3-09-2462/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2462 Otsuse kuupäev 1.veebruar 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla direktori 18.08.2009 käskkirja nr 1-4/1201 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 13.jaanuar 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Heiko Vardja ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Heiko Vardja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuhi K.Vadi 18.08.2009 käskkirjaga nr 1-4/1201 määrati Heiko Vardjale distsiplinaarkaristuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamist vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. Distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 23.07.2009 kella 18.30 ajal toimunud läbiotsimise käigus H.Vardja ei allunud vanglaametniku korraldusele avada suu, tõukas valvurit, muutus vanglaametniku suhtes agressiivseks ning vägivaldseks, korraldusele panna käed seinale ei allunud ning osutas füüsilist vastupanu. H.Vardja esitas eelnimetatud käskkirja peale 21.08.2009 vaide, milles taotles määratud karistuse tühistamist põhjusel, et tema ei ole süüks pandud tegu toime pannud. Tartu Vangla direktori 29.09.2009 vaideotsusega nr E5 335 jäeti H.Vardja vaie rahuldamata. Vaideotsuse järelduste kohaselt on distsiplinaarmenetluse käigus leidnud tõendamist H.Vardja poolt toimepandud tegu ja süü selle toimepanemises, ükski H.Vardja poolt vaides esitatud väidetest ei ole käskkirja tühistamise aluseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS H.Vardja esitas kohtule kaebuse, milles ta taotleb Tartu Vangla 18.08.2009 käskkirja nr 1-4/1201 tühistamist. Kaebaja leiab, et tema suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus on rikutud vangla sisekorraeeskirja § 98 p 3 sätet, kuna distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja tutvustati üheaegselt. Kaebaja leiab, et kuna distsiplinaarmenetluse materjalide juurde ei ole võetud tema poolt 24.09.2009 Tartu Vangla direktori nimele esitatud kaebust, siis vastustaja on sellega distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikkunud haldusmenetluse seaduse § 38 lõiget 2. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja leiab, et H.Vardja kaebus on põhjendamata ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vangla ei ole kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus ei vangla sisekorraeeskirja § 98 p 3 sätet ega haldusmenetluse seaduse § 38 lg 2 sätet rikkunud. Vastustaja vastuväidete kohaselt tutvus kaebaja distsiplinaarmenetluse protokolliga, milles oli loetletud dokumendid, mis olid lisatud materjalide juurde. Vangla ei saa lisada protokollile dokumente, mida kinnipeetav lisanud ei ole. Tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga, ei avaldanud kaebaja, et soovib selle kohta omapoolseid märkusi lisada. Seletusi toimunud intsidendi kohta on kaebaja saanud anda, seega ei ole tema menetlusosalise õigusi rikutud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väide, et vastustaja rikkus vangla sisekorraeeskirja § 98 p 3 sätet, kuna tutvustas talle distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja üheaegselt, ei ole õige. Vangla sisekorraeeskirja § 98 p 3 sätestab, et distsiplinaarmenetluse protokollile lisatakse kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 14), milles on loetletud dokumendid, mis olid materjalide juurde lisatud. Protokolli lisade loetelu p 6 kohaselt on protokolli lisa H.Vardja 28.07.2009 antud seletuskiri, seega selles osas vangla menetlusnõudeid rikkunud ei ole. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja, olles 18.08.2009 tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 14 pöördel), oleks soovinud selle kohta omapoolseid märkusi lisada, mistõttu kohus järeldab, et kaebaja ise ei olnud sisuliselt huvitatud protokollile märkuste tegemisest. Kohus nõustub vastustajaga, et väidetavale menetlusnormi rikkumisele viitamine kaebaja poolt on otsitud põhjendus käskkirja tühistamiseks, kuna kaebaja ei ole vaidemenetluses ega ka kohtuistungil avaldanud, millised märkused temal distsiplinaarmenetluse protokolli kohta on ja kuidas oleks see mõjutanud asja sisulist otsustamist. Kohus on seisukohal, et kuna kaebajale on võimaldatud anda toimunud intsidendi kohta seletusi, siis ei ole tema õigusi millegagi rikutud. 2 Kaebaja väide, et kuna vastustaja ei võtnud distsiplinaarmenetluse materjalide juurde tema poolt 24.09.2009 Tartu Vangla direktori nimele esitatud kaebust, rikkudes sellega distsiplinaarmenetluse läbiviimisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 2 sätet, ei leidnud kohtus tõendamist. HMS § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Sama seaduse sama paragrahvi lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Vangistusseaduse § 64 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistuse ametnik. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Vangla direktor, kellele kaebaja kaebuse esitas, ei olnud kaebaja distsiplinaarasja menetleja, seega viis distsiplinaarmenetluse läbi ja distsipliinirikkumise asjaolud selgitas välja vanglateenistuse ametnik. Kuna kaebaja oma 28.07.2009 seletuskirjas ei avaldanud, et soovib direktorile esitatud kaebuse distsiplinaarmenetluse materjalide juurde lisamist, siis kohtu arvates ei pidanud menetleja H.Vardja poolt direktorile esitatud kaebusega arvestama. Kohus on seisukohal, et H.Vardja teo õigusvastasus ja süü rikkumise toimepanemises on distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud. Kohtuistungil leidis tõendamist, et H.Vardja õigused tema distsiplinaarrikkumise menetluse käigus Tartu Vanglas olid tagatud, järelikult puudub Tartu Vangla 18.08.2009 käskkirja nr 1-4/1201 tühistamiseks alus. Maare Aloe kohtunik 3