← Eesti

3-10-904/35

3-10-904 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 14 juulil 2010.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaatas kirjalikus menetluses arvamuse andjateks kaasatud isikute - Sotsiaalkindlustusameti (esindaja Meeli Maiorov) ja Keskkonnaministeeriumi (esindaja Andres Kruus) osavõtul läbi O S (S) nõude tuvastada avalik-õiguslik suhe – tema töötamine avalikus teenistuses Pärnu Metsamajandi Tammiste metskonnas tehnikuna perioodil 01.08.1969 kuni 14.04.1970 ja vanemtehnikuna perioodil 15.04.1970 kuni 01.01.1979, kui vajalikku eeldust saada riiklikku vanaduspensioni senisest suuremas määras. Halduskohtule esitatud kaebuses märgib avaldaja järgmist. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 16.02.2010 otsusega nr 44795/1 määrati kaebajale küll eluaegselt vanaduspension 6395 krooni kuus, jäeti aga seejuures avaliku teenistuse staaži hulka arvestamata avaldaja töötamine ajavahemikel 01.08.1969 – 01.01.1970 Pärnu Metsamajandi Tammiste metskonna III jaoskonnas tehnikuna (tööraamatu kanne nr 10) ja 15.04.1970 – 31.12.1979 Pärnu Metsamajandi Tammiste metskonna I jaoskonnas vanematehnikuna (tööraamatu kanne nr 11), millised töökohad õigusaktide järgi on avaliku teenistuse ülesandeid sisaldavad ametikohad. Samas ka Lõuna Pensioniameti 15.03.2010.a. vastuskirjas jäädi endiselt seisukohale, et nimetatud perioode avaliku teenistuse staaži hulka arvestada ei saa, kuna teenistuskohtadeks olnud metskonnad ja metskonnas arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka töötamine üksnes metsaülema, metsniku või metsavahina. Kaebaja vastustajaga ei nõustu, osundades, et Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a. määruse nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (edaspidi määrus nr 97) § 1 p-des 16, 17, 18 ja 19 loetletakse nii metsniku, metsavahi, metsatehniku kui (vanem)tehniku ametikohad. Metskonnad ei olnud sellal iseseisvad juriidilised isikud (muutusid selleks alles arvates

  1. aastast) vaid kuulusid Pärnu Metsamajandi koosseisu, mida tõendavad nii tööraamatu kanded kui kaebusele lisatud Ajalooarhiivi teatis. Asjas arvamuse andmiseks kaasatud Sotsiaalkindlustusamet oma esmases kirjalikus vastuses 11.05.2010 selgitab, et määrusega nr 97 kinnitati ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. 1 Tehniku ametikoht on määruse nr 97 § 2 lg-s
  2. Määruses nr 97 on tehniku ametikohal töötamise aja arvamine avaliku teenistuse staaži hulka seatud sõltuvusse teenistuskohast. Avalikus teenistuses töötamisena käsitletakse määruses nr 97 ainult metsamajandis või riigimetsamaade talituses töötamist. Määrusega nr 97 kinnitatud ametikohtade loetelu ja selle täiendusettepanekud on koostatud Keskkonnaministeeriumi poolt, mistõttu puudub pensioniametil pädevus otsustamaks kas kaebaja poolt tööülesannete täitmine oli seotud avaliku võimu teostamisega (tl 21-22) Oma teises 26.06.2010 kirjalikus vastuses nr 1.1-1.SKA14/5392-7 (tl 51) teatas Sotsiaalkindlustusamet, et olles tutvunud Keskkonnaministeeriumi poolt O.S asjas esitatud dokumentidega ta tunnustab kaebaja töötamist avalikus teenistuses ajavahemikul 01.08.1969 kuni 01.01.1979.a. Keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt tekib õiguslik alus enne ATS’i jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka juhul, kui üheaegselt on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: - isik oli ATS’i jõustumise ajal avalikus teenistuses - isik töötas enne ATS’i jõustumist Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 nimetatud asutuses ja selles loetletud ametikohal. O.S töötas ATS-i jõustumise ajal s.o. 01.01.1996 Tammiste metskonnas metsnikuna. Määruse nr 97 § 2 lõikes 5 on toodud ammendav loetelu metskondade ametikohtadest (metsaülem, metsnik ja metsavaht), mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist. Seega on esimene tingimus täidetud – kaebaja töötas ATS’i jõustumise ajal avalikus teenistuses määruse 97 mõttes. Vabariigi Valitsuse 19.03.
  3. a määruses nr 97 toodud ametikohad kuulusid nn riikliku metsavalve koosseisu. Alates
  4. aastast kuni 14.04.
  5. a reguleeris riiklikku metsavalvet ENSV Ministrite Nõukogu 22.06.
  6. a määrusega nr 548 üle võetud „NSV Liidu riikliku metsavalve põhimäärus“, alates 15.04.
  7. a Vabariigi Valitsuse 15.04.
  8. a määrusega nr 120 kinnitatud „Eesti Vabariigi riikliku metsavalve määrustik“, milles oli kehtestatud riiklikku täidesaatvat võimu teostavate ametikohtade põhimõtteline loetelu ning mille alusel valdkonna eest vastutava ametkonna juht kehtestas vastavate ametikohtade täpse loetelu. Keskkonnaministeerium on tuvastanud, et selline loetelu on kehtestatud ja seda on täpsustatud alates
  9. aastast kokku 16 korral. Seega olid alates
  10. a isikud, kes pidid lähtuma määrustikust ning kellel olid riikliku metsavalvetöötaja volitused, ametikoha järgi igal ajahetkel määratud konkreetsel hetkel kehtinud loeteluga. Kehtivas loetelus nimetamata ametikohtadel töötanud isikutel vastavaid õigusi ega kohustusi ei olnud. Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministri
  11. juuni
  12. a käskkirjaga nr 104 ja Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministri
  13. juuni
  14. a käskkirjaga nr 125 on kinnitatud NSVL riikliku metsavalve koosseisu kuuluvate töötajate nimekiri, mis sisaldab mh ka metsamajandi tehniku ja vanemtehniku ametikohta. Metskonnad kuulusid kuni
  15. aastani metsamajandite koosseisu, olles metsamajandi struktuuriüksusteks. Alates 01.03.
  16. a moodustati iseseisvad metskonnad juriidilise isiku õigustes, mis allusid alates
  17. a otse Metsaametile. Kuivõrd kaebuse esitaja töötas ajavahemikul 01.08.1969 kuni 01.01.1979 Pärnu Metsamajandi Tammiste metskonnas tehnikuna ja vanemtehnikuna, on asjakohane lähtuda Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 a määruse nr 97 §-st 2, milles sätestatakse avaliku võimu ülesannete 2 täitmist eeldavad metsamajandite ametikohad. Sama määruse paragrahv 2 lg 1 p 19 nähtuvalt loetakse selliseks ametikohaks ka tehniku ja vanemtehniku ametikohad. Eeltoodust lähtuvalt on käesoleval juhul täidetud ka teine tingimustest: kaebuse esitaja töötas enne ATS-i jõustumist Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 nimetatud asutuses ja selles loetletud ametikohal. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et O. S töötas ajavahemikul 01.08.1969 kuni 01.01.1979 avalikus teenistuses. Kohtu seisukoht HKMS § 6 lg 3 p 3 ja 7 lg 1 teise lause kohaselt on isikul õigus taotleda halduskohtult avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud taotlusena on käsitatav ka taotlus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Kohtusse pöördumise eesmärgist nähtuvalt ongi avaldaja sooviks tuvastada töötamine avalikus teenistuses Pärnu Metsamajandi Tammiste metskonnas tehnikuna perioodil 01.08.1969 kuni 14.04.1970 ja vanemtehnikuna perioodil 15.04.1970 kuni 01.01.1979 kui vajalikku eeldust saada riiklikku vanaduspensioni senisest suuremas määras. Enne ATS jõustumist töötatud aja arvestamist avaliku teenistuse staaži hulka reguleerib ATS § 182, mille lg 3 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada loetelu ametikohtadest, mis allusid lg-s 1 nimetatud asutustele ja organisatsioonidele ja kus töötatud aeg vastavalt ATS § 153 p-le 1 ja 182 lg-le 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on selline loetelu ATS § 182 lg 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr
  18. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004 määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002 määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest 27.01.
  19. Lisaks on enne ATS jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka vajalik täita tingimus, et isik oli ka ATS jõustumise hetkel avalikus teenistuses (ATS § 182 lg 1). Tööraamatu kandest nr 15 nähtuvalt töötas O.S 01.03.1992 kuni 30.06.2008 s.o. enne ATS jõustumist Tammiste metskonnas metsnikuna. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 27.01.2010 väljastatud tõend (tl 12). Määruse nr 97 § 2 lõikes 5 on metskondade ametikohtade loetelus, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, toodud kõrvuti metsaülema ja metsavahiga ka metsnik. Seega oli O.S ATS jõustumise hetkel avalikus teenistuses. Enne ATS jõustumist ajavahemikel 01.08.1969 kuni 14.04.1970 ja 15.04.1970 kuni 01.01.1979 töötas O.S Pärnu Metsamajandi Tammiste metskonnas vastavalt tehniku ja vanemtehnikuna. Määruse nr 97 lõikes 2, milles sätestatakse avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavad metsamajandite ametikohad, on p-s 19 tehnik ja vanemtehnik, mis juba Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministri 03.06.1970.a. käskkirja nr 104 ja Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministri 25.06.1976.a käskkirja nr 125 alusel kuulusid riiklikku täidesaatvat võimu teostava nn riikliku metsavalve koosseisu, nimetatud. Siinjuures on oluline arvesse võtta, et metskonnad asetsesid kuni
  20. aastani metsamajandite koosseisus, olles nende struktuuriüksustes (iseseisvad metskonnad juriidilise isiku õigustes moodustati alates 01.03.1992). 3 Tulenevalt eeltoodust oli O.S avalikus teenistuses tehnikuna perioodil 01.08.1969 kuni 14.04.1970 ja vanemtehnikuna perioodil 15.04.1970 kuni 01.01.1979 Pärnu Metsamajandi Tammiste metskonnas (29.02.1992.a. ümber nimetatud Tammiste metskonnaks). Sotsiaalkindlustusamet ja Keskkonnaministeerium nõustusid asjaoluga, et O.S töötas avalikus teenistuses ajavahemikul 01.08.1969 kuni 01.01.
  21. a. Kohtukulude nõudeid asjas esitatud ei ole. Juhindudes HKMS §-dest 26 lg 1 p 5 ja § 31 lg 1 kohus otsustas:
  22. Tuvastada avalik-õiguslik suhe – O. S’a töötamine avalikus teenistuses tehnikuna perioodil 01.08.1969 kuni 14.04.1970 ja vanemtehnikuna perioodil 15.04.1970 kuni 01.01.1979 Pärnu Metsamajandi Tammiste metskonnas (29.02.1992.a. ümber nimetatud Tammiste metskonnaks). Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel halduskohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.