Obsah (10)

§ 28§ 10§ 21§ 8§ 26§ 18§ 40§ 7§ 44§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Margo Klaar, Tiit Kollom ja Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-2609 Tsiviilasi Laanekivi Kodu OÜ

§ 28

lg 1 kohaselt, kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see

§ 10lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab kohus saneerimiskava kinnitamisel kontrollima p-des 1- 5 sätestatut. Samuti peab kohus andma hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kohus leidis, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab

§ 21ettenähtud nõuetele.

Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud

§-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi.

§ 21

lg 2 kohaselt saneerimiskavas võib ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Kohtu hinnangul tuleneb sätte sõnastusest, et saneerimiskavas ei ole kohustust moodustada võlausaldajate rühmi, vaid see on ettevõtjale antud valikuvõimalus. Asjaolu, et teatud tingimustel on ettevõtjale kasulikum rühmi mitte moodustada, ei anna kohtu hinnangul alust järelduseks, et rühmade moodustamata jätmisega on automaatselt võlausaldaja huvid olulisel määral kahjustatud. Kohus nõustus ettevõtjaga selles, et osanike nõue ei ole nõuete kogumahtu arvestades märkimisväärne, seega ei mõjutanud see oluliselt hääletustulemust tervikuna. 5 Kohtu hinnangul ei nähtunud saneerimiskavast, et ettevõtja või saneerimisnõustaja oleks tähelepanuta jätnud asjaolu, et AS Swdbank on pandipidaja. Saneerimiskava kohaselt tasutakse teiste võlausaldajate ümberkujundatud nõuded pärast AS Swedbank ümberkujundatud nõude tasumist just seetõttu, et AS Swedbank nõue on pandiga tagatud. Pandipidajale eristaatuse andmine tähendaks, et kinnisvara arendusega tegelevatel ettevõtetel, kellele on antud laenu kinnisvara tagatisel, ei tekikski sisuliselt võimalust saneerimismenetluse läbiviimiseks. Kohtu hinnangul ei ole saneerimiskavas toodud neljaaastane ajavahemik võlausaldajat ebamõistlikult kahjustav. Võlausaldaja ei kaota oma nõuet ettevõtja vastu. Kohus ei nõustunud võlausaldajaga, et kohaldamisele peaks kuuluma analoogia korras pankrotimenetlusega üheaastane tähtaeg. Saneerimisseaduse eesmärk ongi ettevõtja huvide parem kaitse võrreldes pankrotimenetlusega. Kohus nõustus ettevõtjaga, et võlausaldaja ei ole põhistanud, millistest asjaoludest lähtudes oleks võlausaldajale ettevõtja pankrot parem lahendus kui saneerimismenetlus. Kohtu hinnangul kahjustab võlausaldaja majanduslikke huve pigem ettevõtja pankrotimenetlus.

§ 8

lg 2 kohaselt saneerimismenetlust ei algatata, kui ettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Saneerimismenetluse algatamise seisuga ettevõtja suhtes pooleliolevaid täite- või pankrotimenetlusi ei olnud. Seadusandja ei ole sätestanud saneerimismenetluse algatamise keeldu isikute suhtes, kes on sattunud makseraskustesse. Kohtu arvates on ettevõtjal põhjust esitada saneerimisavaldus kohtule hiljemalt siis, kui likviidsusest piisab vähemalt saneerimiskava vastuvõtmiseni. Laanekivi Kodu OÜ avaldus vastas sellele tingimusele. Eristada tuleb püsivat maksejõuetust ja ettevõtja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav. Kohus nõustus ettevõtjaga selles, et käesolevas menetluses on ainetu rääkida vara väärtusele hinnangu andmisel kinnistute kiirmüügi hindadest (III kd tl 7, 64). Saneerimismenetluses ei toimu vastupidiselt pankrotimenetlusele kinnistute kiirmüüki ning ilma arendustegevust läbi viimata ei olegi ettevõtjal olnud eesmärki kinnistuid müüa. Kohtule on esitatud korteriomandite võlaõiguslikud müügilepingud (III kd tl 14-44), millest nähtub, et ettevõtja on asunud saneerimiskava täitma ja saneerimiskava täitmine on võimalik. Kohtule on esitatud ettevõtja varade ja kohustuste struktuur aastatel 2006-2009 (III kd tl 47), millest nähtub, et ettevõtja varade ja kohustuste struktuur ei ole märkimisväärselt muutunud. Võlausaldajal oli võimalik hinnata ettevõtja projekti rahastamisele asudes sellega kaasnevaid äririske. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et ettevõtja oleks saneerimismenetluse käigus asunud võlausaldaja huve kahjustama.

§ 26

p 2 ja p 3 kohaselt võib võlausaldaja esitada kohtule taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, kui tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimismenetluse regulatsiooniga on seadusandja seega ette näinud, et võlausaldaja huvid võivadki saneerimismenetluses kahjustatud saada ning saneerimismenetluse raames ongi ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Määravaks tuleb võlausaldaja huvide ja õiguste kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud. Kohus leidis, et saneerimiskava vastuvõtmisel on AS-i Swedbank koheldud võlausaldajana võrdselt teiste võlausaldajatega ja saneerimiskava ei riku oluliselt tema õigusi. Kohtu hinnangul oli põhjendatud, et maksunõue kujundatakse ümber saneerimiskava väliselt. Maksunõue on avalik-õiguslik nõue, mille ümberkujundamine saneerimiskava väliselt on tulenevalt maksukorraldusseadusest võimalik. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 60 000 krooni. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Saneerimisnõustaja on ettevõtjaga kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasu moodustab 2 742 542 krooni, mis kuulub väljamaksmisele alljärgnevalt: 60 000 krooni maksta Kohtute Raamatupidamiskeskusel välja 6 Laanekivi Kodu OÜ poolt 23.02.2009 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt; 2 682 542 krooni tasub Laanekivi Kodu OÜ selliselt, et 190 000 krooni kuulub tasumisele 30 päeva jooksul saneerimiskava kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse jõustumisest ja ülejäänud 2 492 542 krooni kuulub tasumisele 2011 aastast osade kaupa vastavalt graafikule. Juhul, kui saneerimiskava jääb kinnitamata, on saneerimisnõustaja tasu 60 000 krooni, mis tasutakse saneerimisnõustaja tasu katteks Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt.

§ 18

lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse osamaksetena. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 9.01.2009 määrusega nr 1. Määruse § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse. Kohus leidis, et saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel kokkulepitud tasu suurus on vastavuses saneerimisnõustaja töö panusega ja see ei kahjusta võlausaldajate huve. Tasu vastab justiitsministri 9.01.2009 määrusega nr 1 § 5 lg-le 5, mille kohaselt saneerimisnõustaja tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast. Määruse § 9 lg 2 järgi saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale määratava tasu alam- ja ülemmäär aasta kohta on üks viiendik käesoleva määruse § 5 lg 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast. Saneerimisnõustaja ja ettevõtja on järelevalve teostamise eest kokkuleppinud tasu 548 508,40 krooni aastas, mis kuulub väljamaksmisele igakuiste maksetena. Määruskaebuse põhjendused AS Swedbank palub määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta Laanekivi Kodu OÜ saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada saneerimismenetlus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus on jätnud määruses olulisel määral esitamata kohtumääruse põhjendused ja pole vastanud kõigile võlausaldaja vastuväidetele. Kaebaja arvates on pärast ringkonnakohtu poolt maakohtu 18.05.2009 määruse tühistamist ja uueks läbivaatamiseks saatmist tsiviilasi antud vastuolus maakohtu tööjaotusplaani p-ga 10 lahendamiseks samale kohtunikule. Käesolevas asjas on kohtunik teinud samasisulise lahendi ja jätnud tähelepanuta ringkonnakohtu poolt antud juhised. Kuna maakohus jättis kaevatavas määruses analüüsimata kaebaja 16.04.2009 esitatud vastuväited, siis kordab kaebaja oma vastuväiteid.

§ 28

lg 5 kohaselt jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui

§ 28

lõike 2 kohasel kontrollimisel,

§ 26

esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Määruskaebuse esitaja leiab, et määruses on puudulikult kajastatud kohtuniku veendumuse kujunemine, et saneerimismenetluse läbiviimine on võimalik ja saneerimiskava ei riiva ühegi võlausaldaja õigusi. Määrus on motiveerimata ning määruskaebuse esitaja poolt olulised õiguslikud küsimused on määruses püstitamata ja käsitlemata. Kohus on jätnud määruses analüüsimata järgmised küsimused:

1. Kas ettevõtja on püsivalt maksejõuetu ja sellest tulenevalt tema suhtes saneerimismenetluse läbiviimine võimatu? Arvestades sissenõutavaks muutunud kohustuste mahtu, saneerimismenetluses kohaldatud menetluste ulatuslikkust ja varade väärtust, on tegemist 7 püsivalt maksejõuetu isikuga. Lähiajal ei ole prognoositav kinnisvaraturu oluline elavnemine. Hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip ja maakohus oleks pidanud hindama talle esitatud tõendeid ja tuvastama, kas ettevõte on maksejõuline või mitte ja kas loodud toodete on olemas turg.
2. Maakohus on puudulikult käsitlenud küsimust, kas kava täitmine on reaalne (st kas on olemas turg, millel ettevõtjal on võimalik kinnisvara realiseerida kavas toodud mahus ja hindadega ning olukorras, kus kava alusel ei ole hüpoteegipidaja kohustatud oma pandiõigusest loobuma)? Võlausaldaja arvates on Laanekivi Kodu OÜ suhtes saneerimismenetluse algatamise eeldused ära langenud, mistõttu oleks tulnud saneerimismenetlus

§ 40lg 2 järgi lõpetada.

1. Millist tähendust omab saneerimiskava hüpoteegipidaja pandiõiguse osas, st kas asjaõiguslikku nõuet on võimalik kavaga ümber kujundada? Samuti kahjustab saneerimiskava oluliselt pandipidajast võlausaldaja olukorda, kuna väheneb tema nõude tagatud osa, sest tagatiseks olevad kinnistud võõrandatakse. Tagamata nõuetega võlausaldajate olukord aga võrreldes pankrotimenetlusega paraneb. Maakohus pole arvestanud ka sellega, et kaebaja nõue oli enne saneerimismenetluse algatamist muutunud sissenõutavaks. Saneerimiskavaga ei saa ümber kujundada võlausaldaja pandiõigust ja kaebajat ei saa, arvestades kavas ette nähtud nõuete rahuldamise määra, kohustada müügiobjekte hüpoteegist vabastama.
2. Ebapiisavalt on põhjendatud, miks ei ole võimalik pandipidajast võlausaldaja rikkumise ulatuse määramisel lähtuda analoogiast pankrotiseaduse (PankrS) kompromissi sõlmimist reguleerivatest sätetest?
3. Miks ei ole kohus lugenud olukorda, kus saneerimiskava võtavad vastu üksnes ettevõtjaga seotud isikud kahjustavaks võlausaldaja suhtes, kes ei ole ettevõtjaga seotud ning kellel seetõttu on saneerimismenetluse osas teistsugune huvi kui ettevõtja lähikondsetel? Maakohus ei ole hinnanud, et enamus võlausaldajatest on Laanekivi Kodu OÜ ja selle omanike lähikondsetega seotud. Samuti kahtlustab kaebaja, et muid lähikondsete ja nendega seotud isikute nõudeid on fiktiivsed. Vastustajate seisukoht Laanekivi Kodu OÜ ja teised võlausaldajad leiavad, et kaevatav maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja paluvad jätta selle muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 13.10.2009 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab Laanekivi Kodu OÜ saneerimismenetluse.

§ 28

lg 5 sätestab alused, mille esinemisel jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse. Saneerimiskava ei saa kinnitada, kui

§ 28

lg-st 2 tuleneval kontrollimisel, § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et ettevõtte saneerimine on ebaõenäoline (

§ 28

lg 5 p 3) või esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist (

§ 28lg 5 p 4).

Eeltoodust tuleneb, et kohus peab saneerimiskava kinnitamisel hindama ka seda, kas ettevõtet on võimalik saneerida, see tähendab, kas saneerimise käigus on võimalik täita

§-s 2 toodud eesmärke ja ületada majanduslikke raskusi, taastada ettevõtte likviidsus ja jätkusuutlik majandamine.

§ 7

lg 2 p 1 järgi saab saneerida ettevõtjat, mille maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.

§ 40

lg 2 kohaselt kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Nimetatud 8 sätetest tuleneb üheselt, et saneerimise abinõude kompleksi rakendamine on võimalik vaid ettevõtja suhtes, kes ei ole püsivalt maksejõuetu. Kuna saneerimiskava kinnitamise otsustab kohus hagita menetluses, siis TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole saneerimiskava kinnitamisel kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega hinnanguga nendele asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita menetluses TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole vastuväiteid esitatud. AS Swedbank on esitanud saneerimiskavale vastuväite, mille kohaselt on Laanekivi Kodu OÜ saneerimine võimatu, kuna ettevõtja on maksejõuetu. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus on eelnevalt maakohtule selgitanud vajadust hinnata ettevõtja maksejõulisust, ei ole maakohus kolleegiumi arvates seda ikkagi piisava põhjalikkusega teinud. Ainuüksi see, et ettevõtja suhtes ei ole alustatud pankrotimenetlust, ei näita ettevõtja maksejõulisust. Maksejõulisuse tuvastamiseks tuleb anda hinnang ettevõtja varadele ja kohustustele ning hinnata äritegevuse tulemuslikkust. Tuleb hinnata, kui palju nõuetest on muutunud sissenõutavaks või muutuvad lähemal ajal ja kas ettevõtja varad on likviidsed, et katta nõuded. Kolleegium leiab, et Laanekivi Kodu OÜ aastaaruannetest (I köide tl 9-26) ja Domus Kinnisvara eksperthinnangust (II köide tl 24-53) järeldub, et Laanekivi Kodu OÜ varade, millest enamus on kinnistud, bilansis toodud väärtus 269 162 679 krooni ei ole õige ja varade tegelik väärtus on 65 000 000 krooni. Laanekivi Kodu OÜ majandusaasta aruannetes on kinnistute hinnad

1. aastal toodud kõrgemana kui
2. aastal, mis arvestades situatsiooni kinnisvaraturul, ei ole tõepärane. Kinnistute väärtuseks on märgitud seisuga 31.12.2007 184 505 732 krooni ja seisuga 31.12.2008 267 432 759 krooni. Maakohtu tõdemus, et aastate lõikes aruannete andmed oluliselt ei erine, on seega ebaõige. Domus Kinnisvara on välja toonud ka varade kiirmüügi väärtuse, milleks on 46 000 000 krooni, kuid kolleegiumi arvates saneerimise edukuse hindamise aspektist ei ole kiirmüügi väärtus oluline. Maakohus ei ole hinnanud varade likviidsust. Tulenevalt Laanekivi Kodu OÜ kinnisvara nimekirjast (I köide tl 29-31) on ettevõtte kinnisvarast valmis ehitatud ainult elamu Vardi tee 25, kolme elamu vundament on valmis ja ülejäänud kinnistud on hoonestamata, kuigi neile on planeeritud kas ühe- või mitmepereelamud või ridamajad, mille valmisehitamiseks on vaja kolleegiumi hinnangul täiendavat finantseeringut. Sellise finantseeringu allikat saneerimiskavast ei nähtu. Kolleegiumi arvates ei ole praeguses majandussituatsioonis prognoositav, et kinnisvaraturg lähemas tulevikus elavneks. Seetõttu kõrgemate hindadega müük saneerimise ajal ei ole tõenäoline. Kinnisvaraturu elavnemisele on tuginenud oma arvamuses saneerimisnõustaja, kuid tema arvamusest ei selgu, millele tuginedes on ta oma prognoosi teinud. Maksejõuetuse üle otsustamisel on oluline hinnata ka ettevõtja kohustusi. Vastavalt kohustuste nimekirjale (I köide tl 28) oli Laanekivi Kodu OÜ-l kohustusi, mida saneerimismenetluse raames sooviti ümber kujundada, kokku 266 617 027,98 krooni. Saneerimismenetluse algatamise ajaks (19.02.2009) olid muutunud sissenõutavaks Maksu- ja Tolliameti nõue 841 287 krooni ja AS Swedbank nõue 54 000 000,14 krooni. Muud jooksvast majandustegevusest (elekter, gaas, jne) tulenevad nõuded olid 147 027,59 krooni ja ka neist enamus olid muutunud saneerimise algatamise ajaks sissenõutavaks. Kava kohaselt saneerimisele kuuluvate ülejäänud nõuete täitmise tähtaeg saabus
3. aasta jooksul ja kava kinnitamise ajaks olid kõik nõuded muutunud sissenõutavaks. Arvestades sissenõutavaks muutunud nõuete suurust ja Laanekivi Kodu OÜ varade likviidsust, leiab kolleegium, et tegemist ei ole ajutiste makseraksustega, vaid Laanekivi Kodu OÜ on püsivalt maksejõuetu, mille tõttu on saneerimine kavas toodud kujul ebatõenäoline. Ka nõustaja on tõdenud, et kui kinnisvaraturu olukord püsib kogu saneerimisperioodi selline nagu see on
4. aasta alguses, siis saneerimiskava ei ole täidetav (I köide tl 142). Laanekivi Kodu OÜ saneerimiskavas on arvestatud, et müüakse järkjärgult AS Swedbank kasuks hüpoteekidega koormatud kinnisasjad ja müügi tulemist kaetakse jooksvad kulud ja tehakse 9 investeeringud. Kolleegium märgib, et saneerimine ei muuda asjaõigusi ja hüpoteeke kustutada saab ainult hüpoteegipidaja nõusolekul. Seega on saneerimiskava läbiviimine võimalik ainult siis, kui võlausaldaja AS Swedbank on nõus oma hüpoteekidest loobuma. Tulenevalt asja materjalidest AS Swedbank sellega ei ole nõustunud. Ka eeltoodu muudab saneerimise ebatõenäoliseks. Kuna kolleegium leiab, et saneerimine on ebatõenäoline, siis tuleb Laanekivi Kodu OÜ saneerimiskava jätta

§ 28

lg 5 p 3 alusel kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada.

§ 44

lg 1 järgi lõpevad saneerimismenetluse lõpetamisel tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Vaidlus puudub selles, et AS Swedbank on Laanekivi Kodu OÜ võlausaldaja, kes on esitanud 17.04.2009 vastuväite saneerimiskava kinnitamisele, ja juhul, kui maakohus leidis, et saneerimine on võimalik, pidi ta vastama AS-i Swedbank vastuväidetele. Kuna kolleegium leiab, et saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata, siis ei ole vajalik vastata AS Swedbank vastuväites ja määruskaebuses esitatud ülejäänud vastuväidetele.

§ 19

lg 1 p 2 järgi kuulub saneerimismenetluse lõpetamisel saneerimisnõustaja vabastamisele.

§ 18

lg 2 järgi saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kuluste eest hüvitust ja tasu oma ülesannete täitmise eest ja lg 3 järgi tasu ja kulutuste hüvitise otsustab kohus saneerimisnõustaja vabastamisel. Kolleegium leiab, et nõustajale tuleb tasuks maksta 60 000 krooni, mis oli Laanekivi Kodu OÜ poolt tasutud kohtu deposiiti. Saneerimiskava kinnitamata jätmisel 60 000 krooni maksmine nõustaja tasuks tulenes ka ettevõtja ja nõustaja vahelisest kokkuleppest. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 10