Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. 1 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud. 04.06.2010.a. esitas T O Viru Maakohtusse hagiavalduse hagis V T’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele. Hagiavalduse kohaselt poolte kooselust, mis kestis alates 1992.a. juunist kuni 2000.a. juulikuuni, on xxxx.a. sündinud tütar V T, kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidada. Kostja ei ole lapse ülalpidamist toetanud ei kooselu ajal ega hiljem. Hageja on xxxx ega tööta. Hageja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi on esitatud PKS §-de 60 lg. 1, 61 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ning palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtule kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei saada. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendus. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 08.06.2010.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 16.06.2010.a. on kostjale tema elukoha järgi hagimaterjal vastu võetud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus.
1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Hagimaterjali on vastu võtnud B L , kes rahvastiku andmebaasi järgi on kostja lapse R ema. Seega tuleb lugeda, et nõue on kätte toimetatud lubatud isikule ning nõue ja hoiatus tuleb lugeda kostjale teadaolevaks.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välisriiki saatmisel 28 päeva. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis möödus 16.07.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt kuni 01.07.2010.a. kehtinud PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.07.2010.a. jõustunud PKS §-le 97 p. 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning sama seaduse § 101 lg. 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest on 2 175 krooni. Hageja nõuabki lapsele 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt kehtinud PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 04.06.2010.a. Seega tuleb elatis kostjalt välja mõista alates 04.06.2010.a. igakuise elatusrahana 2 175 krooni ja sellega hagi rahuldada tervikuna. 2
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Seega jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 164, 179, 407, 415, 441-442, 468 lg. 1 p. 2, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 24.augustil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.