2-08-68837/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtu koosseis Kohtunikud Iko Nõmm, Imbi Sidok ja Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-08-68837 Tsiviilasi Paide Elamuhooldus OÜ hagi Leidi Jürjensi vastu põhivõla 20.064, 09 krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 20.064, 09 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. aprilli
4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Leidi Jürjensi apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Paide Elamuhooldus OÜ (regsitrikood 10361685, asukoht Pärnu 52, Paide), lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja Leidi Jürjens (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X-XX XXXXX), esindaja riigi õigusabi korras adv. Alla Raudsepp Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
5. Keelduda Leidi Jürjensi apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastada kaebus esitajale.
6. Määruse peale võib määruskaebusega edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. S e l g i t u s e d:
7. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 2 Menetlusosaline ise võib esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.
8. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlus
9. aprilli
10. a. otsusega rahuldas Pärnu Maakohus OÜ Paide Elamuhooldus hagi ja mõistis Leidi Jürjensilt hageja kasuks välja 20.064, 09 krooni halduskulu ja kommunaalteenuste võla katteks ning 2381, 22 krooni viivist. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates
11. detsembrist
12. a. 0, 1%-lises määras põhinõude summalt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuselt Leidi Jürjens riigilõivu ei tasunud, vaid esitas kohtule taotluse menetlusabi saamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Leidi Jürjensi apellatsioonkaebust ei saa menetlusse võtta. TsMS § 637 lõikes 2 sätestatu kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Nõuded apellatsioonkaebuse vormile ja sisule on sätestatud TsMS § 633 lõigetes 1 –
13. Muuhulgas märgitakse apellatsioonkaebuses apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb (§ 633 lg. 2 p. 2) ja apellatsioonkaebuse põhjendus (lg. 2 p. 3), kusjuures põhjenduses tuleb märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud (§ 633 lg. 3 p. 1), millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine (lg. 3 p. 2) ja viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada (lg. 3 p. 3). Leidi Jürjensi esitatud apellatsioonkaebus nendele nõuetele ei vasta: kaebusest ei nähtu, millist lahendit apellant taotleb; põhjendusest ei nähtu, milliseid õigusnorme on maakohus rikkunud või millise asjaolu ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud või millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine, rääkimata viidetest asjas esitatud tõenditele. Apellatsioonkaebuse paljudel lehtedel esitatud väited on enamuses vaidlusaluse asjaga seostamatud ega ole asjakohased. Kui eeldada mõistetavate väidete, nagu apellandi kehv majanduslik olukord, võimatus elada elektri ja sideteenusteta ning mõningate igapäevaeluks hädavajalike kuludeta jmt. õigsust, ei saaks kaebust siiski rahuldada. TsMS § 637 lg. 1 p. 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Eespooltoodud põhjendusel tuleb Leidi Jürjensi apellatsioonkaebus jätta apellatsioonikohtu menetlusse võtmata, seega ei kerki küsimust apellatsioonkaebuselt 3 riigilõivu tasumise kohustusest ja vajadust ei ole lahendada Leidi Jürjensi taotlust apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumiseks menetlusabi saamiseks.
14. jaanuari
15. a. määrusega rahuldas Pärnu Maakohus Leidi Jürjensi taotluse riigi õigusabi saamiseks, otsustades anda nimetatule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu. Riigi õigusabi osutajaks määrati adv. Alla Raudsepp, kes ka faktiliselt osutas kostjale õigusabi. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg. 3 kohaselt laieneb kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise menetlusele. Seega on Leidi Jürjensil juba esindaja, kes on määratud talle riigi õigusabi osutama, ja nimetatu
16. mail.
17. a. ringkonnakohtule esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole asjakohane. Seda on ringkonnakohus selgitanud ka taotluse esitajale
18. mai
19. a. kirjas. Advokaadi vahetamiseks ei ole seaduses sätestatud aluseid (RÕS § 20). Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik