← Eesti

3-09-1384/19

Obsah (7)§ 41§ 24§ 451§ 1§ 4§ 26§ 45

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1384 Otsuse kuupäev 3. detsember 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS Kravond kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna m

§ 41mõistes tarbimisse lubatud.

AS Kravond ei tasunud kaubalt aktsiisi ega kandnud sellele maksumärke (nii aktsiisi tasumine kui kaubale maksumärkide kandmine oleks pidanud toimuma enne kauba Eestis tarbimisse lubamist), kuna kaup ei olnud Eestis tarbimisse 2 lubatud ning AS Kravond lähetas kauba Saksamaale ajutises aktsiisivabastuses. Maksuhalduri väide kauba tarbimisse lubamisest Eestis põhineb üksnes asjaolul, et AS Kravond on kauba Saksamaale lähetamise kohta vormistanud SAAD saatelehe, mida rakendatakse tarbimisse lubatud kauba lähetamise puhul. AS Kravondi sooviks ja eesmärgiks oli kauba Saksamaale lähetamine ajutises aktsiisivabastuses ning see nähtub nii kaubale maksumärkide kandmata jätmisest ning sellelt aktsiisi mittetasumisest enne kauba Saksamaale lähetamist. AS Kravond oli eelnevalt ostja poolt esitatud dokumentide põhjal veendunud, et ostja on aktsiisisumma Saksamaal tasunud. Seega ei tekkinud AS Kravondil

§ 24lg 1 ning lg 3 sätestatust tulenevalt aktsiisi tasumise kohustust.

Tulenevalt kauba kohta SAAD saatelehe vormistamisest deklareeris AS Kravond ekslikult kaubalt arvestatud aktsiisisumma, mis tegelikkuses tasumisele ei kuulunud. Kuna aktsiisisumma tasumisele ei kuulunud ning AS Kravond ei olnud seda ka tasunud, siis esitas AS Kravond taotluse oma maksukohustuse vähendamiseks ebaõigesti deklareeritud summa võrra. AS Kravondi poolt 1. septembri 2008 taotluse esitamise ajal ei olnud seega tegemist

§ 451sätestatud olukorraga, millele AS Kravond juhtis oma tähelepanu ka 2.

veebruari 2009 vastuskirjas Maksuhaldurile. Kuna käesolevaks ajaks on aktsiisisumma AS Kravondilt sissenõutud ja seega on AS Kravond selle tasunud, siis kuulub sissenõutud aktsiisisumma AS Kravondile tagastamisele, kuid seda mitte

§ 451alusel, vaid kui alusetult sissenõutud maksusumma.

Seetõttu on asjakohatud ka vaideotsuse põhjendused aktsiisi sihtkohariigis tasumise ja lähteriigis tagasimaksmise kohta ning käsitlus, et AS Kravondil tekib õigus Eestis aktsiisi tagasi saamiseks, kui aktsiisi Saksamaal ostjalt sissenõutakse. Maksuhaldur jätab tähelepanuta, et aktsiis ei olnud Eestis enne kauba Saksamaale lähetamist tasutud ning see ka ei kuulunud Eestis enne kauba Saksamaale lähetamist tasumisele. Kaebaja märgib, et kui isegi kui asuda seisukohale, et

§ 451

regulatsioon on käesoleval juhul asjakohane, siis ei ole otsuses siiski esitatud põhjendusi, millest tulenevalt tuleks AS Kravondi taotlus rahuldamata jätta.

§ 451

lg 1 p 4 ei tulene otsest kohustust esitada tõendeid selle kohta, et aktsiisikaup on selle sihtkohas (antud juhul Saksamaal) esitatud aktsiisiga maksustamiseks, selle asemel tuleb esitada tõend aktsiisi maksmise kohta kauba sihtkohas. Sellekohase tõendi on AS Kravond esitanud - Maksuhaldurile on esitatud

  1. juuli 2008 kviitung aktsiisi tasumise kohta S-Plus GmbH&Co.KG poolt Saksamaal summas 58.480,00 eurot. Maksuhaldur on otsuse
  2. leheküljel
  3. juuli 2008 kviitungi olemasolu möönnud, kuid on seejuures märkinud, et sellel on küll kauba saaja S-Plus GmbH&Co.KG kontaktandmed, kuid puuduvad viited AS Kravondi poolt vormistatud SAAD viitenumber 7/01.

§ 451

lg 1 p 4 ei tulene, et aktsiisi tasumise kinnitusel peaks lisaks aktsiisisumma ning aktsiisi tasumise kuupäeva sisalduma mingisugune muu informatsioon nagu näiteks kauba saatedokumendi number. Hinnates tema käsutuses olnud dokumente kogumis ning kooskõlas MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõttega, pidi Maksuhaldur asuma seisukohale, et kviitung käsitles aktsiisi tasumist AS Kravondi poolt lähetatud kaubalt. Samuti on Maksuhalduri käsutuses Saksamaa maksuhalduri luba aktsiisikauba toimetamiseks Saksamaale, millele kantud andmed aktsiisikauba kohta ühtivad AS Kravondi poolt müüdud kaubaga ning Saksamaal aktsiisi tasumise kohta on tehtud viide kviitungile. Seetõttu ei ole AS Kravondi meelest õige lükata

  1. juuli 2008 kviitungit tagasi seetõttu, et sellel pole märgitud SAAD-i numbrit 7/01, seda eriti olukorras, kus puudub nõue vastava informatsiooni kajastamiseks aktsiisi tasumise 3 kinnitisel ja puuduvad andmed selle kohta, et tegemist oleks võinud olla mingisuguselt muult kaubalt tasutud aktsiisi summaga. AS Kravondi poolt lähetatud kaup on jõudnud Saksamaale ja ostja poolt kätte saadud ja selles puudub vaidlus. AS Kravond on seisukohal, et tema ei saa olla vastutav selle eest, kui S-Plus GmbH&Co.KG on tõepoolest oma kohustusi rikkunud ja esitanud talle võltsitud dokumendid ja jätnud alkoholiaktsiisi Saksamaal tasumata. Saksamaa maksuhalduri
  2. jaanuari 2009 ekirjas Kravondile antud vastuste kohaselt on S-Plus GmbH&Co.KG suhtes Saksamaal algatatud kriminaalmenetlus ning selle käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et Kravondi poolt lähetatud kaup on S-Plus GmbH&Co.KG poolt Dortmundis kätte saadud; Saksamaa maksuhaldur on seisukohal, et kaubalt kuulub alkoholiaktsiis tasumisele Saksamaal, kuna kaupa müüdi ja levitati Saksamaal ning Saksamaa maksuhaldur on juba algatanud menetluse aktsiisi sissenõudmiseks S-Plus GmbH&Co.KG-lt, mis on toonud kaasa S-Plus GmbH&Co.KG pankrotimenetluse. See, et Saksamaa maksuhaldur on asunud ostjalt Saksamaal aktsiisi tasumist nõudma, annab tunnistust asjaolust, et aktsiisi tasumise kohustus on tekkinud Saksamaal ning ei saanud samaaegselt tekkida ka Eestis. AS Kravond soovib temalt sissenõutud alkoholiaktsiisi summa 906.576,00 krooni tagastamist ning on seisukohal, et Maksuhaldurit tuleb kohustada vastavasisulise otsustuse tegemiseks, kuna võttes arvesse Maksuhalduri poolt avaldatut Kravondi taotluse rahuldamata jätmisel puuduvad AS Kravondi taotluse rahuldamata jätmiseks alused ning taotlus tuleb seega rahuldada. Kui aga kohus asub seisukohale, et Maksuhaldurit siiski ei saa kohustada tegema AS Kravondi taotlust rahuldavat otsustust, siis palub AS Kravond Maksuhaldurit kohustada AS Kravondi taotluse lahendamiseks 10 päeva jooksul alates käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumisest. AS Kravond on seisukohal, et võttes arvesse senise maksumenetluse kestust ja kogutud tõendeid ning uuritud asjaolusid on 10 päeva otsustuse tegemiseks piisav tähtaeg. II Viivitus Käsitledes AS Kravondi
  3. septembri 2008 taotlust tasutud maksukohustuse tagastusnõudena MKS § 106 mõistes on Maksuhaldur rikkunud MKS § 106 lg 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt tagastatakse summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kui maksuseaduses pole sätestatud teist tähtaega.

ei sätesta teistsugust tähtaega, seega oleks Maksuhaldur pidanud 30 päeva jooksul alates

  1. septembrist 2009 lahendama AS Kravondi taotluse. Maksuhaldur on aga alles
  2. jaanuaril 2009 otsustanud MKS § 107 alusel pikendada AS Kravondi taotluse lahendamise tähtaega. Seega on Maksuhaldur olnud AS Kravondi taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivituses ajavahemikus alates
  3. oktoobrist 2008 kuni
  4. jaanuarini
  5. veebruaril 2009 sai Maksuhaldur AS Kravondilt Saksamaa maksuhalduri
  6. jaanuari 2009 e-kirja, milles sisuliselt sisaldusid vastused Maksuhalduri
  7. veebruari 2009 e-kirjas esitatud küsimustele. AS Kravond on seisukohal, et seetõttu tuleb õigusvastaseks lugeda ka otsuse tegemisega viivitust alates 2009 veebruarist kuni otsuse tegemiseni
  8. aprillil
  9. Lisaks sellele ei ole Maksuhaldur pärast
  10. jaanuari 2009 otsuse tegemist AS Kravondi taotluse lahendamise tähtaja pikendamist otsustanud.
  11. jaanuari 2009 otsusega anti AS Kravondile tähtaeg täiendavate dokumentide esitamiseks
  12. veebruarini 2009, AS Kravond esitas omalt poolt vastuse koos selgituste ja dokumentidega
  13. veebruaril
  14. Ka seepärast 4 on Maksuhalduri peaaegu kolme kuu pikkune viivitus AS Kravondi taotluse lahendamisel alates
  15. veebruarist 2009 õigusvastane. AS Kravond soovib viivituse õigusvastaseks tunnistamise kaudu saavutada preventiivse mõju AS Kravondi taotluse lahendamiseks, kui rahuldatakse käesoleva kaebuse alternatiivne taotlus ning kohustatakse Maksuhaldurit AS Kravondi taotluse uuesti lahendamiseks pärast käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Võttes arvesse Maksuhalduri senist viivitust AS Kravondi taotluse lahendamisel on AS Kravond õigustatud kartus, et taotluse lahendamise kohustuse tähtaja määratlemata jätmise korral võib Maksuhaldur AS Kravondi taotluse lahendamisega taas viivitama asuda. Täiendavalt soovib AS Kravond Maksuhalduri viivituse õigusvastasuse tuvastamist ka seetõttu, et küsimuse lahendamisega viivitamine on toonud kaasa rahaliste kohustuste tekkimise AS Kravondil, mis on käsitletav AS Kravondile põhjustatud kahjuna. AS Kravond peab võimalikuks kahju hüvitamise nõude esitamist ning soovib selleks käesolevas menetluses tuvastada viivituse õigusvastasuse. Vastustaja vastuväited Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et

§ 451

on käesolevas asjas asjakohatu, vaid leiab, et see on ainuvõimalik säte, millele kaebaja poolt esitatud tagastusnõude menetlemisel tugineda saab. Käesoleval juhul on tegemist aktsiisikauba lähetamisega aktsiisilaost. Aktsiisilaos võib toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa ilma seda aktsiisiga maksustamata (ehk ajutises aktsiisivabastuses). Kui kaupa lähetatakse isikule, kes ei ole registreeritud kaupleja või aktsiisiladu, hoolimata sellest, kus riigis ta asub, on sisuliselt tegemist aktsiisivabastuse korra lõpetamisega. Kuivõrd käesoleval juhul ei olnud ostja aktsiisilao luba enam kehtiv, sai olla tegemist üksnes kauba lähetamisega ilma ajutise aktsiisivabastuseta, milleks on vajalik vormistada SAAD saateleht, nagu kaebuse esitaja ka tegi. Üldjuhul tekib aktsiisi maksmise kohustus selle tarbimisse lubamisel (

§ 24lg 1).

Kuid samuti tekib aktsiisi maksmise kohustus ka kauba lähetamisel ilma ajutise aktsiisivabastuseta (

§ 24lg 3 p 1).

Vastustaja hinnangul puudub vaidlus selles, et käesoleval juhul on kaldutud kõrvale aktsiisi peatamise korrast. See seisneb selles, et vormistati SAAD saateleht ning deklareeriti, nagu nõutud, tasumisele kuuluv aktsiis. Kusjuures siinkohal ei ole oluline, millistel asjaoludel SAAD saateleht vormistati või kas deklareeritud summad taotluse esitamise ajaks ka tasutud olid, sest tulemus on ikkagi sama – aktsiisivabastus on lõpetatud. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et käesoleval juhul on kaup Eestis tarbimisse lubatud ka

§ 451mõistes.

Seda nii tarbimisse lubamise kui mõiste tõlgenduse pinnalt, aga samuti lähtudes asjaolust, et lähetamine aktsiisilaost on hõlmatud mõistega tarbimisse lubamine. Sellest tulenevalt on sisuliselt vale kaebuse esitaja väide, et kuivõrd kaup on reaalselt jõudnud Saksamaale, on faktiline tarbimisse lubamine Eestis välistatud. Kõnealune kaup on vabasse ringlusesse lubatud sel hetkel, mil sellele vormistati SAAD saateleht, ehk teisisõnu hetk, mil kaup lähetati aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta. Kuna tegemist on aktsiisilaost teise liikmesriiki lähetatud kaubaga ning sihtkohariigis tekkis sellelt kaubalt aktsiisi tasumise kohustus, tekib omakorda AS-il Kravond õigus saada tagasi Eestis tasutud aktsiisisumma, kui 5 see tasutakse sihtkohas. Ja selle õiguse realiseerimiseks esitaski AS Kravond 01.09.2008. a tagastustaotluse. Kuivõrd eelnevalt on näidatud, et tegemist oli Eestis tarbimisse lubatud kaubaga ning sisuliselt saab selliselt kaubalt tasutud aktsiisi selle teise liikmesriiki lähetamise korral Eestis tagasi küsida, on

§ 451asjakohane säte, sest reguleerib just sellist olukorda.

Käesoleval juhul on aga maksuhaldur lahendanud 01.09.2008. a taotluse isikule negatiivselt ja keeldus tasutud aktsiisi tagastamast. Selle tingis asjaolu, et AS Kravond on 01.09.2008 esitanud tollile aktsiisikauba saatedokumendi SAAD kolmas eksemplar, millel on aktsiisikauba saaja S-Plus GmbH&Co.KG (Saksamaa), kellel tekkis aktsiisi maksmise kohustus, kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta. AS Kravond on samuti esitanud kaubasaaja riigi maksekinnituse, millel on märgitud aktsiisikauba saaja S-Plus GmbH&Co.KG kontaktandmed aga puuduvad viited AS Kravond poolt 28.07.2008 lähetatud konkreetsele aktsiisikaubale (SAAD viitenumber 7/01). Maksu- ja Tolliameti poolt Saksamaale tehtud aktsiisikauba liikumise kontrolli infopäringule on saadud vastus (20.10.2008), et SAAD dokumenti ei ole tolliadministratsioonile kinnitamiseks esitatud, Saksamaa tolliameti pitsati jäljend SAAD peal on võltsing, alkoholi ei ole esitatud maksustamiseks ja seega ei ole alkoholiaktsiis tasutud antud kauba pealt Saksamaal. Kuna SAAD-i ja maksekinnituse peal on sama tempel, siis sellest tulenevalt järeldab maksuhaldur, et ka maksekinnitusel olev tempel on võltsing. Seega on maksuhalduril piisavalt tõendeid põhjendatud kahtluseks, et tegelikult ei ole aktsiisi sihtkohariigis tasutud.

§ 451lg 1 p 4 kohaselt on see aga aktsiisi tagasi maksmise eeldus.

Nagu ka vaidlustatud otsuses välja toodud, ei ole kaebaja seda nõuet täitnud ning seetõttu tegi maksuhaldur keelduva otsuse.

§ 451

lg 1 p 4 kinnitab muuhulgas ka maksuhalduri varasemalt väljendatud seisukohta, et aktsiisi saab tagasi maksta üksnes siis, kui see on teises liikmesriigis reaalselt tasutud. Kaebaja väidab, et eeldas Saksamaal aktsiisi tasumist. Ühest küljest on see väide vastuolus kaebuse esitaja enda muude seisukohtadega ja teisest küljest ei jäta

§ 451lg 1 maksuhaldurile mingit kaalutlusõigust.

Vastuolu kaebaja enda seisukohtadega kaebuses seisneb järgnevas: ühest küljest väidab kaebaja, et kaup ei olnud tarbimisse lubatud, aktsiisi ei olnud tasutud ja kaup lähetati (st taheti lähetada) AAD saatelehega ehk ajutises aktsiisivabastuses, kuid teisest küljest eeldas kaebaja, et aktsiis on Saksamaal tasutud. LMTK leiab, et kui tegemist oleks olnud AAV liikunud kaubaga, ei oleks AS-i Kravond kui müüja seisukohast oluline, kas ostja on aktsiisi sihtriigis tasunud.. II Kaebaja väited maksuhalduripoolsete menetlusnormide rikkumise kohta on alusetud ja otsitud etteheited. Silmakirjalik on heita maksuhaldurile samaaegselt ette järelepärimiste tegemiseks vajaduse puudumist ja seda, et informatsiooni saamise nimel ei ole tegutsetud, mis on sisuliselt teineteist välistavad olukorrad. Kaebaja on oma käsitluses jätnud kõrvale 20.10.2008. a saadud päringuvastuse, kus Saksamaalt kinnitati, et dokumendid on võltsitud. Maksuhalduri hinnangul ei ole võimalik sellist tõendit kõrvale jätta, sest see ongi tõend, mis ennekõike tekitas maksuhalduris kahtluse, et aktsiisi ei saa kaebajale tagastada. Kuivõrd eelnimetatud vastus oli küll piisav kahtluse tekitamiseks, kuid ei olnud samas ammendav, tuli teha veel järelepärimisi. Ka käesolevaks hetkeks ei ole Saksamaalt saadud lõplikku vastust. Sellest tulenevalt on alusetud ka kaebaja väited maksuhalduripoolsest viivitusest – maksuhaldur on ennekõike oodanud informatsiooni 6 Saksamaalt ning on teinud korduspäringuid informatsiooni saamise kiirendamiseks, mida on vähemalt osaliselt oluliseks pidanud ka kaebaja. Vaidlusaluses menetluses ei esine asjatut viivitamist ning isegi kui on rikutud menetlusnorme, ei saa tegemist olla selliste rikkumistega, mis oluliselt kahjustaksid kaebuse esitaja õigusi või oleksid mõjutanud asja sisulist otsustamist. Kohtu põhjendused ja otsus Maksuotsus AS Kravond on vaidlustanud Lõuna maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) otsuse, millega jäeti rahuldamata AS Kravond 01.09.2008 esitatud taotlus aktsiisi maksukohustuse vähendamiseks. Kuna maksuhaldur on kaebaja poolt deklareeritud summa AS Hansapank kaudu detsembris 2009 sisse nõudnud, on maksuhaldur ja ka kaebaja sellest ajast alates käsitlenud AS Kravond 01.09.2008 taotlust aktsiisi tagastamise taotlusena. Nähtuvalt vaidlustatud maksuotsusest on kaebuse esitajale jäetud sissenõutud aktsiis tagastamata seetõttu, et ei ole täidetud

§ 451

lg 1 p-s 4 sätestatud tingimus – maksuhaldurile ei ole esitatud aktsiisikauba sihtkoha liikmesriigi maksuhalduri kinnitust aktsiisi maksmise, tagastamise või aktsiisivabastuse kohaldamise kohta. Kaebaja on seisukohal, et

§ 451

on käesolevas asjas asjakohatu, kuna viimane reguleerib Eesti tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt aktsiisi tagastamist, kuid kaebaja poolt Saksamaale lähetatud kaup ei olnud

§ 41mõistes tarbimisse lubatud.

Vaidlus on seega poolte vahel selles, kas kaebuse esitaja poolt 28.07.2008 Saksamaale müüdud kaubale kohaldus ja sai kohalduda ajutine aktsiisivabastus ehk kas kaup oli Eestis tarbimisse lubatud või mitte. Samas vaidlust ei ole selles, et 28.07.2008 lähetatud kaup Saksamaale jõudis. Vaidlust ei ole ka selles, et aktsiisi sellelt kaubalt ei ole kaebuse esitaja tasunud, samuti ei ole seda tasunud asja lahendamise ajaks ka ostja. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja seisukoht, et tema poolt 28.07.2008 kauba lähetamine toimus ajutises aktsiisivabastuses ehk maksukohutuse peatamise tingimuses.

§ 1

sätestab, et käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (aktsiisikaup).

§ 4

kohaselt on ajutine aktsiisivabastus käesoleva seaduse mõistes maksukohustuse peatamine aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras. Sama seaduse § 41 kohaselt on aktsiisikauba tarbimisse lubamine ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta. Täpsemalt reguleerib ajutist aktsiisivabastust

§ 26

. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt kohaldatakse ajutist aktsiisivabastust teiste hulgas järgmistel juhtudel: aktsiisikauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos; aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilattu; aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost aktsiisilaopidajale või teise liikmesriigi registreeritud kauplejale. 7 Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja lähetas 28.07.2008 aktsiisikauba Saksamaal asuvale registreerimata ettevõtjale.

§ 26

kohaselt kohaldub aga ajutine aktsiisivabastus ainult aktsiiskauba toimetamisel teisele aktsiisilaopidajale või registreeritud ettevõtjale, mitte registreerimata ettevõtjale. Kauba ajutises aktsiisvabastuses lähetamise aluste osas kuulub kohaldamisele ka Nõukogu direktiiv 92/12/EMÜ „Aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta“. Direktiivi artikli 15 „Kauba liikumine“ lõige 1 sätestab, et ilma, et see piiraks artikli 5 lõike , artikli 16 ja artikli 19 lõike 4 kohaldamist, peab aktsiisiga maksustatava aktsiisi peatamise korraga hõlmatud kaup liikuma maksuladude vahel. Direktiivi artikkel 16 lõige 1 märgib, et olenemata artikli 15 lõikest 1 võib kaubasaaja olla volitatud laopidaja staatuseta professionaalne ettevõtja. Selline ettevõtja võib oma majandustegevuse käigus teistest liikmesriikidest aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisiga maksustatavat kaupa vastu võtta. Ta ei tohi siiski aktsiisi peatamise korra alusel sellist kaupa vallata ega lähetada. Seega annab direktiivi artikkel 16 lõige 1 võimaluse aktsiisi peatamise korras lähetada kaupa ka teises liikmesriigis asuvale ettevõtjale, kes ei ole maksuladu. Sama põhimõte sisaldub ka direktiivi artiklis 4. Direktiivi 92/12/EMÜ artikkel 4 kohaselt on aktsiisiga maksustatavat kaupa peatatud maksukohustusega õigus toota, töödelda, vallata, vastu võtta ja lähetada volitatud laopidajal ja maksulaol (punktid a, b). Registreeritud ettevõtjal on õigus oma tegevuse raames aktsiisiga maksustatavat kaupa aktsiisi peatamise korras ainult vastu võtta, ja seda liikmesriigi pädeva isiku volituse olemasolu korral (artikkel 4, punkt d). Registreerimata ettevõtja on direktiivi tähenduses isik, kellel on õigus aktsiisiga maksustatavat kaupa aeg-ajalt aktsiisi peatamise korra alusel teisest liikmesriigist vastu võtta, kuid registreerimata ettevõtja peab enne kauba lähetamist tagama aktsiisi tasumise sihtliikmesriigi maksuhaldurile. Ka direktiivi sissejuhatuses on märgitud, et aktsiisiga maksustatav kaup, mille ostnud isikud ei ole volitatud laopidajad ega registreeritud ega registreerimata ettevõtjad ning mis lähetatakse või veetakse otse või kaudselt müüja poolt või tema nimel, tuleb aktsiisiga maksustada sihtliikmesriigis. Seega ei ole õige maksuhalduri seisukoht, et ilma kaupa aktsiisiga maksustamata on võimalik kaupa lähetada üksnes teisele aktsiisilaole või registreeritud ettevõtjale. Aktsiisiga maksustatavat kaupa on direktiivi kohaselt võimalik lähetada maksuvabalt ka teisele registreerimata ettevõtjale, kuid enne kauba lähetamist peab selline kauba vastuvõtja tagama aktsiisi tasumise sihtliikmesriigi maksuhaldurile. Seega, kui aktsiisiga maksustatav kaup on lähetatud teises liikmesriigis asuvale aktsiisilaole või registreeritud ettevõtjale, kellel on antud vastav volitus aktsiisi peatamise korras kaupa vastu võtta, samuti registreerimata ettevõtjale, kes on taganud aktsiisi tasumise enne kauba lähetamist, siis on õigus kaupa lähetada ilma aktsiisi tasumata, ehk sel juhul on tegemist kauba lähetamisega ajutises aktsiisivabastuses. AS Kravond lähetas kauba Saksamaal asuvale ostjale S-Plus GmbH&Co.KG, kes ei olnud sel ajal ei aktsiisiladu ega registreeritud ettevõtja, vaid registreerimata ettevõtja. Selles osas vaidlust ei ole. Kuid lahendamata on küsimus, kas AS Kravondi poolt aktsiisikauba lähetamine toimus ka tegelikult ajutises maksuvabastuses või oli kaup Eestis tarbimisse lubatud. Maksuhaldur on andnud seisukoha, et vaidlusalune kaup on vabasse ringlusse lubatud sel hetkel, mil sellele vormistati SAAD saateleht. SAAD saateleht vormistatakse kaubale, mida rakendatakse tarbimisse lubatud kauba lähetamise korral. Millised saatedokumendid tuleb ajutises maksuvabastuses või ilma ajutise maksuvabastuseta lähetatud aktsiisikauba puhul 8 vormistada, reguleerib

4. peatükk ja selle seaduse alusel välja antud rahandusministeeriumi vastav määrus. Kaebaja on rõhutanud, et ta soovis tegelikult saata kaupa Saksamaal asuvale ostjale ajutises maksuvabastuses, ehk saatelehega AAD, kuid maksuametniku selgituste kohaselt see võimalik ei olnud. Oma vastuväidetes maksuhalduri seletusele on kaebaja märkinud, et seetõttu oli ta sunnitud saatma kauba SAAD saatelehega, mis oli tinginud ka direktiivi artikkel 16 lõike 3 alusel kauba ostjalt enne kauba lähetamist aktsiisi tasumise Saksamaal ning sellekohaste dokumentide esitamise. Kohus on seisukohal, et ainult asjaolu, et kaebuse esitaja vormistas kauba saatmiseks SAAD saatelehe, ehk ilma ajutise maksuvabastuseta kaubale ettenähtud saatelehe, ei tähenda, et sellega oleks kaup Eestis tarbimisse lubatud.

§ 41

kohaselt aktsiisikauba tarbimisse lubamine on ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta.

ei sätesta, et SAAD saatelehe vormistamine tähendab kauba tarbimisse lubamist. SAAD saateleht vormistatakse kaubale, mis on juba tarbimisse lubatud, mitte vastupidi. Arvestada tuleb kaebaja seletust, et tegelikult soovis ta kaupa lähetada ajutises maksuvabastuses, kuid vastustaja ametniku selgituse kohaselt tal seda ei lubatud teha. Sellega on ka vastustaja nõus, osundades, et kuna kauba ostjaks oli registreerimata ettevõtja, siis ei saanudki ajutises aktsiisivabastuses kaupa lähetada. Kuna kohus eelpool tegi kindlaks, et selline vastustaja käsitlus ei ole kooskõlas direktiiviga, siis ei saa SAAD saatelehe vormistamisega tõendada ka seda, et kaup lasti Eestis tarbimisse. Vastustaja käsitlus võis kaebaja viia eksitusse, mistõttu ta deklareeris makshaldurile ka kaubalt arvestatud maksekohustuse 15.augustiks 2008. Olles eksitusest aru saanud, esitas kaebaja maksuhaldurile taotluse deklareeritud maksukohutuse vähendamiseks ehk deklaratsiooni muutmiseks. Arvestades eeltoodut nõustub kohus kaebuse esitajaga, et maksuotsuse aluseks võetud

§ 451

ei olnud asjakohane säte kaebaja taotluse lahendamisel.

§ 451reguleerib aktsiisi tagastamist Eesti tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt.

Kuna kohus on seisukohal, et ainult SAAD saatelehe alusel ei saa lugeda, et vaidlusalune kaup oli Eestis tarbimisse lubatud, siis ei saa

§ 451

alusel kaebaja taotlust lahendada.

§ 451

ei saa aluseks võtta ka olukorras, kus maksuhaldur on aktsiisi kaebajalt juba sisse nõudnud. Kuna maksuotsuses puuduvad AS Kravondi taotluse rahuldamata jätmise osas muud põhjendused peale

§ 451lg 1 p 4, siis kuulub vaidlustatud maksuotsus tühistamisele.

Lisaks maksuotsuse tühistamisele on kaebaja esitanud kaks alternatiivset taotlust: kohustada Lõuna maksu- ja tollikeskust tegema otsustuse alkoholiaktsiisi summas 906 576,0 krooni tagastamiseks või alternatiivselt kohustada Lõuna maksu- ja tollikeskust otsustama alkoholiaktsiisi tagastamise küsimuse 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Kohus on seisukohal, et puudub alus maksuhalduri kohustamiseks sissenõutud aktsiisisumma tagastamiseks. Kuigi kohus asus seisukohale, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmine 1

§ 45alusel oli ebaõige, ei too see kohe kaasa aktsiisi tagastamist.

Kas kaebuse esitaja 01.09.2008 esitatud taotlus tuleb rahuldamisele või esinevad muud alused taotluse rahuldamata jätmiseks, kuulub läbivaatamisele haldusmenetluses. Kohus kohustab vastustajat 9 kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks, kuid annab selleks pikema tähtaja kui kaebaja on taotlenud. Viivitus Kaebaja soovib vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist, tema põhjendatud huviks on kavatsus esitada kahju hüvitamise nõue, samuti preventiivne huvi. Kaebaja on märkinud, et Saksamaale korduvalt tehtud järelepärimised ja pöördumised on olnud ebavajalikud, mis on põhjendamatult kauaks taotluse lahendamise edasi lükanud. Selleks, et kindlaks teha, kas Lõuna maksu- ja tollikeskus on olnud õigusvastaselt viivituses, tuleb kõigepealt tuvastada, kas tal oli kohustus ning võimalus lahendada kaebaja taotlus varemalt. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et maksuhaldur on tema 01.09.2008 esitatud avalduse lahendamisel põhjendamatult kaua, ehk õigusvastaselt viivitanud. Maksuhalduril oli seadusest tulenevalt kohustus lahendada kaebaja taotlus 30 päeva jooksul. Kuigi kaebuse esitaja esitas 01.09.2008 taotluse maksukohustuse vähendamiseks, on maksuhaldur asunud 23.12.2008 maksusummat sisse nõudma. Sellest ajast on nii kaebaja kui vastustaja käsitlenud kaebaja 01.09.2008 taotlust maksusumma tagastamise nõudena. Seega kuulus kohaldamisele Maksukorralduse seaduse (MKS) § 106 ja

  1. MKS § 106 lg 2 kohaselt tagastatakse summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, viivitamatult kuid vähemalt 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Antud juhul ei lahendanud maksuhaldur seadusega ette nähtud 30 päeva jooksul kaebaja taotlust ega pikendanud ega peatanud tagastusnõude täitmist, milleks annab võimaluse MKS §
  2. Esmakordselt on maksuhaldur pikendanud tagastusnõude tähtaega 09.01.2009 (tlk.27) otsuses. Samas ei ole selles otsuses konkreetselt määratud, mis ajani on taotluse täitmise tähtaega pikendatud. Otsuses on antud kaebajale tähtaeg (7.02.2009) täiendavate tõendite esitamiseks, märkides, et kui täiendavaid tõendeid tähtaegselt ei esitata, teeb maksuhaldur otsuse maksusumma tagastamata jätmise kohta. Samas ei lahendanud maksuhaldur taotlust ka peale 07.02.2009 ega pikendanud lahendamise tähtaega. Seega ei ole maksuhaldur järginud maksukorralduse seaduses sätestatud tagastusnõude läbivaatamise tähtaegu ja korda. Vastustaja on teinud asja lahendamise huvides mitmeid järelepärimisi Saksamaale (26.09.2008, 12.01.2009, 12.02.2009), kuid ka sel juhul oleks tulnud kas teha tähtaegselt otsus taotluse lahendamise kohta, või pikendada lahendamise tähtaega. Kuna vastustajal oli kohustus ja võimalus kaebaja 01.09.2008 taotlus lahendada 30 päeva jooksul arvates taotluse saamisest, tuleb vastustaja viivitus taotluse lahendamisel tunnistada õigusvastaseks. Menetluskulud Kaebuse esitaja on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude summas 58 230,00 krooni, (õigusabi kulud 43 230 krooni ja riigilõiv 15 000 krooni) väljamõistmist. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 87 lg 2 järgi võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Tulenevalt eeltoodust 10 mõistetakse poolele, kelle kasuks otsus tehti, välja siiski vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohus on seisukohal, et AS Kravond poolt kantud õigusabikulud ongi põhjendamatult suured ja kuuluvad vähendamisele. Kohtutoimiku materjalide kohaselt on kaebuse esitaja teinud järgmisi toiminguid: kaebus esitatud juulis 2009, osalemine kohtuistungil 13.11.2009, istungi kestus 2, 45 tundi. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks, et kaebaja esindajal on antud asjas kulutanud õigusabi osutamiseks kokku 35, 5 tundi. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asja mahukusest, keerukusest ja kohtuistungi kestvusest lähtudes põhjendatud õigusabi kuluks 21 000 krooni. Tasutud riigilõivu väljamõistmise osas kohtul vastuväiteid ei ole. Eda Muts kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.