Obsah (4)

§ 26§ 93§ 4§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-53 Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata.

2.

§ 93

lg 5 alusel jätta Harku Vallavalitsuse taotlus tema poolt õigusabikuluna kantud menetluskulu kaebuse esitajalt väljamõistmiseks rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.V.P. esitas 20.02.

1. a Harku Vallavalitsusele taotluse Tabasalus Kuusiku 10 a asuvale kinnistule elamu ja garaaži projekteerimistingimuste kindlaksmääramiseks ( tl 20). Harku Vallavalitsuse 11.03.
2. a korraldusega nr 357 ( tl 22) keelduti projekteerimistingimuste väljastamisest, põhjendades keeldumist sellega, et Kuusiku 10a kinnistu suurus on 763 m² ja see on määratud ilma ehitusõiguseta lahustükina Kuusiku 5 elamumaa krundi juurde kuuluvaks; Kuusiku tänava elamukruntide suurused on kõik üle 2000 m2; taotletava krundi hoonestamine 1 oleks piirkonda arvestades sobimatu (valitsev arhitektuurne hea tava on suurte kruntidega ja väikese hoonestustihedusega väikeelamu piirkond) ja vastuolus planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 9 lg 10 punktiga 2; kinnistu ehitusalale ei ole pärast kohustuslikku piiranguala määramist võimalik projekteerida kaasaegsetele nõuetele vastavalt korralikku elamut, arvestades teedele nõutud nähtavuskolmnurki, ehituse ja tuleohutuse reegleid. Nimetatud korraldusele esitas V.P. 24.03.
3. a. Harku Vallavalitsusele vaide, mille. Harku Vallavalitsus 13.05.
4. a korraldusega nr 718 rahuldamata jättis. 11.06.
5. a esitas V.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Harku Vallavalitsuse 11.03.
6. a korralduse nr. 357 ja 13.05.
7. a korralduse nr 718 tühistamist ning Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist, millega kohustada haldusorganit 15 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist uuesti läbi vaatama 20.02.
8. a projekteerimistingimuste taotlus. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.09.
9. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-1143 ( tl 2631)kaebuse ning tühistas vaidlustatud korralduse selle põhjendamispuuduste tõttu ning vaideotsuse õigusselguse huvides ja tegi Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse vaadata 20.02.
10. a esitatud projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi ja teha selle kohta põhjendatud otsus ühe kuu jooksul selle kohtuotsuse jõustumisest arvates. Harku Vallavalitsuse 30.09.
11. a korraldusega nr 1330( tl 32-34) otsustati Tabasalu alevikus Kuusiku 10a katastriüksusele (19801:002:2552) elamu ja garaaži ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi mitte väljastada. Keeldumist põhjendati sellega, et Kuusiku tänava äärne hoonestus on valdavalt tekkinud elamukooperatiivi „Kuusiku“ generaalplaani alusel aastatel 1979 -
12. Elamukooperatiivi generaalplaan ja hilisemad detailplaneeringud ei näe ette Kuusiku 10a katastriüksuse hoonestamist. Samuti on korralduses leitud, et Kuusiku 10a katastriüksus moodustati maa ostueesõigusega erastamisel H. P.le kuuluvate hoonete juurde ning Kuusiku 10a katastriüksus on erastatud eeldusel, et seda maad tulevikus ei hoonestata. Lisaks põhjendati keeldumist asjaoluga, et ehitusõiguse andmine endisele aiamaale, kuhu hoonete püstitamist pole lubatud mitte ühegi planeeringuga ega muu dokumendiga, võib riivata avalikku huvi ruumilise planeerimise tulemusel kujunenud elukeskkonna säilimiseks. Avaliku huvi olemasolu ja ulatuse väljaselgitamiseks on vajalik ja möödapääsmatu algatada detailplaneeringu koostamine. Viimaks leidis vallavalitsus, et PlanS § 9 lg 10 punktis 2 sätestatud loa andmine on kohaliku omavalitsuse õigus, mitte kohustus. Seda õigust saab kohalik omavalitsus rakendada üksnes juhul, kui on täidetud kolm tingimust:piirkonna hoonestuslaadi järgimine, piirkonna planeerimispõhimõtetest kinnipidamine ja naaberkinnistute omanike kooskõlastuse ehk nõusoleku olemasolu. Antud piirkonna planeerimispõhimõtteks on olnud suurte kruntide moodustamine. Uue, ligi kolm korda väiksema pindalaga ehituskrundi moodustamine suurte kruntide vahele on piirkonna planeerimispõhimõtetega ilmselges vastuolus. Vallavalitsus tegi sama korraldusega V.P.ile ettepaneku esitada vallavalitsusele taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks Kuusiku 10a katastriüksuse hoonestamise võimaluste väljaselgitamiseks. Harku Vallavalitsuse korraldusele nr 1330 esitatud vaide jättis Harku Vallavalitsus 09.12.
13. a korraldusega nr 1610 rahuldamata. Vallavalitsus põhjendas vaide rahuldamata jätmist sellega, et Kuusiku 10a krundile ehitamiseks tuleb järgida endise elamukooperatiivi „Kuusiku“ hoonestuslaadi ja planeerimise põhimõtteid, mis kajastuvad generaalplaanis. Kuna generaalplaani järgi on krundid 2000 m2 suurused, Kuusiku 10a aga ligi kolm korda väiksem, oleks projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringut koostamata ilmselges vastuolus piirkonna planeerimispõhimõtetega; piirkonna planeerimispõhimõtete ja hoonestuslaadiga oleks vastuolus ka see, kui Kuusiku 10a krundile ehitatakse generaalplaanis ette nähtud Kullipesa 5 tüüpi hoonetest väiksemate gabariitidega hooned; Kuusiku 10 a krundile saab selle kuju tõttu püstitada elamu, mille pikkuse ja laiuse suhe erineb oluliselt ümberkaudsete elamute vastavatest näitajatest, seega ehitusõiguse andmisel Kuusiku 10 a maatükile ei ole võimalik kinni pidada piirkonna planeerimispõhimõtetest ja hoonestuslaadist; Kuusiku 10a katastriüksus erastati eeldusel, et seda maad tulevikus ei hoonestata, mistõttu selle katastriüksuse erastamisest ei saa 2 teha järeldust, et seda väikest maatükki saab hoonestada; ehitusõiguse andmine endisele aiamaale, kuhu hoonete püstitamist pole lubatud, võib riivata avalikku huvi ruumilise planeerimise tulemusel kujunenud elukeskkonna säilimiseks. Küsimus on selles, kas sellele maatükile võib üldse ehitusõigust anda. Ehitusõiguse andmise üle otsustamiseks tuleb välja selgitada avalik huvi. See tuleb välja selgitada detailplaneerimismenetluse käigus; Harku Vallavalitsus leiab vaideotsuses, et Kuusiku 10a krunt pole hoonestamiseks liiga väike, ent on seisukohal, et ilma detailplaneeringuta seda hoonestada ei saa. Seda muu hulgas põhjusel, et kõik ülejäänud elamud piirkonnas (Kuusiku 18, Kuusiku 3, Kuusiku 11) on ehitatud detailplaneeringu alusel.. II KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUS
14. V.P. Harku Vallavalitsuse 30.09.2008 korralduses nr 1330 ja Harku Vallavalitsuse 09.12.2008 korralduses (vaideotsuse) nr 1610 esitatuga ei nõustu ning taotleb mõlema haldusakti tühistamist täies ulatuses ja kohalikule omavalitsusele ettekirjutuse tegemist vaadata uuesti läbi kaebuse esitaja poolt 20.02.
15. a esitatud projekteerimistingimuste väljastamise taotlus.
16. Kaebuse väitel on Harku Vallavalitsuse 30.09.
17. a korraldus nr 1330 motiveerimata, kaalutlusvigadega ja seega õigusvastane. 4.Harku Vallavalitsus on haldusakti andmise aluseks võtnud tõele mitte vastavad ja asjassepuutumatud asjaolud. Harku Vallavalitsus, väites, et Kuusiku tänava äärse hoonestuse aluseks olev elamukooperatiivi „Kuusiku“ generaalplaan ja hilisemad detailplaneeringud ei näe Kuusiku 10 a katastriüksuse hoonestamist ette, on jätnud tähelepanuta, et juba aastatel 1979 – 1981 ei järgitud generaalplaani. Näiteks on generaalplaanil nähtud Vahtra tänavale ette Kullipesa 5 tüüpi elamud, kuid tegelikkuses võrreldes generaalplaani ning Maa-ameti ortofotot, erinevad elamud kõnealusest projektist täielikult. Samuti on vallavalitsus jätnud tähelepanuta, et võrreldes generaalplaani kehtestamise ajaga on olukord endise elamukooperatiivi „Kuusiku“ alal olulisel määral muutunud. Generaalplaanist erinevad täielikult elamud: Kuusiku 1, Kuusiku 2b, Kuusiku 3a, Kuusiku 8a, Kuusiku 11, Kuusiku 13, Kuusiku 15, Kuusiku 16a, Kuusiku 18a ja Kuusiku 19 .Lisaks on suured erinevused ka Vahtra, Kodu, ning Staadioni tänaval. Generaalplaanilt puuduvad täielikult Mesika ja Laaniku tänav . Lisaks puudus sel ajal Kuusiku 10a katastriüksus, millele oleks vallavalitsus määranud sihtotstarbeks elamumaa. Ka on vallavalitsus korduvalt (Kodu 1a ja Staadioni 12a katastriüksuste puhul, mis asuvad elamukooperatiivi „Kuusiku“ läheduses) andnud ehitusõiguse generaalplaani detailplaneeringu aluseks võtmata. Hilisematest detailplaneeringutest ei ole ükski puudutanud Kuusiku 10a katastriüksust. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et elamukooperatiivi „Kuusiku“ kohta käiv generaalplaan ja teised detailplaneeringud pole asjakohased õigusaktid, mida saaks taotluse üle otsustamisel arvesse võtta. Nimetatud õigusaktid on vallavalitsus oma haldusaktis välja toonud selleks, et eksitada isikut, kes kohalikke olusid ei pruugi piisavalt teada. 5.Teiseks leiab kaebuse esitaja, et tõene ei ole Harku Vallavalitsuse esitatud asjaolu, et Kuusiku 10a katastriüksus moodustati eeldusel, et seda maad tulevikus ei hoonestata, mistõttu ei saa neid võtta õiguspärase haldusakti andmise aluseks. Ühestki haldusaktist ei nähtu, et Kuusiku 10a katastriüksuse moodustamisele oleks seatud kõrvaltingimuseks, et seda maad ei hoonestata. Kuusiku 10a katastriüksusele määratud sihtotstarbest-elamumaa, saab teha järelduse, et see maa on mõeldud elamu ehitamiseks . Arusaamatuks jääb , millist tähtsust omab kõnealuses asjas see, et varem on sama katastriüksuse hoonestamist taotlenud Helve Pomerants, ent Harku Vallavalitsus pole tema taotlust rahuldanud. 3
18. Kaebuse väitel on Harku Vallavalitsus tuginenud määratlemata õigusmõistele, mille ta on õigusvastaselt jätnud avamata. Samuti leiab kaebaja, et kuna haldusaktist pole võimalik aru saada, milles seisneb avalik huvi, mis takistab taotluse rahuldamist, on vallavalitsus jätnud keeldumise olulisel määral põhjendamata. Harku Vallavalitsus on vaidlusaluses korralduses märkinud, et avaliku huvi olemasolu ja ulatuse väljaselgitamiseks on vajalik ja möödapääsmatu algatada detailplaneeringu koostamine.Kaebuse esitaja hinnangul on sellise kaalutluse esitamisel vallavalitsus jätnud vastuolus HMS § 56 lõikes 3 sätestatule avamata, miks on avalikes huvides vaja Kuusiku 10a katastriüksuse hoonestamiseks koostada detailplaneering. PlansS § 9 lg-s 10 on toodud välja loetelu olukordadest, kus reeglina puudub mistahes avalik huvi. Avaliku huvi olemasolul peab see aga olema välja toodud juba kohaliku omavalitsuse poolt. Vastasel korral on kohalik omavalitsus rikkunud PlanS § 9 lg-t 10 ehk avalikku huvi eelduslikult mitteriivava ehitise rajamiseks nõutakse avaliku huvi kindlaks tegemist, sealjuures avaliku huvi mitteriivamine eelduse on ette näinud seadusandja ise. Nii nagu detailplaneeringu kehtestamise, detailplaneeringu kehtestamisest keeldumise, detailplaneeringu algatamisest keeldumise jms puhul ka PlanS § 9 lg 10 punkti 2 alusel langetatava otsuse tegemise eelduseks, et kohalik omavalitsus on vähemalt esialgselt välja selgitanud, milles seisneb avalik huvi. See tähendab, et kui tegemist on taotleja jaoks positiivse otsusega, siis peab kohalik omavalitsus olema võimeline selgitama selle otsusega mitte nõustuvale isikule, keda see otsus puudutab, miks ei riivata selle otsusega ebamõistlikult avalikku huvi. Kui tegemist on taotlejale negatiivse otsusega, peab kohalik omavalitsus välja tooma avaliku huvi, mille kaitsmiseks langetati keelduv otsus. Seega peab kohalik omavalitsus avaliku huvi esmase kaitsjana olema võimeline avalikku huvi määratlema iseseisvalt avalikkuse abita. Kohalik omavalitsus ei saa vastava otsuse langetamisel viidata abstraktsele avalikule huvile . Kuna vallavalitsus pole tegelikult avanud, milles seisneb avalik huvi minu taotluse üle otsustamisel, pole vallavalitsus toonud välja ka selget põhjendust, miks taotluse rahuldamine on avaliku huvi vastane. 7.Harku Vallavalitsus on leidnud, et Kuusiku 10a ehitusõiguse andmine võib riivata avalikku huvi, mis võib seisneda väljakujunenud elukeskkonna säilitamise vajaduses. Vallavalitsus on jätnud täpsustamata, mida ta peab väljakujunenud elukeskkonna säilitamise all silmas.Nimetatud mõiste „väljakujunenud elukeskkond“ avamata jätmisel jääb kujutletavale keskmiste võimetega isikule arusaamatuks, mida on selle all silmas peetud. Vallavalitsus pole välja toonud, kuidas esitatud piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid silmas pidavat projekteerimistingimuste taotluse rahuldamise tulemusel võiks „väljakujunenud elukeskkond“ (oluliselt ja lubamatult) muutuda. Samuti leiab kaebaja, et kui väljakujunenud elukeskkonnaks pidada asjaolu, et Kuusiku 10a on aastaid olnud hoonestamata, ei saa ainuüksi sellele asjaolule tuginemine olla asjaoluks, mis tingiks detailplaneeringu koostamise, sest kinnistu sihtotstarbest tulenevalt pole kellelgi saanud tekkida ootust, et seda krunti ei hoonestata piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid järgiva elamuga.
19. Vastustaja ei ole piisavalt avanud planeerimismenetluse avalikkuse põhimõtte järgimise vajalikkuse kaalutlust . PlanS § 9 lg 10 p 2 on erandiks planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttest. Asjaomast erandit kohaldatakse Tallinna Halduskohtu hinnangul siis, kui detailplaneeringu koostamine ilmselt mingisugust lisaväärtust ei kannaks. Seetõttu tulnuks Harku Vallavalitsusel oma korralduses põhjendada, miks Kuusiku 10a puhul pole sellise erandi tegemine õigustatud.
20. Harku Vallavalitsus on vaidlusaluses haldusaktis märkinud peale selle, et uue, ligi kolm korda väiksema pindalaga ehituskrundi moodustamine suurte kruntide vahele on piirkonna planeerimispõhimõtetega ilmselges vastuolus. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja on sisustanud määratlemata õigusmõistet „piirkonna planeerimispõhimõtted“ meelevaldselt. Harku Vallavalitsus juba moodustanud suurte kruntide vahele neist ligi kolm korda väiksema krundi, 4 mille sihtotstarbeks on elamumaa, ning selle krundi moodustamist on peetud planeerimispõhimõtetega kooskõlas olevaks. Detailplaneeringu koostamisega pole võimalik Kuusiku 10a krundi suurust ega kuju muuta. 10..Harku Vallavalitsus pole vaidlusaluses haldusaktis suutnud veenvalt põhjendada, miks on vaja Kuusiku 10a katastriüksuse suhtes koostada detailplaneering. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et Harku Vallavalitsus pole tegelikult kaalunud, kas taotlust on võimalik rahuldada. Kui vallavalitsus oleks taotluse rahuldamist tegelikult kaalunud, saaks vallavalitsus konkreetselt öelda, miks ei saa detailplaneeringuta seda krunti hoonestada ning millist lisaväärtust annaks detailplaneeringu koostamine Kuusiku 10a krundi hoonestamisele juurde. Harku Vallavalitsus pole põhjendanud, millist lisaväärtust avalikkuse kaasamine kannaks, arvestades, et Kuusiku 10a katastriüksuse puhul on tegemist elamumaaga, mis asub tiheda hoonestusega alal ning mille naaberkinnistutel on ehitustegevus lõppenud. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et vaidlusaluses haldusaktis pole viidatud ühelegi nõudele, mida pole võimalik mistahes projektiga täita.
21. Harku Vallavalitsus on projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel õigusvastaselt sekkunud kaebuse esitaja omandiõigusesse. Ainetute ja õiguslikult ebapädevate kaalutluste alusel projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel pole kohalik omavalitsus täitnud põhjendamiskohustust. Korraldusest ei nähtu ühtki tõest ja sisulist põhjendust taotluse rahuldamisest keeldumiseks. Täielikult on kaalumisel jäetud arvestamata asjaolu, et projekteerimistingimuste sisulisel koostamisel on kaebuse esitaja lähtunud ümberkaudsete elamute välimusest, viimistlusmaterjalidest, kõrgusest jms asjaoludest, mis mõjutavad piirkonna hoonestuslaadi. 12.Harku Vallavalitsuse 09.12.
22. a korralduse nr 1610 (vaideotsus) tühistamist taotleb kaebuse esitaja põhjendusel, et sarnaselt korraldusele on ka see akt õigusvastane, sest kordab sisuliselt üle korralduses esitatud väiteid õigusselguse kaalutlusel , ent kaebuse väitel on vaideotsuse tühistamine kohtu poolt oluline ja kohane ka õigusselguse seisukohalt. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 13.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta see rahuldamata, selgitades, et Kuusiku 10a maaüksus ei vasta krundi tunnustele mistõttu tuleb osundatud kinnistu hoonestamiseks läbi viia planeerimismenetlus. PlanS § 9 lg 10 p 2 käsitleb krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist. PlanS § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusaluse Kuusiku 10a kinnistu näol oleks tegemist ehitamiseks kavandatud maaüksusega 14.Kuusiku tn 10a sihtostarve ei näita ehitamisõiguse olemasolu. Vabariigi Valitsuse
23. oktoobri
24. a määruse nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 6 p 1 kohaselt võib elamumaa olla nii ehitamiseks kavandatud maa kui ka maa, mis on määratud ehitiste teenindamiseks. Kuusiku tn 10a kinnistu näol on tegemist maaga, mille praegune kasutusotstarve on seotud selle vahetus naabruses asuva Kuusiku tn 10 kinnistule ehitatud elamu teenindamisega. MaaKatS ja PlanS regulatsiooniobjekt ei ole sama, mistõttu ei saa ka maale sihtotstarbe määramist samastada planeerimistoimingutega, sh ehitusõiguse andmisega Kuusiku tn 10a kinnistule.Tabasalu aleviku generaalplaan ei ole ette näinud Kuusiku 10a kinnistu hoonestamist 15.Kaebuse esitaja poolt esile toodud asjaolu, et generaalplaani ei ole aastatel 1979 kuni 1981 elamute ehitamisel nende ehitusprojekti osas jälgitud, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Juhul, kui vaidlusaluses piirkonnas on hooneid ehitatud generaalplaanist tulenevate ehitiste arhitektuurseid nõudeid rikkudes, siis ei saa osundatud asjaolust tuleneda mistahes ehitusõigust Kuusiku tn 10a kinnistule. Asjakohatu on ka väide, mille kohaselt on kohalik omavalitsus 5 Kuusiku tn 10a kinnistu lähedal asuvate kinnistute hilisemas planeerimismenetluses jätnud vaidlusaluse generaalplaani tähelepanuta. Isegi olukorras, kus vaidlusalust generaalplaani ei oleks varasemalt koostatud ega kehtestatud, on ilmne, et puudub mistahes dokument, millest tuleneks Kuusiku tn 10a kinnistule ehitusõigus. Eespool toodud väite esitamisega möönab kaebuse esitaja ka ise, et vaidlusaluse kinnistu naabruses on kohalik omavalitsus viinud läbi planeerimismenetluse, mille eesmärgiks ongi vaidlusaluses piirkonnas ehitusõiguse kindlaks määramine. Kui generaalplaan on “oma aja ära elanud dokument”, ei järeldu sellest, et Kuusiku tn 10a kinnistu näol on tegemist hoonestamisele kuuluva maaga. 16.Juhul, kui Kuusiku tn 10a kinnistu aga vastakski krundi tunnustele, ei ole võimalik projekteerimistingimusi väljastada ainuüksi seetõttu, et kaebuse esitaja taotlus ei arvesta piirkonna hoonestuslaadi ega planeerimispõhimõtteid.Piirkonna hoonestuslaadi all tuleb silmas pidada eelkõige hoonete gabariite ja ehitusala paiknemist krundil. Sama piirkonna hoonete gabariitide oluliseks tunnuseks on see, et kinnistule ehitatud hoonete küljed on ligikaudu võrdsed, kuid Kuusiku tn 10a kinnistule kavandatav eluhoone erineb aga sellest proportsioonist oluliselt, kuna selle küljed oleksid vastavalt 7,8 m ja 12 m pikkusega. Täiendavalt toob vastustaja esile, et ümberkaudsetele kinnistutele on hooned ehitatud peamiselt kinnistu keskossa, jättes kinnistu piiride ja hoonete vahele piisavalt vaba ruumi, kuid kavandatavad Kuusiku 10a kinnistu hooned seda kinnistu enda väiksuse tõttu (kinnistu lühema külje pikkus on ligikaudu 14 m) ei võimalda 17.Üheks planeerimispõhimõtteks on ka seniste kinnistute suurus ja täisehitusprotsent.Kuusiku tn 10a kinnistu vahetus läheduses asuvate kinnistute keskmine täisehitusprotsent on 9,60, kaebuse esitaja kavandab aga 763 m2 suurusele kinnistule elamu ehitamist, mille laius on 7,8 m ning pikkus 12 m (ehitusalune pind 93,6 m2), samuti garaaži ehitamist mille laius on 6m ja pikkus 6 m (ehitusalune pind 36,0 m2), millest tulenevalt on mõlema ehitise ehitusalune pind kokku 129,6 m2 ning Kuusiku tn 10a kinnistu täisehitusprotsent oleks sellisel juhul 17,
25. Ümberkaudsetest kinnistutest oluliselt suurema täisehitusprotsendi võimaldamine kujutab endast olulist avalike huvide riivet ning nende kaalumise vajadust planeerimismenetluses.
26. Ka kruntide suurus on planeerimispõhimõte. Kuusiku tn 10a kinnistule kaebuse esitaja taotletud mahus uute hoonete ehitamine võiks tulla kõne alla juhul, kui senine Kuusiku tn 10 naaberkinnistu jagatakse ning jagamise tulemusel tekkinud uus maaüksus liidetakse Kuusiku tn 10a kinnistuga selliselt, et selle pindala suureneks. Nimetatu on aga võimalik üksnes planeerimismenetluse käigus.
27. Samuti leiab vastustaja, et alternatiivsena, juhul kui kohus asub seisukohale, et Kuusiku tn 10a maaüksus vastab krundi tunnustele ja kavandatavad hooned järgivad piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid, on planeerimismenetluse läbiviimine vajalik juba ainuüksi seetõttu, et Kuusiku tn 10 kinnistu hoonestamine võib riivata avalikku huvi. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus kaaluda võimalike puudutatud isikute huvisid enne projekteerimistingimuste andmist., mida vastustaja on teinud, märkides kaevatavates korraldustes, et Kuusiku 10a kinnistule ehk “endisele aiamaale, kuhu hoonete püstitamist pole lubatud mitte ühegi […] dokumendiga, võib riivata avalikku huvi”. Detailplaneeringu koostamise haldusmenetlus võimaldab arvestada vaidlusaluse piirkonna elanike huvidega enam, kui projekteerimistingimuste andmise haldusmenetlus
28. Vastustaja on oma
29. septembri
30. a korralduses nr 1330 “Projekteerimis-tingimuste väljastamisest keeldumine Tabasalu alevikus Kuusiku 10a katastriüksusele elamu ja garaaži projekteerimiseks” esile toonud, et “erinevalt projekteerimistingimuste menetlusest toimib planeerimismenetlus avalikkust kaasates ja tagab igaühe võimaluse esitada igaühe seisukohti ning nõuda oma huvidega arvestamist.” Kuusiku tn 10a kinnistu täisehitusprotsent peaks olema võrreldes naabruses paiknevate kinnistute omaga oluliselt suurem. Lisaks saab kõnealuse kinnistu hoonestamisel kahjustatud ka piirkonna tänavapilt ja miljöö, mille säilimise suhtes on lisaks Kuusiku tn 10a kinnistu naabritele suunatud kogu piirkonna elanikkonna huvi. Projekteerimistingimuste väljastamisel 6 saaks asjakohase haldusakti vaidlustada vaid naaberkinnistute omanikud. Kui planeerimismenetluse tulemusena selgub, et avalik huvi nõustub Kuusiku tn 10a kinnistule kaebuse esitaja poolt soovitava elamu ja garaaži ehitamisega, tuleb sellist avalikkuse seisukohta aktsepteerida - selle väljaselgitamine on aga võimalik vaid planeerimismenetluses. Alternatiivsena, juhul kui kohus asub seisukohale, et Kuusiku tn 10a maaüksus vastab krundi tunnustele, on planeerimismenetluse läbiviimine vajalik ainuüksi seetõttu, et ehitamine Kuusiku tn 10a kinnistul võib riivata avalikku huvi. Kui projekteerimistingimuste väljastamiseks piisaks vaid Kuusiku tn 10a kinnistu naabrite kooskõlastusest, tagab planeerimismenetlus kogu piirkonna elanike seisukohtade ärakuulamise. Selline õigus peab olema viimastele tagatud ainuüksi seetõttu, et kavandatav hoone haarab enda alla olulise osa (17,6 %) Kuusiku tn 10a kinnistust olukorras, kus ümberkaudsete kinnistute hoonete alune keskmine pindala on oluliselt väiksem (9,60 %). IV KOHTU PÕHJENDUSED
31. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatuid tõendeid, leiab, et V.P.i kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
32. Esmalt märgib kohus, et vaidlus puudub selles, et Kuusiku 10a katastriüksus asub Tabasalu alevikus olemasoleval selgelt piiritletaval kompaktse asustusega territooriumil ning et PlanS § 3 lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine selle territooriumiosa suhtes kohustuslik. Vaidlus puudub ka selles, et PlanS § 9 lg 10 punktis 2 on kohalikule omavalitsusele antud õigus kaaluda, millist planeerimisotsust langetada.

§ 4

lõikest 1 tulenevalt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Viidatud PlanS § 9 lg 10 punkti 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega. Seega kui ühest küljest puudub kaebuse esitajal õigus kohalikult omavalitsuselt nõuda ilma detailplaneeringut koostamata üksikelamu püstitamise luba, siis teiselt poolt ,vaatamata kohaliku omavalitsuse kohustuse puudumisele taolise loa andmiseks, ei tähenda see kohaliku omavalitsuse täielikku otsustamisvabadust, vaid otsustus peab olema põhjendatud ja proportsionaalne ning kaebuse esitajal on omakorda õigus nõuda, et vallavalitsus teeks asjas põhjendatud otsuse kõiki asjaolusid arvestades. HMS § 56 lg 3 tulenevalt juhul, kui tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, tuleb selle põhjendusena märkida konkreetsed kaalutlused, millest haldusakti andmisel lähtuti. Riigikohus on 06.11.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02 rõhutanud, et kaalutlusotsustuse põhjendamisel, eriti aga juhtudel, kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele , peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu.

1. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. . Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. HMS § 56 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohtu hinnangul on vallavalitsus lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning on haldusakti motiveerinud määral, mis võimaldab sellest arusaamist ja ka kontrollimist. 7
2. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et PlanS § 9 lg 10 punktis 2 sisalduva diskretsioonivolituse piirid sätestab see norm ise. Nimelt võib kohalik omavalitsus viidatud normist tulenevalt lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse seejuures piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega. Põhjendatud on ka kaebuse esitaja seisukoht, et PlanS § 9 lg 10 sätestatud juhtudel, mille esinemisel on kohalikul omavalitsusel õigus teha erand üldisest planeerimise korrast , on lähtutud eeldusest, et normis sätestatud tingimuste esinemisel puudub avaliku huvi riive, mis õigustab planeerimisele omasest avalikku huvi arvestavast menetlusest erinevat menetlust, kus arvestatakse vaid naaberkinnistute omanikega. Ekslik on aga kaebuse esitaja seisukoht, et Kuusiku tn 10 a kinnistu puhul on esitatud tingimused täidetud. Harku Vallavalitsus on vaidlustatud korralduses põhjendanud, miks on vaja Kuusiku 10 a hoonestamiseks koostada detailplaneering. Nimelt on kohalik omavalitsus leidnud , et täidetud ei ole PlanS § 9 lg 10 punktis 2 sätestatud eeldused projekteerimistingimuste väljastamiseks. Seega, kui puuduvad tingimused PlanS § 9 lg 10 punktis 2 sisalduva kaalutlusõiguse rakendamiseks, tuleneb eeltoodust ka , et põhjendamatu oleks eeldada avaliku huvi riive välistamist . 25.Üheks põhjuseks, miks vallavalitsuse arvates ei ole võimalik kohaldada PlanS § 9 lg 10 p 2 , on asjaolu, et Kuusiku 10 a maaüksus ei vasta krundi tunnustele . Kohtu hinnangul on vallavalitsus piisavalt põhjendanud, miks ainuüksi elamumaa sihtotstarve kõnealusel maaüksusel ei anna alust väita, et tegemist on ehitamiseks kavandatud maaüksusega ,vaidlusaluse kinnistule ei ole kunagi hoonestust kavandatud ning sellest aspektist on asjakohased korralduses sisalduvad põhjendused selle kohta, millistel asjaoludel kõnealune maaüksus erastati . PlanS § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt moodustati Kuusiku 10 a katastriüksus maa ostueesõigusega erastamisel H. P.le kuuluvate hoonete juurde, sealjuures erastati maa kahe maatükina, millest Kuusiku 10 a on hoonestamata lahustükiks. Harku Vallavalitsuse 07.02.1997.a.korralduse nr 96 ( tl 141) kohaselt on H.Pomerantsile kuuluva elamuvalduse teenindamiseks vajalikuks maaks määratud 5887 m², millise kinnistu ühele maatükile on Harku Vallavalitsuse 22.02.2005.a. korraldusega nr 335 ( tl 89), nimelt katastritunnustega 19801:002:2552, pindalaga 763 m², määratud uueks katastriüksuse nimeks Kuusiku 10 a. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ja katastriüksuse moodustamisel määrati tulenevalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a. määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korrast“ ( p 13) ka ostueesõigusega erastatava maa sihtotstarve kooskõlas sel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995.a. määrusega nr 36 kinnitatud “ Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise alustega“ milleks on elamumaa. Viimatinimetatud määrusest ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2008.a. määrusest nr 155“Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p-st 1 tulenevalt võib elamumaa olla mitte ainult ehitamiseks, vaid ka ehitise teenindamiseks määratud maa. Kohus nõustub vastustajaga selles, et Kuusiku 10 a kasutusotstarve on seotud Kuusiku 10 kinnistul asuva elamu teenindamisega ning maa sihtotstarve ehitamisõiguse olemasolu ei näita, mistõttu kinnistu hoonestamine ilma detailplaneeringut koostamata võimalik ei ole.
3. Vaidlustatud korralduses ei ole vallavalitsus vastupidiselt kaebuse väitele leidnud, et Kuusiku 10 a katastriüksuse puhul on täidetud PlanS § 9 lg 10 p 2 sätestatud eeldused, milliste esinemisel on võimalik kaaluda viidatud sättes kohalikule omavalitsusele antud õiguse kohaldamist. Nii vaidlustatud korralduses kui ka kirjalikus seletuses kohtule on Harku Vallavalitsus leidnud, et Kuusiku 10 a ei vasta krundi tunnustele, mistõttu kinnistu 8 hoonestamine ilma detailplaneeringut koostamata võimalik ei ole. Sealjuures kaebuse väidetest generaalplaanist kui oma aja ära elanud dokumendist, mida tegelikkuses pole võimalik järgida ja ei järgita, ei tulene Kuusiku 10 a kinnistule ehitusõigust. Lisaks eespooltoodule on asja arutamisel selgunud ning osundatu kajastub ka kaebuses, et Kuusiku 10 a kinnistu naabruses asuvatele kinnistutele ehitusõiguse andmisel detailplaneeringutega ei ole lähtutud generaalplaanist. Seega kinnitab eeltoodu, et ehitusõiguse kindlaksmääramine neile kinnistutele on toimunud detailplaneeringu menetluses, mille vajalikkust Kuusiku 10 a puhul rõhutab faktilistest asjaoludest lähtuvalt ka vallavalitsus.Kuna vallavalitsus on korralduse andmisel arvestanud sellega, et Kuusiku 10 a puhul ei ole tegemist maaüksusega, millele ehitamist oleks kunagi kavandatud ning kinnistu ei vasta krundi tunnustele, ei saa pidada asjakohatuks seoses kõnealuse kinnistu ehitusõiguse puudumisega viitamist asjaolule, et kinnistu hoonestamist ei ole ette nähtud muu hulgas üheski planeeringus. 27.Vaidlustatud korralduses on vallavalitsus leidnud, et ligi kolm korda väiksema pindalaga krundi moodustamine suurte kruntide vahele on piirkonna planeerimispõhimõtetega, milleks on suurte kruntide moodustamine, ilmses vastuolus ja eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud PlanS § 9 lg 10 p 2 sätestatud eeldus projekteerimistingimuste väljastamiseks. 09.12.2008.a. korralduses nr 1610 on vastustaja täiendavalt selgitanud, et Kuusiku 10 a maatükk ei ole vallavalitsuse väitel hoonestamiseks liiga väike, vaid projekteerimistingimusi ei ole võimalik väljastada seetõttu, et tulenevalt maatüki suurusest ja kujust ei järgi kavandatud hooned piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid. Mis puudutab planeerimispõhimõttena kinnistute suuruste ja täisehitusprotsentide kohta esitatud andmeid, siis on vastustaja kaevatavates korraldustes põhjendatult selgitanud, et Kuusiku tn 10a maatüki hoonestamise tulemusena tekib kinnistu, mis erineb oluliselt teistest samas piirkonnas asuvatest kinnistutest - Kuusiku tn 10a kinnistu pindala on ligi kolm korda ümberkaudsete kinnistute pindalast väiksem, mistõttu Kuusiku tn 10a kinnistu täisehitusprotsent oleks võrreldes naabruses paiknevate kinnistute omaga oluliselt suurem. Kavandatav hoone haaraks enda alla olulise osa (17,6 %) Kuusiku tn 10a kinnistust olukorras, kus ümberkaudsete kinnistute hoonete alune keskmine pindala on oluliselt väiksem (9,60 %). Tulenevalt Kuusiku 10 a kinnistu suurusest ja kujust- ca 53 meetrit pikk ja 16 meetrit lai, tingib see nende näitajatega arvestamise maatükile elamu püstitamisel ja asjas esitatud tõenditest nähtuvalt erineks püstitatava elamu pikkuse ja laiuse suhe ümberkaudsete elamute vastavatest näitajatest ja seega ei ole põhjendatud väide piirkonna hoonestuslaadi järgimisest. 28.Seega kaebuse esitaja seisukoht, et planeerimismenetluse kaudu ei muutuks kinnistu kuju ega suurus, on küll õige, ent kuna käesoleval juhul ei ole täidetud PlanS § 9 lg 10 p 2 sätestatud eeldused projekteerimistingimuste väljastamiseks, sest lisaks ehitusõiguse puudumisele ei ole piirkonnale omane ülaltoodud Kuusiku 10 a täisehitusprotsent, ka kinnistu suurus, hoone gabariidid ei saaks kinnistu kuju tõttu olla samasugused kui ümberkaudsetele kinnistutel ning problemaatiline on ka kinnistul ehitusala paiknemine kinnistu suuruse tõttu , ei saa eeltoodust tulenevalt väita avaliku huvi puudumist selle suhtes, et viia läbi planeerimismenetlus. Planeerimismenetlust ei tule läbi viia mitte seetõttu, et tuvastada projekteerimistingimuste väljastamiseks vajalik avalik huvi, vaid seetõttu, et ei esine tingimusi, mille puhul vallavalitsus on muu hulgas õigustatud eeldama avaliku huvi puudumist. Vallavalitsus on õigesti ja põhjendatult leidnud, et Kuusiku 10 a kinnistule ehitusõiguse andmine, lisaks Kuusiku 10 a krundi suurusest ja kujust tulenevalt ümberkaudsetest kinnistutest oluliselt suurema täisehitusprotsendiga ehitamise lubamine, kusjuures samas tingib maatüki kuju ka sellele vastava, ümbritsevatest hoonetest erineva pikkuse ja laiuse suhtega elamu püstitamise, võib riivata avalikku huvi ehk teisisõnu eeltoodud asjaolud on need, mis välistavad erandi kohaldamise.
4. Vallavalitsuse seisukoht, et naaberkinnistutega võrreldes oluliselt väiksema kinnistu hoonestamisel kahjustatakse lisaks ka piirkonna tänavapilti ja miljööd, mille säilimise suhtes on lisaks Kuuse tn 10a kinnistu naabritele suunatud kogu piirkonna elanikkonna huvi, tulenebki eeltoodust . Kohtu hinnangul tingib ainuüksi asjaolu, et tuvastatud on PlanS § 9 lg 10 p 2 9 sätestatud tingimuste mitteesinemine planeeringu koostamise vajaduse ehk teisisõnu välistab erandi tegemise võimalikkuse.
5. Harku Vallavalitsuse 30.09.2008 korraldus nr 1330 on piisavalt motiveeritud ning vallavalitsus on lähtunud asjakohastest kaalutlustest, sealjuures Harku Vallavalitsuse 09.12.2008 korraldus (vaideotsus) nr 1610 täiendab eelnimetatud haldusakti motivatsiooni . Eeltoodust tulenevalt korraldused õigusvastased ei ole ning tühistamisnõue rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD 31..

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Harku Vallavalitsus taotleb tema poolt kantud õigusabikulude summas 23 914, 87 krooni väljamõistmist kaebuse esitajalt .Kulude kandmine on tõendatud 32.

§ 93

lg 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtukulude kandmise risk ei tohi olla nii suur, et see sunniks ka tegelikult oma õigustes või vabadustes kahjustatud isikut loobuma kohtusse pöördumisest. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas väljendanud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (näiteks otsused haldusasjades nr 3-3-1-52-07, 3-3-1-2407). Riigikohus on kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkust piiranud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. 33.Käesolevat haldusasja ei saa pidada niivõrd keerukaks, et arvestades Harku Vallavalitsuse ametnike kvalifikatsiooni, tuleks vaieldamatult eeldada vajadust õigusabi järele. Samuti ei välju iseenesest käesolev vaidlus projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise üle kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest . Ülaltoodud põhjendustel jääb vastustaja taotlus menetluskulu väljamõistmiseks kaebuse esitajalt rahuldamata ning kummagi poole menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Lea Kuuse kohtunik 10