KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juulil 2010 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-30574 Tsiviilasi Al

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD M P ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Ta võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul

1. Albu vald võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue Hagi asjaolude kohaselt on Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna poolt 10.12.2009.a koostatud väärteootsus nr 1022009216979, milles kostja tunnistati süüdi xxxxxxxxxxx külas xxxxxxxxxxxxxx maja esimese trepikoja välisukse klaasi lõhkumises ja varalise kahju tekitamises. Kuna maja haldamisega tegeleb xxxxxxxxxx vallavalitsus, siis vald kandis ukseklaasi vahetamisega kahju 1200 krooni. Vallavalitsus saatis kostjale nõude hüvitada tekitatud kahju
2. jaanuariks 2010 koos hoiatusega mittetasumisel pöördutakse kohtu poole. Tasumist ei toimunud,
3. mail 2010 saadeti veelkord meeldetuletuse tasumise tähtajaga
4. juuniks
5. Ka selleks tähtajaks ei tasutud oma võlga. Tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1 ja väärteomenetluse seadustikule (VTMS) §-le 7 palub hageja kostjalt välja mõista 1200 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 7 sätestab kahju hüvitamise. Selle järgi otsustatakse kahju ulatus tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kohus asub seisukohale, et varalise kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega või sarnase õiguse või valduse rikkumisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 1012.2009.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 10220092126979 on kostja süüdi tunnistatud KarS § 218 lg 1 tunnustel selles, et lõhkus xxxxxxxxxx küla xxxxxxxxxxx maja esimese trepikoja ukseklaasi, tekitades Albu vallavalistusele varalise kahju. Kohus asub seisukohale, et kostja tegevus oli õigusvastane ja kostja peab kahju hagejale hüvitama. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asja kahjustamise korral reguleerib kahju hüvitamist VÕS § 132 lg 3, mille esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Sama lõike teise lause kohaselt, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt § 132 lõikele 1. VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 2

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 1000 krooni. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3