3-09-304 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2009.a Tallinn Haldusasja number 3-09-304 Haldusasi M.S. kaebused tühi

) § 461 ja § 463 alusel tehnorajatise püstitamiseks sundvalduse seadmist Kohila vallas Mälivere külas. Taotluse aluseks on AS Elpec poolt koostatud projekt L75149 „Haaviku kinnistu liitumine elektrivõrguga. Mälivere küla Kohila vald“ (tl 94-97) ning Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 väljastatud projekteerimise tingimused nr 093/

1. Avalduses taotleti M.S. omandis olevale Loigu kinnistule reg osa nr 2038737, Kohila vallas Mälivere külas tähtajatu talumiskohustuse kehtestamist 0,4 kV maakaabelliinile kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini kaablist. Taotluse kohaselt ehitatakse tehnorajatis avalikes huvides ja OÜ Jaotusvõrk kuulub AÕS § 1581 nimetatud isikute hulka. Kokkulepet maaomaniku M.S.ga servituudi seadmiseks ei õnnestunud sõlmida.
2. Kohila Vallavalitsuse 08.10.2008 kirjaga nr 5.4-1.1/1763 „Sundvalduse seadmine tehnorajatise talumiseks“ teatati M.S.le, et OÜ Jaotusvõrk esitas 02.10.2008 Kohila Vallavalitsusele sundvalduse seadmise avalduse M.S.le kuuluvale kinnistule. Samuti teatati, et Kohila Vallavalitsus on 09.09.2008 korraldusega nr 1190 kinnitanud projekteerimistingimused, millega kaasneb talumiskohustuse tekkimine ning et M.S.l on nelja nädala jooksul õigus esitada oma arvamus ja vastuväited Kohila Vallavalitsusele (tl 17). Kirjale olid lisatud OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avaldus koos tehnorajatise asendiplaaniga (tl 18-19), samuti Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 korraldus nr 1190 ja selle korraldusega kinnitanud projekteerimistingimused nr 093/08 (tl 15-16).
3. 30.10.2008 esitas M.S. Kohila vallavanemale vastuväited OÜ Jaotusvõrk taotlusele sundvalduse seadmiseks tehnorajatise talumiseks (tl 20-22).
4. Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korraldusega nr 9 „Sundvalduse seadmine“ seati AÕS § 1581 ja

§ 461

ja § 463 ning AS Elpec poolt koostatud projekti nr L75149 „Haaviku kinnistu liitumine elektrivõrguga, Mälivere küla, Kohila vald“ ja OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 taotluste nr 00822 ja 08823 alusel sundvaldus OÜ Jaotusvõrk (reg.kood 11050587, asuk. Kadaka tee 63, 12915 Tallinn) kasuks, kes kuulub AÕS § 1581 lõikes 1 nimetatud isikute hulka, kinnistule nimetusega Loigu, asukohaga Kohila vald, Mälivere küla, katastritunnus 31701:004:2113, reg.osa nr 2038737 (kinnistu omanik M.S., eluk. xxxxxxxxx Tallinn) (p 1.1) ja kinnistule nimetusega Mäe, asukohaga Kohila vald, Mälivere küla, katastritunnus 31701:004:0901, reg.osa nr 261137 (kinnistu omanik K. V., eluk. xxxxxxxx) (p 1.2). Korralduse punktiga 2 kehtestati tähtajatu talumiskohustus 0,4 kV maakaabelliinile kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini kaablist ning määrati, et tasu tehnovõrgu rajamise eest makstakse vastavalt AÕS § 1582 ja AÕS RS §154 sätestatule (tl 6-8).

1. M.S. esitas 09.02.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega tühistada Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korraldus nr 9 „Sundvalduse seadmine“ punktide 1.1 ja 2 osas (haldusasi nr 3-09-304). 04.03.2009 esitas kaebuse esitaja selles haldusasjas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse (edaspidi EÕK taotlus), taotledes peatada Kohila Vallavalitsuse korralduse nr 9 „Sundvalduse seadmine“ täitmine – ehitusloa väljaandmine. 04.03.2009 määrusega jättis kohus esitatud EÕK taotluse rahuldamata, kuna kaebuse esitaja ei olnud tasunud EÕK taotluse esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu. 04.03.2009 esitas kaebuse esitaja kohtule uue EÕK taotluse koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga. 10.03.2009 2 määrusega jättis kohus EÕK taotluse rahuldamata ja kaebuse käiguta. 16.03-2009 vastas kaebuse esitaja kohtu 10.03.2009 käiguta jätmise määrusele. 28.04.2009 määrusega võttis kohus kaebuse haldusasjas nr 3-09-304 menetlusse (tl 76-78).
2. Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korraldusega nr 77 “Ehitusloa väljastamine” anti korraldus väljastada EhS § 22 lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 23 lg 1 alusel ehitusluba OÜ Jaotusvõrk taotluse põhjal Mälivere külas Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga (10/0,4 kV komplektalajaam ja 0,4 kV maakaabelliin ja 0,4 kV õhuliin) (p 1) (tl 43). 19.02.2009 väljastas Kohila Vallavalitsus ehitusloa nr 7652 ehitise püstitamiseks - elektrivõrguga liitumiseks (toimik nr 3-09-555 lk 49-59).
3. 16.03.2009 esitas M.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduse nr 77 “Ehitusloa väljastamine“ punkti 1 tühistamiseks Loigu kinnisasja puudutavas osas (haldusasi nr 3-09-555). Ühes kaebusega esitas kaebuse esitaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus 19.03.2009 määrusega rahuldamata jättis. Kaebuses on esitatud ka taotlus kaebuse liitmiseks haldusasjaga nr 3-09-
5. 04.06.2009 määrusega võttis kohus haldusasjas nr 3-09-555 menetlusse M.S. kaebuse tühistada Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduse nr 77 punkt 1 Loigu kinnisasja puudutavas osas. Sama määrusega liitis kohus haldusasjad nr 3-09-555 ja nr 3-09-304 ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-09-
6. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD
7. Kaebus tühistada Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korraldus nr 9 „Sundvalduse seadmine“ punktide 1.1 ja 2 osas. 10.1 Kaebuse esitaja leiab, et Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korraldus nr 9 „Sundvalduse seadmine“ on õigusvastane. Võõrale kinnisasjale tehnovõrgu ehitamise ja selle talumise kohustuse tingimused on sätestatud AÕS § 158 lg 1, 2 ja
8. Haaviku kinnisasja omanik ei ole algatanud tehnorajatise talumise menetlust. 11.06.2008 teatas Haaviku kinnisasja omanik K.O., et kuna juurdepääsutee Haaviku maaüksusele kulgeb läbi Loigu maatüki, siis soovis ta kokku leppida juurdepääsutee kasutamise tingimustes vastavalt AÕS § 156 lg 1 sätestatule. Samuti kirjutas ta, et elektri viimiseks Haaviku maaüksusele on ta sõlminud lepingu Eesti Energia AS-ga. Vastavalt Eesti Energia AS palgatud projekteerija Andrei Laidonerilt saadud infole ei olevat elektri vedamine Haaviku maaüksuse vajalikku kohta võimalik ilma, et paigaldatav ühendus ei läbiks Loigu maaüksust. Seepärast soovis K.O. kokkulepet ka tehnovõrkude- ja rajatiste talumise tingimustes vastavalt AÕS § 158 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatule. Kaebuse esitaja ei nõustunud K.O. ettepanekutega. Loigu kinnisasjal ei ole Haaviku kinnisasjale juurdepääsuna kasutatavat teed. Ajalooliselt peaks juurdepääs Haaviku kinnisasjalt (kunagiselt heinamaalt) avalikule teele toimuma Jäätmaa metsateed pidi, mis praegu kulgeb Vahastu metskonna maatükilt M-76 piki Haaviku piiri Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee suunas. Elektri vedamine Haaviku kinnisasjale üle Loigu kinnisasja ei ole vajalik ja tekitab koormatavale kinnisasjale tarbetuid kitsendusi. Haaviku kinnisasja omanik ei ole algatanud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 611 peatükis
9. jaanuaril 2009 jõustunud redaktsioonis ettenähtud korras menetlust tehnorajatise talumiseks Loigu kinnisasjal.
10. Projekteerimistingimused on väljastatud 10 kV maakaabli paigaldamiseks ja olemasoleva 0,4 kV õhuliini asendamiseks AMKA õhukaabliga. Kohila Vallavalitsuse 02.09.2008 korraldusele nr 1190 „Projekteerimistingimuste kinnitamine“ lisatud eelnõu koostanud arhitekt Rein Ailti seletuskirjast eelnõu juurde nähtub, et projekteerimistingimused väljastatakse AS Elpec (Rapla-Järva piirkond) taotluse põhjal 10 kV maakaabli 3 paigaldamiseks alates Lohu 10/0,4 kV alajaamast, komplektalajaama paigaldamiseks ja olemasoleva 0,4 kV õhuliini asendamiseks AMKA õhukaabliga. Loigu maaüksuse tagastamisel (Kohila Vallavalitsuse 06.03.2002 korraldus nr 43) märgiti tagastamisele kuuluva katastriüksuse plaanile kitsendustena K-l Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee (50 m äärmisest rööpast) ja K-2 0,4 kV elektriliin (2+2 m liini teljest). Loigu kinnisasja omanik ei ole kunagi eitanud ega vaidlustanud olemasoleva 0,4 kV elektriliini talumiskohustust.
11. Kohila valla ehitusmäärus nõuab uue tehnovõrgu rajamisel detailplaneeringu koostamist. OÜ Jaotusvõrk sundvalduse seadmise avaldusele tehnorajatise talumiskohustuse kehtestamiseks 02.10.2008 nr 00822 lisatud tehnorajatise asendiplaanist nähtub, et kavandatav Loigu kinnisasja läbiv 0,4 kV maakaabelliin on uus tehnovõrk. Kohila valla ehitusmääruse p 21.2.3 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik uute tehnovõrkude rajamiseks. Ehitusmääruse p 24.2.7 ja p 24.2.13 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine ning servituutide määramine. Kohila Vallavalitsuse 02.09.2008 korraldusega nr 1190 kinnitatud „Projekteerimise tingimused nr 093/0“ ei asenda detailplaneeringut.
12. Haaviku kinnisasja võrguga ühendamise tingimused ei ole avalikustatud. Kinnisasja elektrivarustuseks kavandatakse tegelikult uue 0,4 kV maakaabelliini väljaehitamine. Kuid pärast nimetatud korralduse andmist pole projekteerimist toimunud, sest OÜ Jaotusvõrk poolt vallavalitsusele esitatud tehnorajatise asendiplaan on täpselt samasugune, mille kaebuse esitajale andis 26.06.2008 tööprojektina üle Haaviku kinnisasja omanik K.O..
13. OÜ Jaotusvõrk avaldus, et kavandatav tehnorajatis ehitatakse avalikes huvides, ei ole õige. Haaviku kinnistu liitumine elektrivõrguga ei saa toimuda AÕS § 1581 lg 1 alusel, sest OÜ Jaotusvõrk ei ole kavandatavast liitumispunktist (kaebajale esitatud tehnorajatise asendiplaanil liitumispunkti ei näidata, kuid korralduses nimetatud olemasoleva 0,4 kV õhuliini mast nr 9 asub Mälivere Vesiveski kinnisasjal, katastritunnus 31701:004:0461) Haaviku kinnisasjale viiva elektripaigaldise suhtes AÕS § 1581 lg 1 ning EITS § 65 lg 1 ja § 66 lg 1 nimetatud isik. OÜ Jaotusvõrk on võrguettevõtja, mille põhitegevuseks on muuhulgas osutada järgmisi võrguteenuseid: liitumispunktis kliendi elektripaigaldise võrguga ühendamine, liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimaldamine ja oma võrgus elektrienergia edastamine liitumispunktini või alates liitumispunktist. EITS § 65 lg 1 p 3 kohaselt OÜ Jaotusvõrk võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis. Elektri tarbimine liitumispunktist edasi Haaviku maaüksusel ei ole enam avalik huvi. Kinnisasja koormamist reaalservituudiga saab vastavalt AÕS § 158 lg 2 nõuda vaid teise kinnisasja omanik. OÜ Jaotusvõrk ei ole teise kinnisasja omanik. Eeltulenevast OÜ-l Jaotusvõrk ei ole õigust esitada sundvalduse seadmise avaldust tehnorajatise talumiskohustuse kehtestamiseks AS Elpec poolt koostatud projekti nr L75149 „Haaviku kinnistu liitumine elektrivõrguga. Mälivere küla Kohila vald“ Loigu maaüksust puudutavas osas.
14. Kaevatav haldusakt rikub kaebaja õigusi.
15. aastal oli Loigu kinnisasja omaniku nõusolekuta hakatud kinnisasjal tegema elektritöid. Loigu ja Nurga kinnistute vahelisel Loigu kinnistule kuuluval põllul on paigaldatud elektriposti külge mingi kast (kilp). Pärast kirjalikku nõuet 26.06.2008 OÜ-le Jaotusvõrk omavolilised tööd kinnistul lõpetati. Mõõdistustööd on samuti tehtud kinnisasja omaniku nõusolekuta.
16. Loigu kinnisasja omanikule on arusaamatu, miks korralduses Haaviku kinnistu liitmiseks valitud võimaluste hulgas ei ole käsitatud võimalust ehitada maakaabelliin Mälivere Vesiveski kinnisajal asuvast õhuliini mastist nr 9 otse üle Mälivere Vesiveski kinnisasja ja miks on Haaviku kinnisasja elektrivarustuseks valitud maakaabelliin, mis läheb suure kaarega üle Mäe ja Loigu kinnisasjade, koormates ühe kinnisasja asemel kolme kinnisasja.
17. Loigu kinnisasja omaniku hinnangul Haaviku kinnisasja omanik K.O. seob tulevikus tehnovõrgu rajamise juurdepääsuga Haaviku kinnisasjale. 18 . 16.03.2009 vastuses kohtumäärusele (tl 74-75) märkis kaebuse esitaja täiendavalt: 4 18.1 Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud Kohila Vallavalitsuse 02.09.2008 korraldust nr 1190 „Projekteerimistingimuste kinnitamine.“ Kuna projekteerimistingimustest ega seletuskirjast korralduse juurde ei nähtu, et Loigu kinnisasjale kavandatakse 0,4 kV maakaabelliin, siis ei olnud Loigu kinnisasja omanikul ka põhjust ega alust projekteerimistingimuste vaidlustamiseks. 18.2 Maakaabelliini projekteerimistingimustest Loigu kinnisasjale sai kaebuse esitaja teada alles Kohila Vallavalitsuse 08.10.2008 kirjast nr 5.4.-1.1/1763, millega teatati OÜ Jaotusvõrk avalduse esitamisest sundvalduse seadmiseks Loigu kinnisasjale. Kohila Vallavalitsuse 02.09.2008 korralduse nr 1190 lisaks olevas projekteerimise tingimustes nr 093/08 on nimetatud ainult Haaviku katastriüksus. Teisi maaüksusi, mida projekteerimistingimused puudutavad, nimetatud ei ole. Pärast projekteerimistingimuste kinnitamist ei ole kaebuse esitajat teavitatud maakaabelliini rajamise kavatsusest Loigu kinnisasjale. Geodeetilised mõõdistustööd on teostatud maaomaniku nõusolekuta ja teadmiseta. Seoses sellega oli Loigu kinnisasja omanikule täiesti ootamatu OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avaldus Loigu kinnistule tähtajatu talumiskohustuse kehtestamiseks 0,4 kV maakaabelliinile. 18.3 Kaebuse esitaja esitas sundvalduse seadmise avaldusele 30.10.2008 vaide. Vallavalitsus vaiet ei arvestanud ning andis 05.01.2009 korralduse sundvalduse seadmiseks. 09.02.2009 vaidlustas kaebuse esitaja sundvalduse seadmise korralduse. 18.4 Kaebuse esitaja õigusi on rikutud muuhulgas ka sellega, et Loigu kinnisasjale kavandatavast 0,4 kV maakaabelliinist ega selle paiknemisest ei ole projekteerija ega OÜ Jaotusvõrk kinnisasja omanikku pärast projekteerimistingimuste kinnitamist teavitanud. 18.5 Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et Haaviku ja Mälivere Vesiveski kinnisasjad on endised heinamaad ja hoonestamata. Loigu kinnisasjale kavandatav maakaabelliin asub aga vahetult hoonete kõrval.
18. 26.03.2009 kaebuse täiendustes (toimik 3-09-555 lk 37-38) leab kaebuse esitaja täiendavalt järgmist: 19.1 Iga võõrale kinnisasjale rajatav tehnovõrk või -rajatis kujutab endast kinnisasja omandiõiguse kitsendamist. Loigu kinnisasja omanik on algusest peale väitnud, et Haaviku kinnisasja omanik peaks lahendama kinnistu elektrivarustuse kooskõlas AÕS §-ga
19. 19.2 Kohila Vallavalitsuse väide, et tehnovõrgu talumiskohustus Loigu kinnisasjal tekkis projekteerimistingimuste andmisest Kohila Vallavalitsuse 09.09.2009 korraldusega nr 1190, on eksitav ja ei ole asjakohane. Kohila Vallavalitsuse 08.10.2008 kirjale nr 5.4.-1.1/1763 „Sundvalduse seadmine tehnorajatise talumiseks“ on lisatud 02.09.2008 korraldus nr 1190 „Projekteerimistingimuste kinnitamine“. Sellele on lisatud 09.09.2008 kuupäeva kandev lisa „Projekteerimise tingimused nr 093/08“. Loigu kinnisasja omanikul ei olnud mingit põhjust ega alust nimetatud korralduse vaidlustamiseks. Korraldusega nr 1190 kinnitati projekteerimistingimused nr 093/08 AS Elpec taotluse põhjal Haaviku kinnistu elektrivarustuseks Mälivere külas. Loigu kinnisasja omanik ei saa takistada Haaviku kinnistu elektrivarustust, kui see ei riku tema õigusi. 19.3 Korraldusele nr 1190 lisatud projekteerimise tingimuste nr 093/08 punkti 3 kohaselt on projekteeritavaks objektiks projekteerimisülesanne nr 10583, mis on kinnitatud Rapla-Järva võrgusektoris 28.08.
20. Nimetatud projekteerimisülesanne ei ole haldusakt ja ei ole siduv Loigu kinnisasjale. Projekteerimistingimuste punkt 10 nõuab ehitusprojekti kooskõlastamist ehitusalale jäävate maade omanikega. Pärast projekteerimisülesande väljastamist 28.08.2008 ei ole ehitusprojekti esitatud kooskõlastamiseks Loigu kinnisasja omanikule. 19.4 Kui projekteerimistingimused käsitasid Loigu kinnisasja, pidanuks Kohila Vallavalitsus sellest teavitama kinnisasja omanikku. 0,4 kV maakaabelliini rajamisest Loigu kinnisasjale sai kaebuse esitaja teada alles Kohila Vallavalitsuse kirjast 08.10.2008 nr 5.4-1.1./1763, millega teatati OÜ Jaotusvõrk avalduse esitamisest sundvalduse seadmiseks Loigu kinnisajale 5 ja väljastati tehnorajatise asendiplaan. Maakaabelliini asendiplaan Loigu kinnistul ei ole tehnorajatise ehitusprojekt.
21. 11.09.2009 arvamuses leiab kaebuse esitaja täiendavalt järgmist (tl 145-146): 20.1 Haaviku elektripaigaldise täpselt määratletud võrguga ühenduskoha (liitumispunkti) asukoha valikut ei ole põhjendatud. Maakaabelliini trassi valikul on kaebajale jäänud arusaamatuks, miks, näiteks, ei ole kaalutud maakaabelliini rajamist Mälivere Vesiveski kinnistu maale jäävale piirile. 20.2.Kaebuse esitaja näeb oma õiguste võimalikku rikkumist selles, et kolmas isik K.O. sidus elektriliini viimise Haaviku kinnisasjale juurdepääsuteega. Kolmanda isiku K.O. huvi on temale kuuluva Haaviku kinnisasja (katastritunnus 31701:004:0543) ühendamine elektrivõrguga. Kohila Vallavalitsuse 18.09.2007 korraldusega nr 560 “Projekteerimistingimused kinnitamine” (internetis kättesaadav http://avalik.amphora.ee/kohilavv/document.aspx?id=11071) elamu püstitamiseks aadressil Mälivere küla, Haaviku projekteerimise tingimustest nr 127/07 nähtub, et hoonestamise ja projekteerimise nõudeks oli juurdepääs ja juurdesõit Vingu - Raudtee teelt (p 6.3.) ja insenertehniliseks nõudeks lahendada elektrivarustus kooskõlastatult Eesti Energia AS Jaotusvõrgu Rapla piirkonnaga (p 7.3).
22. Kaebus Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduse nr 77 “Ehitusloa väljastamine“ punkti 1 tühistamiseks Loigu kinnisasja puudutavas osas. 21.1 Kaevatav haldusakt on õigusvastane, kuna selle aluseks olnud vallavalitsuse 05.01.2009 korraldus nr 9 „Sundvalduse seadmine“ on kaebuse esitaja poolt halduskohtus vaidlustatud ning halduskaebuse alusel on algatatud haldusasi nr 3-09-
23. 21.2 Kaevatav haldusakt ei vasta seaduse nõuetele, kuivõrd selle põhjendustes ei ole nimetatud selle andmise faktilisi asjaolusid, kuigi need võivad piirata kolmandate isikute õigusi ja vabadusi. 21.3 EhS § 22 lg 1 p 1 sätestab, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Kaevatav haldusakt ei ole selge ega sisalda õigusaktiga ettenähtud andmeid. Haldusaktis ei ole märgitud maaüksusi, mida 0,4 kV maakaabelliin ja 0,4 kV õhuliin läbib. Kaebuse esitajal ei ole võimalik hinnata, kas kaevatava haldusaktiga ehitusloa väljastamisel peeti silmas ka maakaabelliini rajamist Loigu kinnisasjale, mistõttu kinnisasja omanik ei saa kaitsta oma õigusi. Kuivõrd haldusakt ei ole selge ega sisalda õigusaktiga ettenähtud andmeid, rikub see kaebuse esitaja õigusi. 21.4 EhS § 23 lg 5 nõuab, et kinnisasja omanikku tuleb igal juhul ehitusloa väljaandmisest teavitada.
24. 11.09.2009 arvamuses leiab kaebuse esitaja täiendavalt järgmist(tl 145-146): 22.1 Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduses nr 77 „Ehitusloa väljastamine” ei ole märgitud isikuid, kelle õigusi see riivab või tekitab kohustusi ja p 2 ei näe ette selle teatavaks tegemist kõigile puudutatud isikutele ning nende õigust seda vaidlustada haldusmenetluses ettenähtud korras. 22.2 Kohila Vallavalitsusel ei olnud õiguslikku alust ehitusloa väljaandmiseks Loigu kinnisasja puudutavas osas. Korralduse õiguslikuks aluseks on märgitud EhS § 22 lg 1 p 1 ja 3 ning § 23 lg
25. Kuid vastavalt EhS § 23 lg 5 ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku. Seega kuni sundvalduse seadmise kandmiseni kinnistusraamatusse jaotusvõrgu ettevõtja kasuks, ei olnud Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l õigust ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta taotleda ehitusluba Loigu kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks. Ehitusloa taotluse põhjendatuse ja selle 6 andmise aluseks olevate asjaolude kontrollimise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. Loigu kinnisasja omanikku ei ole üldse teavitatud ehitusloa nr 7652 19.02.2009 väljaandmisest. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
26. Kohila Vallavalitsus leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata.
27. Haaviku kinnistu liitmiseks elektrivõrguga on 3 võimalust: Variant nr 1 - olemasoleva õhuliini rippkeerdkaabel AMKA 3x50+70 ja juhe 4xA-35 asendatakse rippkeerdkaabliga AMKA 3x70+
28. Haaviku kinnistule paigaldatava liitumiskilbi toiteks õhuliini mastist nr 9 paigaldatakse maakaabel AXPK 4G70 pikkusega 170m. Variant nr 2 - olemasoleva õhuliini rippkeerdkaabel AMKA 3x50+70 ja juhe 4xA-35 asendatakse rippkeerdkaabliga AMKA 3x70+
29. Haaviku kinnistule paigaldatava liitumiskilbi toiteks paigaldatakse õhuliini mastile nr 15 monteeritavast vahekilbist maakaabel AXPK 4G70 pikkusega 320m. Variant nr 3 - olemasoleva õhuliini rippkeerdkaabel AMKA 3x50+70 ja juhe 4xA-35 asendatakse rippkeerdkaabliga AMKA 3x120+
30. Lõpu- ja nurgamastid vahetatakse välja. Haaviku kinnistule paigaldatava liitumiskilbi toiteks paigaldatakse õhuliini mastist nr 15 maakaabel AXPK 4G70 pikkusega 320m. Projekti tehnilisel lahendusel peab tagama liitumispunktis ühefaasilise lühise tekkimisel lühisvoolu Ik

§ 461lg 2).

Projekteerimistingimuste juurde kuuluval skeemil on selgelt eristatavad Loigu kinnistu piirid ja Loigu kinnistule projekteeritud 0,4 kV maakaabelliin, mis on tähistatud punase punktiirjoonega joonise ülaosas. Samuti pidas Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ juba 2008.a suvel kaebuse esitajaga läbirääkimisi, jõudmaks kaebuse 9 esitaja kui kinnisasja omanikuga kokkuleppele kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamiseks maakaabelliini talumiseks. Paraku ei olnud kaebuse esitaja nõus sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut, küll aga oli kaebuse esitaja juba läbirääkimiste käigus teadlik sellest, mida rajatakse ning milline on trassi planeeritav asukoht – kinnisasja omanikule saadeti pärast telefoni teel peetavaid läbirääkimisi 13.08.2009 koos isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu projektiga kinnistu asendiplaan, kust oli võimalik näha kaabli planeeritav asukoht. Seetõttu ei ole kaebaja väide, mille kohaselt ta ei saanud teada tema kinnistule rajatavast maakaabelliinist, tõene, kuna tehnorajatise planeeritava asukoha ja edasise talumise osas oli läbirääkimisi peetud alates 2008.a.suvest. 33. Talumiskohustus tekib

-s sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Vastavalt

§ 461

lõikele 3 seab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral sundvalduse kohalik omavalitsus üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimuste alusel.

§ 463

lg 2 kohaselt teavitab valla- või linnavalitsus kahe nädala jooksul sundvalduse seadmise taotluse saamisest arvates kinnisasja omanikku tähtsaadetisena edastatud kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb AÕS § 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. Kohila Vallavalitsus teavitas kinnisasja omanikku 08.10.2008 nii sundvalduse seadmise taotlusest kui ka projekteerimistingimustest. Projekteerimistingimused kinnitas Kohila Vallavalitsus 02.09.2008 korraldusega nr

1. Nimetatud korraldusele oli lisatud ka asendiplaan, kust oli võimalik tuvastada rajatava kaabelliini asukoht. Seejuures on oluline märkida, et kaebaja nimetatud korraldust ei vaidlustanud.
2. Kokkuvõttes on Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ seisukohal, et antud juhul on kaebuse esitaja vaidlustanud sundvalduse seadmise korralduse, kuigi projekteerimistingimusi kaebaja vaidlustanud ei ole. Kaebuse esitaja peaks põhjendama, miks on sundvalduse seadmise korraldus õigusvastane ning põhjendades tuginema ka seaduslikule alusele. Samuti peaks kaebaja tooma välja normi, kus tuleneb subjektiivne õigus, mida väidetavalt rikutakse. Sundvalduse regulatsioon on kehtestatud avalikes huvides. Kaebaja ei ole välja toonud oma subjektiivset õigust mida on sundvalduse seadmise menetluse käigus rikutud.
3. Nimetatud trassivalik vastab AÕS § 1581 toodud eeldustele, tehnorajatis rajatakse avalikes huvides ning puudub tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus. Samuti on Kohila Vallavalitsus väljastanud projekteerimistingimused, mida ei ole vaidlustatud.
4. Vastuseks kaebusele Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduse nr 77 “Ehitusloa väljastamine“ punkti 1 tühistamiseks Loigu kinnisasja puudutavas osas leiab kolmas isik Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ järgmist (tl 123-124): 36.
5. AÕS § 158 annab õigustatud isikule, kelleks on konkreetse kinnisasja omanik, õiguse nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Normi kohaldamise eelduseks on seega asjaolu, et õigustatud isikule kuulub konkreetne kinnisasi. Kuna Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ valitsevat kinnisasja ei oma, ei ole ta ka õigustatud isikuks AÕS § 158 mõistes ning reaalservituudi rajamiseks nõudeõigust ei oma. Sellest tulenevalt tuleb avalikes huvides rajatava elektrivõrgu suhtes kohaldada AÕS § 1581, mis on AÕS § 158 suhtes erinorm ning sätestab, et talumiskohustus tekib sundvalduse seadmisega. Sellise seisukoha on avaldanud Riigikohus 12.11.2008 kohtumääruses nr 3-2-1-91-
6. 36.2 Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ on iseenesest nõus kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt on tehnovõrk või -rajatis omandiõiguse kitsendamine, kuid peab vajalikuks selgitada, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused selleks sätestab seadus. AÕS § 1581 reguleerib avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja rajatistega seonduvat ning nimetatud sätte kohaselt 10 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või –rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või –rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või tehnovõrgu kasutamiseks. 36.3 Kaebuse esitaja väide, mille kohaselt ei ole kaalutud maakaabelliini rajamist Haaviku kinnisasjale üle Mälivere Vesiveski kinnisasja, on väär. Elektrivõrgu projekteerimisel kaalutakse alati mitut erinevat trassivalikut, võttes arvesse nii majanduslikud kui ka tehnilised aspektid. Valiku tegemisel hinnatakse muu hulgas ka elektrivõrgu rajamisega kaasnevate kitsenduste ulatust ning kinnisasja edasisi kasutusvõimalusi. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ on kaalunud elektrivõrgu rajamist ka otse läbi Mälivere Vesiveski kinnistu, kuid jõudnud järeldusele, et nimetatud trassivalik ei oleks kaasnevate kitsenduste tõttu mõistlik. Nimelt sätestab AÕS § 1581 lg 2, et isikul ei ole talumiskohustust kui tehnovõrgust tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrgu liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Antud juhul satuksid Mälivere Vesiveski kinnistu kaasomanikud oluliselt halvemasse olukorda, kuna liini rajamine läbi kinnistu on kinnisasja suhtes koormavam kui liini rajamine mööda kinnistu piiri. Seetõttu on otstarbekam ja vähem koormavam kaabli rajamine piirile ja mitte otse keset kinnistut. Kaabelliini rajamine keset kinnistut põhjustaks olulisi piiranguid kinnistu kasutamisele muu hulgas tänu kaabelliini kaitsevööndile. Majandusja kommunikatsiooniministri 2007.a määruse nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord” § 2 lg 3 kohaselt on maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Seega kaitsevööndist tulenevad piirangud kinnisasjale on ulatuslikumad maakaabelliini paiknemisel keset kinnisasja võrreldes liini paiknemisega kinnistu piiril. Samuti võimaldab kaabli asukoht kinnistu piiril tehnorajatist edaspidi majandada ja hooldada viisil, mis ei ole kinnisasja omaniku suhtes niivõrd koormav ning ebamugavusi põhjustav kui liini paiknemisel keset kinnistut. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ pidas enne trassivaliku tehniliselt ja majanduslikult optimaalseima lahenduse leidmist läbirääkimisi ka Mälivere Vesiveski kinnisasja kaasomanikega ning läbirääkimiste käigus selgus, et kinnisasja kaasomanikel on tulevikus soov kaasomandis olev kinnisasi jagada ning moodustada sellest kaks kinnisasja. Kaabli rajamine otse läbi kinnisasja võib põhjustada takistusi kinnistu jagamiseks vastavalt kaasomanike soovile. Samuti oleks kaebuse esitaja poolt soovitud viisil kaabli rajamisega kaasnenud Mälivere Vesiveski kinnistul kasvava metsa langetamise vajadus. 36.4 Riigikohus on 30.04.2004 otsuses nr 3-4-1-3-04 märkinud, et omandi vaba valdamine, kasutamine ja käsutamine riivab samal ajal teiste omanike ja mitteomanike õigusi, vabadusi ja huve ning avalikkuse huve tervikuna. Seepärast lubab Põhiseadus seadusandjal kehtestada omandiõiguse kitsendusi ja sätestab põhimõtte, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt (PS § 32 lg 2). Kuna Põhiseaduse § 32 teises lõikes pole nimetatud eesmärke, mis õigustavad omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramist, siis saab selle põhiõiguse piiramise puhul olla seaduspäraseks seadusandja iga eesmärk, mis pole Põhiseadusega vastuolus. Kolleegium on nõustunud seisukohaga, mille kohaselt talumiskohustuse eesmärgiks on üleüldine elektri-, gaasi- ja muude ühenduste tagamine, sest tehnovõrkudega on kaetud kogu Eestimaa ning talumiskohustuse kehtestamine on vajalik abinõu eelpoolnimetatud eesmärgi saavutamisel. Omandiõiguse piirangu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda talumiskohustusega koormatud kinnisasja omanike huve avalikkuse huviga tarbida elektrit, gaasi, vett, soojust ja muid teenuseid. Nende huvide kaalumisel tuleb arvesse võtta ka tehnorajatiste omanike huve. 11 36.5 Vastavalt HKMS § 10 lõikele 2 peab kaebuses põhjendama, miks kaebuse esitaja leiab, et haldusakt on õigusvastane ning selgitama milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt rikub või milliseid vabadusi piirab. Samuti peab kaebaja tuginema sätetele, kust nimetatud õigused ja vabadused tulenevad. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, millised on tehnovõrgu rajamisega tekkivad piirangud tema kinnisasjale, samuti ei ole tõendatud, et kaebuse esitajale kuuluva kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda kinnisasja vastavalt senisele otstarbele kasutada. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et kaebuse esitajale kui kinnisasja omanikule tehnorajatise talumisest tulenev kitsendus oleks oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu- ja rajatise vastu ning Haaviku kinnistu omaniku huvi tehnovõrguga liitumise vastu. 36.6 Kaebuse esitaja on veendunud, et tehnorajatise projekteerimistingimused ei tekita projekteeritud maakaabelliini talumiskohustust. Selgituseks kaebuse esitaja väidetele peab kolmas isik vajalikuks märkida, et AÕS § 1581 lg 1 kohaselt tekib talumiskohustus kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

§ 463

lg 2 kohaselt teavitab valla- või linnavalitsus kahe nädala jooksul sundvalduse seadmise taotluse saamisest arvates kinnisasja omanikku tähtsaadetisena edastatud kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb AÕS § 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. Seega on talumiskohustuse tekkimise eelduseks detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel projekteerimistingimused.

§ 461

lg 3 kohaselt seab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral sundvalduse kohalik omavalitsus üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimuste alusel. Seetõttu ei ole kahtlust, et projekteerimistingimused on otseseks eelduseks sundvalduse seadmiseks ning ilma projekteerimistingimusteta ei ole detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal sundvalduse seadmine võimalik. Kohila Vallavalitsus teavitas kinnisasja omanikku sundvalduse seadmise taotluse esitamisest 08.10.

1. Teates oli öeldud, et OÜ Jaotusvõrk esitas avalduse sundvalduse seadmiseks kaebuse esitaja kinnistule ning Kohila Vallavalitsus on väljastanud projekteerimistingimused, millega kaasneb talumiskohustuse tekkimine. Seega kui kaebuse esitaja sai teate kätte, pidi ta olema teadlik, et projekteerimistingimused on väljastatud ja väljastatud projekteerimistingimustega kaasneb talumiskohustuse tekkimine. Sellest hoolimata ei pidanud ta vajalikuks projekteerimistingimusi vaidlustada. Seetõttu on projekteerimistingimuste puhul tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on eelduseks sundvalduse seadmiseks.
2. Juhul kui kohus leiab, et sundvalduse seadmise korralduse näol on tegu õiguspärase haldusaktiga, ei ole põhjendatud ehitusloa kaebuse menetlemine, kuna ehitusloa kehtivuse otseseks eelduseks on sundvalduse seadmise korraldus. KOLMANDA ISIKU K.O. SEISUKOHAD
3. Huvide kaalumisel on M.S. palunud arvestada asjaoluga, et Haaviku kinnisasi on endine heinamaa ja hoonestamata ning et Loigu kinnisasjale kavandatav maakaabelliin asub vahetult hoonete kõrval. Asjaolu, kas Haaviku kinnistut kasutati või ei kasutatud kunagi heinamaana, ei ole antud kontekstis oluline. K.O. soovib ehitada Haaviku kinnistule elumaja ning elektriühenduse puudumine on üks olulisemaid põhjuseid, miks kinnistu on seni hoonestamata ning selle keelamine piirab K.O. õigusi oma kinnistut kasutada.
4. Väide, et elekter veetakse suure kaarega üle tema kinnistu ei vasta tõele, kuna Haaviku kinnistu elektrivarustuseks planeeritav osa kulgeb mööda kinnistu serva ning selle tõttu 12 servituudi alla jääva maa suurus on minimaalne. Muu osa on aga juba olemasolev elektriliin, mida kasutakse muuhulgas M.S. enda kinnistu elektriga varustamiseks.
5. Osapoolte huvide kaalumisel palub K.O. ka arvesse võtta asjaolu, et kavandatava elektriprojekti elluviimisel ehitatav uus alajaam ja muud muudatused parandavad kogu piirkonna elektrivarustuse kvaliteeti (A. Laidonerilt saadud informatsioon).
6. Õige ei ole M.S. väide, et Loigu kinnisasja omanikule oli täiesti ootamatu OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avaldus Loigu kinnistule tähtajatu talumiskohustuse kehtestamiseks 0,4 kV maakaabelliinile. M.S.le on mitmeid kordi (näiteks kohtumisel 26.06.2008 Tallinnas, telefoni teel jms) püütud selgitada, millisel viisil puudutab tema kinnistut elektri viimine Haaviku kinnistule. 01.08.2008 kutsus K.O. vastava elektriprojekti eest vastutava isiku A.Laidoneri Mäliverre kohtumisele kõigi asjassepuutuvate isikutega (sh Mäe ja Loigu kinnistu omanikega), et A. Laidoner saaks vajaduse korral kohapeal elektriprojekti kohta selgitusi anda. M.S. otsustas sellel kokkusaamisel mitte osaleda. Kuna läbirääkimised M.S.ga jäid tulemusteta siis oli sundvalduse seadmine asja järgmine etapp, millisest võimalusest M.S.t korduvalt suuliselt ka informeeriti. Kõiki asjaolusid arvestades jäävad K.O.le arusaamatuks M.S. vastuseisu põhjused planeeritavale elektriprojektile ning tema käitumist ei saa tõlgendada muul viisil kui pahatahtlikku.
7. Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduse nr 77 “Ehitusloa väljastamine“ punkti 1 osas on M.S.le varem juba selgitatud, et ehitusloa väljastamine iseenesest ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse omaniku loata sinna ehitada ning et olukorras, kus sundvalduse seadmine on kohtus vaidlustatud, ei too ehitusloa väljastamine enne vaidluse lahendamist kaasa kinnisasja valduse üleandmist. Seega saab M.S. järjekordsesse kaebusesse suhtuda vaid kui katsesse jätkuvate kaebuste esitamisega takistada asja sisulist arutamist venitamistaktikat kasutades. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus, hinnanud kõiki menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
9. Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korralduse nr 9 „Sundvalduse seadmine“ õiguslikuks aluseks on märgitud AÕS § 1581 ja

§ 461ja § 463.

44.1 AÕS § 1581 lg 1 sätestab järgmist: „ Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.“ 44.2 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse 13 muutmise seaduse eelnõu 1067 SE I seletuskirjast ( http://web.riigikogu.ee/ems/sarosbin/mgetdoc?itemid=063480014&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11 ) nähtuvalt eelnõuga täiendatakse asjaõigusseadust §-ga 1581, mille lõikes 1 nähakse ette avalik- õigusliku tehnovõrgu talumiskohustuse tekkimise materiaalõiguslikud eeldused. Avalik- õigusliku tehnorajatise talumiskohustuse tekkimine on materiaalõiguslike eelduste läbi seotud subjektsusega – talumist avalikes huvides saab nõuda üksnes loetelus toodud isik. /…/ Avalikes huvides ehitatud tehnorajatiste talumiskohustuse kehtestamise eesmärgiks on üleüldine elektri-, gaasi ja muude ühenduste tagamine, mis annavad avalikkusele võimaluse tarbida elektrit, gaasi, vett, soojust ja muid teenuseid. Regulatsioon hõlmab selliseid tehnorajatisi, mis on ette nähtud teatud hüve viimiseks tarbijani (elekter, gaas, soojus, vesi, side) või tarbijatele teatud hüve kasutamise võimaldamine (näiteks kanalisatsioon). 44.3 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.11.2008 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-91-08 OÜ Jaotusvõrk hagis M.Vartla vastu isikliku kasutusõiguse seadmise nõudes on punktis 9 leitud, et AÕS § 1581 on AÕS § 158 suhtes erinorm ja reguleerib avalikes huvides ehitatavate tehnovõrkude või -rajatiste talumise kohustust. Samas kohtulahendis punktis 10 on Riigikohus leidnud järgmist: „Tingimused, mille alusel määrata, kas tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, on sätestatud AÕS § 1581 lg 1 teises lauses. Nii on tehnovõrk või rajatis ehitatud avalikes huvides kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb muu hulgas elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustus. Tarbija elektriga varustamine on avalik teenus AÕS § 1581 lg 1 tähenduses. Nimetatud sätte viimase lause kohaselt tekib selles sätestatud talumiskohustus kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (

) sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

§ 6

lg 3 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine ka asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamises. Sundvalduse seadmise korda tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks reguleerib lähemalt viidatud seaduse peatükk 81 26. märtsil 2007. a jõustunud redaktsioonis.

§ 461

lg 3 kohaselt otsustab sundvalduse seadmise organ, kelle pädevuses on koostada planeering, millega kavandatakse vastavate tehnovõrkude või -rajatiste rajamine.

§ 461

lg 1 kehtestab, et AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks seatakse samas seaduses sätestatud eeldustel sundvaldus asjaõigusseaduse § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks. Erinevalt sätestatakse sundvalduse seadmine tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel (

§-d 462 ja 463). Kõnealusest seadusest tulenevalt eeldab võrguteenuse osutaja kasuks sundvalduse seadmine sellekohaste haldusaktide vastuvõtmist ning haldustoimingute tegemist. Seega sundvalduse seadmine avalikes huvides tehnovõrgu või - rajatise talumiseks toimub haldusmenetluses.“ Sama kohtulahendi punktides 11 ja 13 on leitud, et hageja OÜ Jaotusvõrk soovib tehnovõrgu rajamiseks kostja kinnistu koormamist isikliku kasutusõigusega, tuginedes sellele, et tal on EITS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. Kui hageja on nimetatud sätte järgi kohustatud isikuks, siis tuleb tehnorajatise talumise kohustuse maksmapanekul kohaldada AÕS §

1. AÕS § 158 lg 2 kohaselt saab kinnisasja koormamist reaalservituudiga nõuda vaid teise kinnisasja omanik. Hageja ei saa nõuda kinnisasja koormamist reaalservituudiga, sest talle ei kuulu kinnisasi, mis reaalservituudi seadmisel saaks valitsevaks kinnisasjaks (AÕS § 158 lg 2). 44.4 EITS § 65 lõike 1 kohaselt osutab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid: asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise ja muudab tarbimis- või tootmistingimusi, võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis, edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist, tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks, tagab mõõteandmete kogumise 14 ja töötlemise ning osutab eelnimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid. EITS § 66 lõike 1 kohaselt võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le laienevad EITS § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustused. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrguteenuse osutamise kohustus tuleneb nii elektrituruseadusest kui ka tegevusloast (nähtuv Konkurentsiameti kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=10952) mille kohaselt kuulub Kohila vald Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ teeninduspiirkonda. Seega oli Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l õigus esitada 02.10.2008 Kohila Vallavalitsusele sundvalduse seadmise avaldust nr 00822 tehnorajatise talumiskohustuse kehtestamiseks (tl 18).
2. Tulenevalt AÕS § 1581 lõikes 1 sätestatust tuleb talumiskohustuse maksmapanekul arvestada lisaks avalikule huvile ka asjaolu, et puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. 45.1 Käesolevas haldusasjas vaidlustatud Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korraldusest nr 9 ja korralduse aluseks olnud AS Elpec poolt koostatud projektist nr L75149 „Haaviku kinnistu liitumine elektrivõrguga, Mälivere küla, Kohila vald“ nähtuvalt on Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga kaalutud kolme erinevat trassivalikut, mille kohta on koostatud tehniline ja hinnaline võrdlus, mis sisaldab lisaks trassivalikute tehnilisele kirjeldusele ja hinnalisele võrdlusele ka kolme alternatiivse trassivaliku skemaatilisi plaane (tl 93-97). Trassivalikul on oluliseks peetud, et projekti tehnilisel lahendusel peab tagama liitumispunktis ühefaasilise lühise tekkimisel lühisvoolu Ik

§ 461

lg 1 sätestab, et AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks seatakse samas seaduses sätestatud eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on sundvalduse seadmine sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel lubatud planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu või planeerimisseaduse §-s 291 nimetatud planeeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel käesoleva seaduse §-s 463 nimetatud projekteerimistingimuste või planeerimisseaduse §-s 291 nimetatud planeeringu alusel. Vaidlust ei ole käesolevas asjas selles, et Haaviku ja Loigu kinnistud asuvad Kohila vallas Mälivere külas hajaasustusega alal. PlanS § 3 lg 2 kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioonis sätestas, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi PlanS § 3 lg-s 2 sätestatud juhuga. Seega, kuna Kohila vallas Mälivere külas asuvate Haaviku ja Loigu kinnistute puhul ei ole tegemist planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga, puudub seaduslik alus nõuda Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga detailplaneeringu koostamist. Vaidlustatud Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korralduses nr 9 ongi PlanS § 3 lõikele 2 viidates leitud, et kavandatav elektrivõrguga liitumine ei eelda planeeringu tegemist ja Kohila Vallavalitsus on 09.09.2008 väljastanud projekteerimistingimused nr 093/08 „Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga“. 48.2 Eeltoodut arvestades ei muuda Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korraldust nr 9 õigusvastaseks asjaolu, et korralduse andmise ajal kehtis Kohila valla ehitusmääruse p 21.2.3, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik uute tehnovõrkude rajamiseks. Vastavalt PlanS § 9 lõikele 11 võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele PlanS § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Nimetatud säte eeldab igal konkreetsel detailplaneeringu algatamise juhul kaalutlusotsuse tegemist. Kohila Vallavolikogu 17.02.2009 määrusega nr 7 on PlanS § 9 lõiget 11 arvestades tunnistatud Kohila valla ehitusmääruse p 21.2 kehtetuks (tl 159). 49.

§ 461

lg 3 teise lause kohaselt seab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral sundvalduse kohalik omavalitsus üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimuste alusel. Käesoleval juhul on Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 korraldusega nr 1190 (vastustaja esindaja selgituste kohaselt on korralduse kuupäevaks ekslikult märgitud 02.09.2008 (tl 172)) kinnitatud projekteerimistingimused nr 093/08 Haaviku kinnistu elektrivarustuseks Mälivere külas (tl 15). Projekteerimistingimustele nr 093/08 on märgitud, et projekteerimistingimused on Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 korralduse nr 1190 lisaks (tl 16).

1. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.05.2006 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-28-06 on punktis 8 leitud, et projekteerimistingimuste näol on tegemist haldusaktiga, millega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja ei ole Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 korraldust nr 1190 ja selle korraldusega kinnitatud projekteerimistingimusi vaidlustanud. Seega on projekteerimistingimuste näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on eelduseks sundvalduse seadmisele. 17
2. Kaebuse esitaja väitel ei vaidlustanud ta Kohila Vallavalitsuse 02.09.2008 korraldust nr 1190 „Projekteerimistingimuste kinnitamine“ seetõttu, et projekteerimistingimustest ega seletuskirjast korralduse juurde ei nähtu, et Loigu kinnisasjale kavandatakse 0,4 kV maakaabelliini, mistõttu ei olnud Loigu kinnisasja omanikul põhjust ega alust projekteerimistingimuste vaidlustamiseks. Kohila Vallavalitsuse 08.10.2008 kirjaga nr 5.41.1/1763 (tl 17) on M.S.le saadetud Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 korraldus nr 1190 ja selle korraldusega kinnitanud projekteerimistingimused nr 093/08 (tl 15-16) ning OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avaldus koos tehnorajatise asendiplaaniga (tl 18-19). Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 korraldusest nr 1190 ja selle korraldusega kinnitanud projekteerimistingimustest nr 093/08 on näha, et projekteerimistingimused on kinnitatud Haaviku kinnistu elektrivarustuseks Mälivere külas. OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avalduses on märgitud, et see on esitatud M.S. Loigu kinnistule tähtajatu talumiskohustuse kehtestamiseks 0,4 kV maakabelliinile kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini kaablist (tl 18) ja tehnorajatise asendiplaanilt (tl 19) on selgelt näha 0,4 kV maakaabelliini ja kaitsevööndi asukoht Loigu kinnistu piiril. Lisaks asja materjalidest nähtuvalt (tl 101-103) oli Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ juba 2008.aasta suvel pidanud kaebuse esitajaga läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks kaebuse esitaja kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamiseks maakaabelliini talumiseks. M.S.le on saadetud 13.08.2009 koos isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu projektiga kinnistu asendiplaan, kust oli võimalik näha maakaabelliini planeeritav asukoht (tl 102). Seega pidi kaebuse esitaja aru saama, et kavandatakse Loigu kinnisasjale 0,4 kV maakaabelliini ehitamist. Riigikohus on leidnud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse (19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01).
3. Sundvalduse seadmine tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel on sätestatud

§-s 463.

§-s 463 lg 1 kohaselt AÕS § 1581 lõikes 1 sätestatud isik esitab valla- või linnavalitsusele sundvalduse seadmise taotluse. Taotlus peab sisaldama käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 1–3 ja 7 sätestatut ning kinnitust, et taotleja kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikute hulka. OÜ Jaotusvõrk on 02.10.2008 esitanud Kohila Vallavalitsusele

§ 461ja § 463 alusel tehnorajatise püstitamiseks sundvalduse seadmise avalduse M.S.

omandis olevale Loigu kinnistule tähtajatu talumiskohustuse kehtestamiseks 0,4 kV maakabelliinile kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini kaablist (tl 18).

§-s 463 lg 2 kohaselt teavitab valla- või linnavalitsus kahe nädala jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates kinnisasja omanikku tähtsaadetisena edastatud kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb AÕS § 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. Kohila Vallavalitsuse 08.10.2008 kirjaga nr 5.41.1/1763 on M.S.le teatatud, et OÜ Jaotusvõrk esitas 02.10.2008 Kohila Vallavalitsusele sundvalduse seadmise avalduse M.S.le kuuluvale kinnistule. Samuti teatati, et Kohila Vallavalitsus on 09.09.2008 korraldusega nr 1190 kinnitanud projekteerimistingimused, millega kaasneb talumiskohustuse tekkimine ning et M.S.l on nelja nädala jooksul õigus esitada oma arvamus ja vastuväited Kohila Vallavalitsusele (tl 17). Kirjale olid lisatud OÜ Jaotusvõrk 02.10.2008 sundvalduse seadmise avaldus koos tehnorajatise asendiplaaniga (tl 18-19) ja Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 korraldus nr 1190 ja selle korraldusega kinnitanud projekteerimistingimused nr 093/08 (tl 15-16). 53. M.S. esitas 30.10.2008 Kohila vallavanemale vastuväited OÜ Jaotusvõrk taotlusele sundvalduse seadmiseks tehnorajatise talumiseks (tl 20-22). Vastuväidetes on M.S. teatanud, et ei nõustu OÜ Jaotusvõrk sundvalduse seadmise taotlusega ja on ka keeldunud nõusolekust 18 kohtumisel Haaviku kinnisasja omanikuga 26.08.2008, sest elektri vedamine Haaviku kinnistule üle Loigu kinnisasja ei ole vajalik ja tekitab koormatavale kinnisasjale tarbetuid kitsendusi. M.S. arvates sobib paigaldatavaks ühenduseks elektriliin Jäätmaa metsateed pidi, mis kulgeb Vahastu metskonna maatükilt M-76 piki Haaviku piiri Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee suunas. Võimalik liitumispunkt jääks Rajala maaüksuse piirile. Samuti on M.S. vastuväidetes märgitud, et puudub Kohila Vallavalitsuse 09.09.2008 korralduse nr 1190 aluseks märgitud EhS § 19 lg 1 p 1 kohane detailplaneering ning Haaviku kinnistu liitumine elektrivõrguga ei saa toimuda AÕS § 1581 lg 1 alusel avalikes huvides, sest OÜ Jaotusvõrk ei ole kavandatavast liitumispunktist Haaviku kinnisasjale viiva elektripaigaldise suhtes AÕS § 1581 lg 1 ja EITS § 65 lg 1 ja § 66 lg 1 nimetatud isik.

§-s 463 lg 4 kohaselt valla- või linnavalitsus teatab kinnisasja omanikule tema esitatud arvamuse ja vastuväidete kohta oma seisukoha kahe nädala jooksul arvamuse ja vastuväidete saamisest arvates posti teel saadetud arvamuse ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga, elektronposti teel saadetud arvamuse ja vastuväidete puhul elektronposti teel. Käesoleval juhul ei ole Kohila Vallavalitsus M.S. 30.10.2008 esitatud arvamuse ja vastuväidete kohta oma seisukohta M.S.le kirjaga teatanud. Kohila Vallavalitsuse on võtnud seisukoha M.S. 30.10.2008 esitatud vastuväidete osas 05.01.2009 korralduses nr 9 „Sundvalduse seadmine“ (tl 6-8) ja nimetatud korraldus on kaebuse väidete kohaselt kaebuse esitajale teatavaks tehtud lihtkirjaga 14.01.2009 (tl 1). Kohus on 04.06.2009 kohtumääruses korralduse teatavakstegemise usaldusväärselt tõendatuks lugenud (toimik nr 3-09-555 lk 63-65). Samas

§-s 463 lg 6 ja

§ 12

lg 2 kohaselt oleks Kohila Vallavalitsus pidanud sundvalduse seadmise korralduse toimetama kinnisasja omanikule väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel, millele märgitakse korralduse üleandmise aeg. Kohus leiab aga, et pärast 05.01.2009 korralduse nr 9 tegemist toimunud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist ega ole ka takistanud kaebuse esitajat oma kaebeõigust teostamast ja Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korraldust nr 9 „Sundvalduse seadmine“ halduskohtus vaidlustamast.

1. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sisuliselt õiguspärast haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti vormi- või menetlusnõudeid. Kohus leiab, et Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korraldus nr 9 „Sundvalduse seadmine“ on sisuliselt õiguspärane. Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga on tehnorajatis vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus elektrivõrguga liituda sooviva isiku tarbimiskoha elektrivõrguga ühendamiseks, seega on kaebuse esitaja AÕS § 1581 lõikest 1 tulenevalt kohustatud lubama tehnorajatise ehitamist tema kinnisasjale.
2. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kuni sundvalduse seadmise kandmiseni kinnistusraamatusse jaotusvõrgu ettevõtja kasuks ei olnud Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l õigust ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta taotleda ehitusluba Loigu kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks. Kaebuse esitaja selline seisukoht ei tulene õigusaktidest. 55.1

§ 463

lg 7 kohaselt esitab sundvalduse seadmise otsuse teinud organ jõustunud sundvalduse seadmise otsuse ehitisregistrile. Seega vastavalt

§ 463

lõikele 7 ei kanta sundvaldust kinnistusraamatusse vaid kantakse ehitisregistrisse. Sundvalduse kandmist kinnistusraamatusse ei sätesta ka kaebuse esitaja viidatud EhS § 23 lg

1. EhS § 23 lg 5 (kuni 10.07.2009 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et eitusluba territoriaal- või sisemerel ehitamiseks väljastatakse isikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus 19 või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või sellise asjaõiguslepingu sõlmimist kinnitava notariaalselt kinnitatud kokkuleppe või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku. EhS § 23 lg 51 p 1 kohaselt elektrituruseaduses sätestatud võrgu või liini ehitamiseks väljastatakse ehitusluba, arvestades EhS § 23 lõikes 5 sätestatut jaotusvõrgu ehitamiseks sellele jaotusvõrguettevõtjale, kelle tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas võrgu ehitamiseks ehitusluba taotletakse. Seega EhS § 23 lõikest 5 tulenevalt ei ole juhul, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus, ehitusloa väljastamiseks teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. Käesoleval juhul on Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korraldusest nr 77 “Ehitusloa väljastamine“ ja ehitusloa taotlusest (toimik nr 3-09-555 lk 49,51-58) nähtuvalt ehitusloa taotlejaks OÜ Jaotusvõrk ja Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korraldusega nr 5 on seatud sundvaldus OÜ Jaotusvõrk kasuks kaebuse esitaja omandis olevale Loigu kinnistule ning kehtestatud tähtajatu talumiskohustus 0,4 kV maakabelliinile kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole kaablit. Seega oli OÜ-l Jaotusvõrk õigus taotleda ehitusluba Loigu kinnisasjale maakaabelliini ehitamiseks. 55.2 Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korralduse nr 9 „Sundvalduse seadmine“ p 5 kohaselt jõustub korraldus teatavakstegemisest. Korraldus on kaebuse esitajale teatavaks tehtud 14.01.
2. Vastavalt HMS § 61 lõikele 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korralduse nr 9 näol on tegemist kehtiva haldusaktiga. Vastavalt HKMS § 121 lõikele 1 halduskohtule kaebuse esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist. Kaebuse esitaja esitas kaebuses Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korralduse nr 9 peale esialgse õiguskaitse taotluse - peatada Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korralduse nr 9 täitmine- ehitusloa väljaandmine – 04.03.2009 (tl 31-33), seega peale Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduse nr 77 “Ehitusloa väljastamine“ tegemist. Kohus jättis 10.03.2009 kohtumäärusega esilagse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl 64-67). Eeltoodut arvestades ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korraldus nr 77 “Ehitusloa väljastamine“ on õigusvastane, kuna selle aluseks olnud vallavalitsuse 05.01.2009 korraldus nr 9 „Sundvalduse seadmine“ on kaebuse esitaja poolt halduskohtus vaidlustatud.
3. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduses nr 77 “Ehitusloa väljastamine“ on märgitud korralduse andmise õiguslik alus EhS § 22 lg 1 p 1 ja p 3 ning § 23 lg 1 ning asjaolu, et ehitusluba väljastatakse OÜ Jaotusvõrk taotluse põhjal Mälivere külas Haaviku kinnistu liitumiseks elektrivõrguga (10/0,4 kV kompleksalajaam ja 0,4 kV maakaabelliin ja 0,4 kV õhuliin. EhS § 27 (kuni 01.05.2009 redaktsioonis) kohaselt kantakse ehitusloale: ehitise asukoha aadress ja koordinaadid; ehitusloa väljastaja nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri; ehitusloa väljastamise kuupäev; ehitusloa number; ehitise olulised tehnilised andmed; ehitise kasutamise otstarve; ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise aeg. Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korraldusega nr 77 väljastatud ehitusloale nr 7652 (toimik nr 3-09-555 lk 49-50) on kantud kõik EhS §-s 27 nõutud andmed. Ehitusloas on ka märgitud kinnistud, mida maakaabelliin ja õhuliin läbib. Seega puudus vajadus ehitusloale kantud andmete dubleerivaks märkimiseks korralduses, millega otsustati ehituluba väljastada. Korraldus koos ehitusloaga on selge ja üheselt mõistetav ning kohtu poolt kontrollitav. 20
4. Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et EhS § 23 lg 5 kohaselt tuli ehitusloa väljastamisest Loigu kinnisasja omanikku, so kaebuse esitajat, teavitada. Kuid asjaolud, et Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korralduses nr 77 “Ehitusloa väljastamine“ ei ole märgitud kohustust teha korraldus teatavaks kinnisasjade omanikele, keda ehitusluba puudutab ja vallavalitsus kaebuse esitajat ehitusloa väljastamisest ei teavitanud, ei muuda korraldust õigusvastaseks. Nimetatud rikkumised võivad olla kaebuse kohtule esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks, kuid käesoleval juhul on kaebuse esitaja saanud Kohila Vallavalitsuse 16.02.2009 korraldust nr 77 seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustada.
5. Eeltoodust tulenevalt on kaebused Kohila Vallavalitsuse 05.01.2009 korralduse nr 9 „Sundvalduse seadmine“ ja 16.02.2009 korralduse nr 77 “Ehitusloa väljastamine“ peale põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata.
6. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Seega, kuna kohus kaebusi ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda ja tal tuleks kanda ka vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud. Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole käesolevas asjas menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kohtule kuludokumente esitanud, seega kaebuse esitajalt menetluskulusid välja ei mõisteta. Aili Maasik kohtunik 21