalikkuse tähelepanu. Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse põhjendused ei veena ringkonnakohut ülekaaluka avaliku huvi puudumises kõnealuse artikli jätkuva avalikustamise lõpetamiseks internetiväljaandes. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul eksisteerib ülekaalukas avalik huvi, mis seisneb ajakirjanduse teisese eesmärgi täitmise tagamises ehk juba kajastatud uudiste säilitamises ja avalikkusele kättesaadavaks tegemises, arvestades seejuures interneti arhiivi olulisust allikana hariduslike ja ajalooliste uurimuste läbiviimiseks ning selle tasuta avalikkusele kättesaadavust. Ringkonnakohtu hinnangul on avalik huvi üldsust huvitavate isikuandmete avalikustamiseks niivõrd oluline, et kaalub üles S. Kingsepa eraelu riive intensiivsuse.
  2. Ringkonnakohus tuvastas kohtuistungil S. Kingseppa küsitledes, et 23.12.2004 avaldatud artikkel „Feminist ja sotsialist, aga mitte kommunist“ ei sisalda faktivigu. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda nimetatud artikkel ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Riigikohus sisustas ebakohase väärtushinnangu mõiste 10.06.2009 otsuse nr 3-2-1-43-09 p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Seetõttu ei ole usutav, et S. Kingsepa isikuandmeid sisaldava artikli jätkuv avalikustamine internetiväljaandes võiks kahjustada ülemääraselt tema õigusi. Avaldatud isikuandmed ei näita S. Kingsepa kohta midagi tavapäratut.
  3. Neil põhjendustel ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus on õiguspärane. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse.
  4. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 93 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 92 lg 1). HKMS § 95 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja tasus halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni ja taotles selle väljamõistmist vastustajalt. Ringkonnakohtus taotles kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 250 krooni riigilõivu ja 34 701,6 krooni õigusabikulude (sh käibemaks 5783,6 krooni) vastustajalt väljamõistmist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Arvestades asja mahtu ja keerukust, peab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonimenetluse kulusid põhjendamatult suurteks ning leiab, et need on vajalikud ja põhjendatud 20 000 krooni ulatuses, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Samuti tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 500 krooni. Seega mõistab ringkonnakohus kaebaja kasuks vastustajalt menetluskuludena välja kokku 20 500 krooni. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.