) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille Tsiviilasi nr 2-09-55022 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 20.10.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielust on sündinud kaks last: tütar A N, sünd XXXX ja tütar S N, sünd 16.01.
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palus hagiavalduse esitamisel mõista kostjalt välja elatis summas 2 175 krooni igakuiselt kahe lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni, mistõttu antud asja hagihind moodustab 39 150 krooni (2 175 krooni * 2 lapse * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Kohtule 13.12.2009 ja 15.12.2009 digitaalselt allkirjatuna saadetud hagi vastuse kohaselt (tl 2229) kostja ei ole vastu et kohus asja menetlusse võttis. Kostja ei võta hagi õigeks, kuna tema vastu esitatud nõuded on ebaõiglased. Kostja tegi oma abikaasale J N ise lahutuse ettepaneku kuna tema käitumine jättis selgelt mulje, et J N on keegi teine mees tema elus. Kostja, 2009 aasta augustist, kui J N ütles kostjale, et ei soovi teda enam näha, teinud talle ise ettepaneku lahutuseks ja kuni lapsed sirguvad natuke suuremaks elaksid nad ema juures, kusjuures J N lubaks kostjal ka osa võtta laste kasvatamisest. Kuni septembrini 2009 (ka.) kostja kandis oma isa arvelt ka J N erinevaid rahalisi vahendeid üle kuni tuli telefoni kõne kus J N ütles, et ei vaja mitte mingit laadi abi enam kostja poolt kuna tema uus mees olevat igati „super mees“ ja nad saavad ise oma eluga hästi hakkama. Kuni selle hetkeni mil kostja sai kohtust abikaasa poolt alustatud tsiviilhagi nõude oli kostja täielikult rabatud abikaasa kõnest alates ehk siis septembrist 2009 aasta. Kuna kostja on samuti septembrist 2009a töötu siis tegeles ja tegeleb ka täna uue töökoha otsinguga. Kostja on korduvalt üritanud ka abikaasale helistada aga kostja kõnedele ei vastatud ja rahalisi vahendid kostjal praegu puuduvad et sõita ja otsida kontakti oma lastega. Kostja loodab õige pea uuesti tööle saada kuna tema eelmise töökoha taksojuhina kaotas ta eesti keele oskuse puudumise pärast, tegeleb eesti keele õppimisega ning siis saab uuesti proovida. Vastuhagi ei soovi esitada. Kostja arvates kohtukulud peaks maksma abikaasa kuna tema selle algatas ja ei soovinud rahumeelselt lahku minna. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega kuna kohtu vahet käia puuduvad tal rahalised vahendid. Kostja arvates on võimalik kui abikaasa seda sooviks ja ei esitaks selliseid rahalisi nõudeid. Kostja ettepanek oli talle igas kalendrikuus maksta kokku 3000 krooni ja lubada ka osaleda laste kasvatamises ning hiljem kui lapsed on natuke suuremad siis ka neid vaadata ja hoida ning anda oma panus laste elusse ja haridusse. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 42) hageja taotleb kohtult jätta kostja vastuses toodud väited tõendamatuse tõttu tähelepanuta. Kostja on väitnud oma vastuses, et soovib rahumeelselt lahutada, kuid ei ole ilmutanud selleks mingeid tegusid, mistõttu peab hageja alustama uut kohtumenetlust abielu lahutamiseks 3
Pooltele anti asja lahendamiseks vajalikke avalduste ja dokumentide ning seisukohtade esitamiseks tähtaeg. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetluse kohta, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel XXX sündis tütar A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0382029 (tl 8) et pooltel XXX sündis tütar S. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0382030 (tl 8) et poolte tütar S suri XXX. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud surmatunnistusega DL 0386921 (tl 43) PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist 4
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Poolte vanem tütar on peaaegu 3-aastane ja noorem tütar oli 1-aastane. 2004.aastal avaldatud Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: • 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1 875 krooni kuus. Sama Metoodika põhjenduste kohaselt esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003. aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Statistikaameti kalkulaatori kohaselt (vt. http://www.stat.ee/thi-kalkulaator) ajavahemikul alates 2004.a jaanuarist kuni 2010.a aprillini tõusis tarbijahinna indeks (THI) 34,1% võrra. Seega tänasel päeval tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustavad 2 514,40 krooni (1 875 krooni * 0,341 ehk 34,1%, mis teeb keskmiselt 639,40 krooni, + 1 875 krooni). Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud
231 lg 1. Kostja ei vaielnud vastu tütarde ülalpidamiseks vajalike kulutuste osas. Vanem laps elab koos hagejaga ning noorem laps kuni surmani elas ka koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja palub mõista elatis välja summas 2 175 krooni igale lapsele, kuid arvestades seda et noorem tütar suri, palub hageja tema ülalpidamiseks mõista elatis välja tema surmani ja vanema tütre ülalpidamiseks kuni tema täisealisuseni. Kuna hageja nõuab elatist summas, mis ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära, ei pea ta dokumentaalselt tõendama laste vajaduste suurust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. 5
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega menetluskulud antud tsiviilasjas tuleb jätta kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.