Obsah (11)

§ 113§ 8§ 76§ 396§ 401§ 82§ 100§ 101§ 108§ 397§ 94

2-10-17787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-17787 Tsiviila

§ 113sätestatud määras.

25.09.

1. a ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles seoses kostja võlgnevusega ja pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud põhiosa ühel korral 04.12.
2. a summas 16 536,35 krooni. 2) 18.08.
3. a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr *, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 50 000 krooni ulatuses. Lepingu p 6.2 kohaselt arestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi määraga 18% aastas. Püsimaksega krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 5000 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu
4. kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 21.11.
5. Lepingu p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist

§ 113sätestatud määras.

17.06.

1. a sulges hageja laenuprogrammi kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr * alla. 14.04.
2. a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 167 256,96 krooni, millest: 1) lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku on 113 978,44 krooni s.o põhiosa 98 609,21 krooni, intress 10 190,98 krooni ajavahemiku 11.03.2009-25.09.2009 eest ja põhiosa viivis 5178,25 krooni ajavahemiku 11.11.2008-14.04.2010 eest. 2) lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku on 53 278,52 krooni s.o põhiosa 49 251,61 krooni, intress 689,64 krooni ajavahemiku 17.06.2009-17.06.2009 eest ja põhiosa viivis 3327,27 krooni ajavahemiku 01.11.2008-14.04.2010 eest. 2 2-10-17787 19.04.
3. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 167 256,96 krooni nõudes /tlk 4-18/. 21.04.
4. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 23-25/. Dokumendid on kostja tütrele allkirja vastu üle antud 23.04.
5. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 19.04.
6. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 5/. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 167 256,96 krooni, millest põhivõlgnevus on 147 860,82 krooni, intress 10 880,62 krooni ja viivis 8515,52 krooni. Hageja on kohtule esitanud: 01.12.
7. a sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu nr * /tlk 6/, mille kohaselt on hageja andnud kostjale laenu summas 150 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 11.12.
8. a, intressimääraga 14% aastas; laenu tagasimaksmise graafiku /tlk 7/, väljavõtte laenu andmetest /tlk 8/, väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonide kohta /tlk 9/; 18.08.
9. a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt on toimiv krediidilimiit 50 000 krooni, püsimakse summa 5000 krooni, intressimäär 18% /tlk 10/; väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonide kohta /tlk 11-12/; laenu andmed /tlk 13/; väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonide kohta /tlk 14/ ja 09.09.
10. a lepingu ülesütlemise teate /tlk 15/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt 3 2-10-17787 täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 401

lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Jaanus Piir'ilt hageja Swedbank AS kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 167 256,96 krooni, millest põhivõlgnevus on 147 860,82 krooni, intress 10 880,62 krooni ja viivis 8515,52 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt alates 15.04.2010 kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas). Eeltoodud sättest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõudelt alates 15.04.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4 2-10-17787 Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Ts

MS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses taotlenud välja mõista kostjalt menetluskulu, mis on tasutud riigilõivuna summas 15 000 krooni /tlk 5 pöördel, 18/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 000 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist

§ 113lõikes 1 ettenähtud ulatuses /tlk 5 pöördel/.

Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5