← Eesti

3-09-1540/22

Obsah (7)§ 84§ 85§ 118§ 8§ 13§ 86§ 132

3-09-1540 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1540 Haldusasi J.V.’i

) § 85 lg 1 p 5 ning § 118 lg 1 ja 2 alusel arvates

  1. juunist
  2. a. Käskkirjas märgitu kohaselt J.V., ostes tema poolt parasjagu kontrollitava ettevõte juhatuse liikmelt soodushinnaga viina, eiras avaliku teenistuse eetikakoodeksit (edaspidi – Eetikakoodeks) ja MTA ametniku eetilise käitumise aluste nõudeid ning pani toime vääritu teo

§ 84lg 3 järgi /tl 3-5/.

  1. 15.07.2009 postitas J.V. Tallinna halduskohtule kaebuse Käskkirja nr 714-K ja sellega määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks ning kaebaja teenistusse ennistamiseks ja talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks /tl 1-2,
  2. 12/.
  3. 01.09.2009 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse ning 09.09.2009 määrusega määras lahendada J.V.i kaebus kirjalikus menetluses /tl 14, 22/.
  4. 28.09.2009 esitas MTA kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 28-31/. 08.10.2009 esitas J.V. kohtule oma täiendavad seisukohad /tl 58-59/ ning 14.10.2009 tegi sama MTA /tl 63-64/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja J.V. leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus MTA tegi vigu, mis viisid vastutaja eksimuslikule järeldusele ning kaebuse esitaja mittepõhjendatud ametist vabastamisele. Käskkirjas nr 714-K on viidatud sellele, et kuue pudeli viina soetamise hetkel 04.04.2009 kaebuse esitaja poolt V. F.´ilt, kes oli AS Remedia juhatuse liige, mida samal hetkel kontrollis PMTK TKO LKT, kuhu kuulub ka kaebuse esitaja, ei vasta tõele. Vastavalt B-kaardi väljatrükile AS Remedia juhatuse liikmeks sai V.F. alles 15.05.
  5. a, ning selle ajani tema ei olnud AS Remedia töötaja. Veelgi rohkem - sel ajal kui kontrolliti AS Remedia ajavahemikul 01.04-06.04.
  6. a ei olnud teada V.F.ile endale, et tema saab AS Remedia juhatuse liikmeks, seda enam ei saanud sellest teada ka kaebuse esitaja. Nii on ka viidatud Käskkirjas nr 714-K märgitud, et kaebuse esitaja sai teada, et V.F. sai AS Remedia juhatuse liikmeks ainult distsiplinaarmenetluse käigus, kuna viimane kohtumine V.F.iga oli 08.04.
  7. a ning peale selle kaebuse esitaja ei ole kohtunud ega rääkinud V.F.iga ja ei saanud teada, et V.F. sai AS Remedia juhatuse liikmeks. V.F.i ütlustest, millele tugineb Käskkirjas nr 714-K vastutaja, ilmneb, et tema müüs kaebuse esitajale oma isiklikud kuus pudelit viina, mida V.F. soetas Soomes, mitte AS Remedia poolt toodetud viina, mida tema võiks soetada AS-s Remedia spetsiaalselt, et müüa seda kaebuse esitajale allahindlusega. Vastutaja võttis arvesse ekslikult tehingu asjaolud ning tegi valed järeldused. Kaebuse esitaja pole mitte kunagi soetanud AS-lt Remedia ega tema juhatuse liikmetelt viina allahindlusega ega täishinnaga, sellega kahtlus, et kaebuse esitaja on oma tegevusega seadnud kahtluse alla MTA ametniku erapooletuse ja objektiivsuse ning pani toime väärteo

§ 84lg 3 järgi, on põhjendamata.

Kaebuse esitaja oma käitumisega ei ole rikkunud Eetikakoodeksi p 13, MTA peadirektori 08.04.2005 käskkirjaga nr 169-P kinnitatud “Maksu- ja Tolliameti ametniku eetilise käitumise alused” p 3.4 ja MTA peadirektori 2 29.12.2008 käskkirjaga nr 62-P kinnitatud “Maksu- ja Tolliameti sisekorraeeskirja” (edaspidi – Sisekorraeeskiri) p 8.

  1. Kaebuse esitajat ei ole teenistuses olekul ajal kordagi distsiplinaarselt karistatud, ta ei omanud mingeid märkusi ning osakonna juhi Peeter Kõve poolt antud iseloomustusest on näha, et tegu on hea teenistujaga. Võttes arvesse kõik asjaolud vastutaja määras liiga karmi karistusliigi, jättes kaalumata tegeliku olukorra. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet palub jätta kaebus rahuldamata. Käesolevas haldusasjas on keskseks küsimuseks asjaolu, kas PMTK TKO LKT vaneminspektor J.V. pani V.F.ilt alkoholi soodushinnaga ostmisega toime vääritu teo või mitte ning kas nimetatud süüteo eest määratud karistusliik vastab toimepandud süüteo raskusele. MTA leiab, et Käskkiri nr 714-K on õiguspärane ja põhjendatud ning määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ja proportsionaalne. MTA peadirektor alustas uurimisosakonna (edaspidi - UO) 01.06.
  2. a ettekandes /tl 34/ märgitud asjaoludest tulenevalt 02.06.
  3. a distsiplinaarmenetlust J.V.i suhtes. Distsiplinaarmenetluse alustamise põhjuseks olid jälitustoimingute läbiviimise tulemusena ilmnenud asjaolud, mille kohaselt sai J.V.i vahendusel V.F.ile ja viimase kaudu ka AS Remedia nõukogu liikmele I. Z.’ile teatavaks AS Remedia kui maksukohustuslase kohustuste täitmise kontrollimisega seonduv informatsioon. Distsiplinaarmenetluse käigus võeti J.V.ilt 08.06.2009.a, 09.06.2009.a ja 16.06.2009.a seletuskirjad /tl 35-38/. Samuti kuulati MTA UO poolt 17.06.
  4. a tunnistajana üle V.F. /tl 46 pöördel-47/. Oma 08.06.
  5. a seletuskirjas kinnitab kaebuse esitaja, et sai V.F.i AS Remedia juhatuse liikmeks olemise asjaolust teada alles distsiplinaarmenetluse käigus. Samas on kaebaja 16.06.
  6. a seletuskirjas märkinud, et
  7. a aprilli alguses helistas talle V.F. uurimaks AS Remedia aktsiisilaost viina saamise võimalust. Ka V.F.i 17.06.
  8. a tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtub, et V.F. pöördus J.V.i poole uurimaks AS Remedia käekäiku. Nimetatud protokolli kohaselt kinnitab V.F. asjaolu, et J.V. edastas talle AS Remedia kohta informatsiooni, mille kohaselt on AS Remedia olukord OÜ Offex olukorrast hullem, kuna tuleb teha täiendavaid väljaminekuid, osta seadmeid jne. Samuti on V.F. nimetatud protokolli kohaselt esitanud väite, et Remedias on igasuguseid pisiasju, mida Tolliamet nõuab. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt oli J.V. teadlik V.F.i seotusest AS-ga Remedia, kuna toimunud vestluste käigus küsis V.F. J.V.ilt abi seoses kliendi viinatellimusega AS-st Remedia ja tundis huvi AS-s Remedia
  9. a veebruaris läbiviidud kontrolli tulemuste kohta. Kaebuse kohaselt ei ole J.V. nõustunud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitud AS Remedia juhatuse liikmelt V.F.ilt alkoholi soodushinnaga ostmise asjaoluga. Samas ei ole J.V. vaidlustanud asjaolu, mille kohaselt ta oli teadlik V.F.i seotusest AS-ga Remedia. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise alusmaterjaliks olevast aktist /tl 43 pöördel-45/ nähtub, et MTA teostas AS-s Remedia kohustuste täitmise kontrolli, mille käigus viidi nimetatud äriühingus 01.04-03.04.2009 ja 06.04.2009 läbi vaatlustoiminguid, mille juures viibis ka J.V.. Kaebuse esitaja 16.06.
  10. a seletuskirja kohaselt pöördus ta V.F.i poole sooviga osta soodsamalt viina. Nimetatud seletuskirjas kinnitab kaebuse esitaja, et 04.04.
  11. a ta ostiski V.F.ilt 6 pudelit 0,7 liitrist viina ning maksis V.F.ile ühe pudeli viina eest seitsekümmend viis krooni. Eeltoodust nähtub, et J.V. ostis V.F.ilt soodushinnaga alkoholi ajal, mil ta teostas kontrolli AS-s Remedia. Asjaolu, et kaebuse kohaselt müüs V.F. J.V.ile oma isiklikud kuus pudelit viina, ei oma distsiplinaarkaristuse määramise otsustamisel tähtsust. Oluline on asjaolu, et J.V. ostis soodushinnaga alkoholi AS-ga Remedia seotud isikult, V.F.ilt, ajal, mil ta teostas nimetatud äriühingus MTA ametnikuna kontrolli. 3 Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist asjaolu, et kõnealuse alkoholi soetamise ajal pidi J.V. olema teadlik V.F.i seotusest AS-ga Remedia, kuna V.F. oli eelnevalt pöördunud kaebuse esitaja poole AS Remedia kohta informatsiooni saamiseks. Nimetatud asjaolule on viidanud kaebuse esitaja oma 16.06.2009 seletuskirjas ning seda on kinnitanud ka V.F. 17.06.2009.a tunnistajana ülekuulamise protokollis. V.F. on 16.06.2009.a protokollis esitatut kinnitanud ka 08.09.2009.a tunnistaja täiendava ülekuulamise protokollis. 08.09.2009.a protokollist nähtub, et V.F. on oma huvi AS Remedia vastu põhjendanud asjaoluga, et tal olid pooleli projektid AS-ga Remedia ning kuna MTA oli AS-le Remedia teinud mitmeid ettekirjutusi, oli ta mures oma lepingute täitmise pärast. Samuti on V.F. nimetatud protokollis täpsustanud, et AS Remedia tootis talle alkoholi, mida V.F. käis AS-s Remedia kontrollimas ja mida ta vahendas oma klientidele Lätti ja Leetu. V.F. on kõnealuses protokollis kinnitanud, et ta informeeris eelnevalt enda kohtumisest J.V.iga ka AS Remedia nõukogu liiget I. Z.i. Ülalmärgitud protokollis toodud faktid kinnitavad distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusena ilmnenud asjaolusid, sealhulgas V.F.i seotust AS-ga Remedia ning asjaolu, et kaebuse esitaja oli kõnealusest seotusest teadlik V.F.ilt alkoholi soodushinnaga ostmise ajal. Asjaolu, et kaebuse esitaja poolt V.F.ilt alkoholi soodushinnaga ostmise ajal ei olnud viimane veel AS Remedia juhatuse liige, vaid sai selleks äriregistrisse tehtud kande kohaselt 15.05.2009, ei oma käesolevas asjas sisulist tähendust. Peadirektori käskkirja andmise hetkel 18.06.
  12. a oli V.F. juba AS Remedia juhatuse liige, mistõttu on tema positsioon käskkirja andmise ajal kajastatud õigesti. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei omanud sisulist tähendust mitte V.F.i ametinimetus, vaid tema seotus AS-ga Remedia ja asjaolu, et kaebuse esitaja oli kõnealuse alkoholi ostmise ajal nimetatud seotusest teadlik. MTA kvalifitseeris J.V.i käitumist vääritu teona, kuna kaebuse esitaja seadis oma tegevusega kahtluse alla MTA ametniku erapooletuse ja objektiivsuse AS Remedia kontrollimenetluse läbiviimisel. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt tuvastati distsiplinaarmenetluses, et oma käitumisega eiras J.V. Eetikakoodeksit (p 13) ning MTA ametniku eetilise käitumise aluste (p 3.4) nõudeid. Sisekorraeeskirja p 8.2 kohaselt on teenistuja kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi, ootamata selleks erikorraldust. Teenistuja on kohustatud iseseisvalt tutvuma tema teenistuskohustusi reguleerivate õigusaktide, korralduste ja juhendmaterjalidega. J.V. on sisekorraeeskirjaga tutvunud 21.01.
  13. a /tl 46/. Kuna kaebuse esitaja puhul on tegemist isikuga, kelle teenistusülesandeks on nõuda seaduskuulekat käitumist teistelt isikutelt, peab ta avaliku teenistuse eetilistest alustest tulenevalt eelkõige ise hoiduma vääritute tegude toimepanemisest, et mitte diskrediteerida ametiasutust ega avalikku võimu, kõigutades isikute usaldust avaliku võimu vastu. Peadirektori käskkirjast nähtub MTA seisukoht, mille kohaselt seadis J.V. oma tegevusega kahtluse alla MTA ametniku erapooletuse ja objektiivsuse AS Remedia kontrollimenetluse läbiviimisel. J.V.ile määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja kaebuse esitaja käitumisega.

§ 85sätestab distsiplinaarkaristuse liigid.

Juhul, kui distsiplinaarmenetluses tuvastatakse, et ametnik on pannud toime distsiplinaarsüüteo, on sellele distsiplinaarsüüteole vastava karistuse valik distsiplinaarkaristuse määraja pädevuses. Seega on distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakt. Vastustaja on seisukohal, et MTA peadirektor on J.V.’ile distsiplinaarkaristuse määramisel teostanud kaalutlusõigust kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi - HMS) §-ga 4.

§ 85

lg 1 ei sätesta millistel alustel distsiplinaarkaristuse määraja kohaldatava karistuse määrama peab. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kui halduse üksikakt on HMS § 54 kohaselt õiguspärane vaid siis, kui see on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Peadirektori käskkirjas kvalifitseeris MTA J.V.i poolt toimepandut vääritu teona. Käskkirjas on märgitud, et J.V. seadis oma tegevusega 4 kahtluse alla MTA ametniku erapooletuse ja objektiivsuse AS Remedia kontrollimenetluse läbiviimisel ning pani toime vääritu teo

§ 84

lg 3 järgi.

§ 118

lg 2 kohaselt võib ametniku vabastada vääritu teo eest ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Võttes arvesse kaebuse esitaja poolt toime pandud vääritut tegu, ei ole MTA-l edaspidi võimalik anda J.V.ile tema ametijuhendis (mille kohaselt oli J.V.i ametikoha eesmärgiks tulemusliku kontrolli ja järelevalve teostamine õigusrikkumiste ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks; kinnitatud peadirektori 10.09.

  1. a käskkirjaga nr 251-P “Ametijuhendite kinnitamine”, tl 38 pöördel-39) märgitud teenistusülesandeid. Karistusliigi valikul lähtus administratsioon sellest, et riigiteenistus, eriti aga teenistus maksuhalduri juures, seab kõrgendatud nõudmised ametniku käitumisele. Maksuhalduri ees seisvate ülesannete iseloomu tõttu on õigustatud, et oma rolli tõttu ühiskonnas peavad MTA teenistuses olevad ametnikud tavakodanikest enam olema võimelised aru saama oma tegevuse või tegevusetuse laadist, tähendusest ja võimalikest tagajärgedest. Ülaltoodust nähtub, et distsiplinaarkaristuse eesmärke ei olnud võimalik saavutada teistsuguse karistusliigiga ning oli välistatud võimalus talle leebema karistuse määramiseks. Kokkuvõtteks kaebuse esitaja: teostas kontrolli AS-s Remedia; oli ilmselgelt teadlik V.F.i seotusest AS-ga Remedia; ostis AS-s Remedia kontrolli teostamise ajal AS-ga Remedia seotud isikult soodushinnaga alkoholi; pani oma käitumisega toime vääritu teo; nimetatud tegevus on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega ning diskrediteerib ametnikku ja ametiasutust, sealhulgas nõrgestab ametiasutuse usaldusväärsust, mistõttu kaebuse esitajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ja proportsionaalne. Kaebuse esitaja J.V.i täiendavad seisukohad MTA vastuses on piisavalt palju ebatäpsusi: Ettekanne 01.06.
  2. a, milles sisaldub väide et J.V. isiklikult viibis 09.02.
  3. a kontrollimise ajal Remedia AS tehases, ei vasta tõele. Kaebuse esitaja ei võtnud osa kontrollkäigust AS Remedia ning ei valda selle kontrollkäiguga seotud informatsiooni. MTA iga kontrollkäigu kohta vormistab vaatlusprotokolli ning peale selle ka akti, kus on kirjas ka osalejad. Lisaks maksukohustuslase kohustuste täitmise kontrollimisega seonduv informatsioon on täies mahus lahti kirjutatud vaatlusprotokollis, mida vormistavad kohapeal MTA ametnikud, ning peale kontrolli annavad tutvuda juhatuse liikmele või siis tema poolt volitatud isikule. Sellest tuleneb, et kontrollimisega seonduv informatsioon on juba teada peale kontrolli. V.F.i kinnitus, et J.V. edastas talle AS Remedia kohta informatsiooni, mille kohaselt on AS Remedia olukord OÜ Offex Groupp olukorrast hullem, kuna tuleb teha täiendavaid väljaminekuid, osta seadmeid jne. Samuti on V.F. nimetatud protokolli kohaselt esitanud väite, et Remedias on igasuguseid pisiasju, mida Tolliamet nõuab. Ei vasta tõele, kuna MTA kui kontrollorgan saab ainult kontrollida seaduse täitmist ning MTA ei saa nõuda rahalisi väljaminekuid ning pisiasjade ostmist, kuna siis oleks tegu sekkumist ärisse, mille pädevus puudub MTA-l, mitte seaduse täitmise kontrolliga. Samuti ülekuulamise protokollist on näha, et kui V.F. küsis olukorrast Remedias ja Offexs Gruppis, kaebuse esitaja vastas V.F.ile, et kui lõppeb kontroll tuleb ka ametlik ettekirjutus. See et V.F. pakub kaasarvatud ka AS-le Remedia läbi temale kuuluva firma veel ei tähenda seda et tema on AS Remedia juhatuse liige või lepinguline töötaja ning ei näita seotust, vaid ainult et tegu on äripartneriga. MTA juriidilise osakonna loogika järgi võib ka Stockmanis hullude päevade ajal ostetud soodsama hinnaga viin olla aluseks distsiplinaarmenetluseks, kuna Stockmani võib seostada AS Remedia, Liviko ja Onistar (Eesti suuremad alkoholi tootmised), kuna nemad müüvad nende firmade toodangud. Või kui kaebaja MTA töö kõrvalt töötaks kingsepana, ei tohiks teenindada tööalaselt kliente. 5 Keskseks küsimuseks oli, kas PMTK TKO LKT vaneminspektor J.V. pani V.F.ilt alkoholi soodushinnaga ostmisega toime vääritu teo või mitte, kuid samas MTA valesti defineerib lause odavamalt. Kaebaja lauses odavamalt osta tähendas, et omahinnaga, ilma kaupluse lisahindluseta, samuti sai kaebajast aru ka V.F.. MTA 18.06.
  4. a otsuse tegemisel ei saanud tugineda 08.09.
  5. a tunnistaja täiendava ülekuulamise protokollile, kuna väärteoasja arutamine toimub ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. MTA esitatud tõend J.V.i ametipalga kohta ei ole piisaval täpne ning selle tõendamiseks esitab kaebaja kohtule Sampo panga filtreeritud väljavõtte, kus on toodud ametipalga (neto) laekumine /tl 60/. Vastustaja MTA täiendavad seisukohad MTA ei nõustu tema seletusele esitatud kaebaja vastuses toodud väidetega alljärgnevatel põhjustel: Kaebuse esitaja on märkinud, et UO 01.06.2009 ettekandes nr 11.1-4/78 esitatud asjaolu, mille kohaselt viibis J.V. isiklikult AS Remedia tehases kontrollreidi ajal, ei vasta tõele. Kaebuse esitaja on nimetatud väite ebatõesust selgitanud asjaoluga, et tema ei osalenud 09.02.2009 teostatud AS Remedia kontrollimisel. Nimetatud selgitus jääb aga arusaamatuks, kuna ülaltoodud ettekandes ei olegi märgitud, et kaebuse esitaja teostas 09.02.2009 AS Remedia tehases kontrolli, vaid et kaebuse esitaja viibis nimetatud kuupäeval kontrollreidi teostamise ajal AS Remedia tehases. Kontrollreidi teostamine AS-s Remedia ei samastu kontrollreidi teostamise ajal AS Remedia tehases viibimise asjaoluga. Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitaja ülaltoodud väide on asjakohatu ja väär. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 17.06.2009 tunnistaja V.F.i ülekuulamise protokollis märgitud, kaebaja osundatud ütlused ja väide ei vasta tõele. MTA peab vajalikuks rõhutada, et tegemist on tunnistaja poolt ülekuulamisel antud ütlusega, kus V.F. tunnistab J.V.i käest AS Remedia käekäigu kohta informatsiooni küsimist ja avaldab ka kaebuse esitaja vastuse. J.V.i väide nimetatud ütluse ebatõesusest on paljasõnaline, samuti puudub MTA-l alus tunnistaja poolt antud ütlustes kahtlemiseks, kuna tunnistajat on enne ütluste andmist hoiatatud, et teadvalt valeütluste andmise eest järgneb vastutus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et V.F.i poolt alkoholi pakkumise asjaolu (sh ka AS-le Remedia) ei tähenda veel nimetatud isiku seotust AS-ga Remedia. Nimetatud väide jääb arusaamatuks, kuna vastustaja ei ole V.F.i ja AS Remedia seotust tõendanud alkoholi pakkumise asjaoluga, vaid on nii käskkirjas kui ka kohtule esitatud seletuses märkinud, et oluline on asjaolu, et J.V. ostis soodushinnaga alkoholi AS-ga Remedia seotud isikult, V.F.ilt, ajal, mil ta teostas nimetatud äriühingus MTA ametnikuna kontrolli. Samuti on vastustaja nimetatud dokumentides esitanud põhjaliku selgituse V.F.i ja AS Remedia seotuse kohta, tuginedes asjas kogutud tõenditele ning esitanud põhjenduse koos tõenditega J.V.i poolt nimetatud seotusest teadmise kohta kõnealuse alkoholi soodushinnaga ostmise ajal. Kaebaja poolt esitatud näide, mille kohaselt võiks ka ostukeskusest alkoholi soodushinnaga ostmine olla distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks, on asjakohatu, kuna ostukeskuse poolt pakutava soodushinnaga alkoholi ostmise võimalus on kõikidel ostukeskust külastavatel inimestel olenemata nende töö- või teenistusülesannetest. Mis puudutab alkoholi odavamalt ostmist, siis kaebuse esitaja väide ega selle selgitus ei oma asjas tähtsust, kuna määravaks on asjaolu, et J.V. ostis soodushinnaga alkoholi AS-ga Remedia seotud isikult ajal, mil ta teostas nimetatud äriühingus kontrolli. Asjaolu, kui palju soodsamalt kaebuse esitaja nimetatud alkoholi sai, ei ole määrav. MTA ei ole distsiplinaarkaristuse määramisel tuginenud 08.09.2009 tunnistaja täiendava ülekuulamise protokollile, vaid on Tallinna Halduskohtule 28.09.2009 esitatud seletuses 6 märkinud, et nimetatud protokollis esitatud ütlused kinnitavad distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ilmnenud asjaolusid. Kaebaja ametipalga tõendamiseks esitatud arveldusarve väljavõtte osas peab vastustaja vajalikuks selgitada, et Riigikohus on mitmetes oma lahendites (3-3-1-41-99, 3-3-1-35-99, 33-1-26-97) asunud seisukohale, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel tuleb lähtuda ebaseaduslikult vabastatud ametniku ametipalgast.

§ 8

¹ lg 1 kohaselt nimetatakse palgaks ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Seega tuleb teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljaarvutamisel võtta arvesse lisaks ametipalgale ka selle diferentseering ning seaduses ettenähtud lisatasu. MTA poolt 28.09.2009 esitatud tõendist nähtub, et J.V.i ametipalk teenistusest vabastamise seisuga oli 7668 krooni. Teenistusest vabastamise seisuga ei olnud J.V.il õigus seaduses ettenähtud lisatasudele. MTA poolt esitatud ametipalga tõendi ja kaebaja pangakonto väljavõttest nähtuvate summade erinevus tuleneb asjaolust, et pangakonto väljavõttes kajastatud summad sisaldavad kaebuse esitajale MTA peadirektori käskkirja alusel nõutavast tulemuslikuma töö eest makstud lisatasu. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. J.V. on vaidlustanud Käskkirja nr 714-K ja sellega talle määratud distsiplinaarkaristuse eelkõige sisuliselt põhjusel, et kaebuse esitaja pole toime pannud talle süüks pandud vääritut tegu. Kaebuse esitaja on samas ka seisukohal, et MTA on distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel võtnud ekslikult arvesse valesid asjaolusid, mis on viinud vääradele järeldustele ja lõppkokkuvõttes põhjendamatu haldusakti andmisele. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et temale määratud distsiplinaarkaristus on liiga karm, st ebaproportsionaalne. Seetõttu alustab kohus Käskkirja nr 714-K õiguspärasuse kontrolli õiguslike aluste käsitlemisega, järgnevalt kontrollib distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja kaevatud käskkirja formaalset õiguspärasust ning lõpuks peatub kohus kaebaja distsiplinaarsüüteol ja määratud karistusel. Samas kohus leiab, et sisulised ja menetluslikud küsimused on antud juhul omavahel siiski lahutamatult põimunud ja nende range eristamine ei ole võimalik. Ühtlasi kohus märgib, et poolte erinevatele seisukohtadele ja vastavatele tõenditele J.V.i ametipalga suuruse osas annab kohus hinnangu vaid siis, kui tõusetub küsimus kaebuse esitaja teenistusse ennistamisest ning talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisest, st kui kaevatud käskkiri kuulub tühistamisele. Kaebuse rahuldamata jätmise korral ei ole J.V.i ametipalga suurusel mingit tähtsust, seda enam, et kaebaja ei ole väitnud, et talle on lõpparve valesti arvestatud ja makstud.
  2. Vastavalt

§ 13

lg-le 1 tööseadused laienevad ametnikele niivõrd, kuivõrd

või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Seega ja vastavalt ka

§-le 87 sai ja tuligi teatud küsimustes juhinduda muu hulgas ka sel ajal veel kehtinud töötajate distsiplinaarvastutuse seadusest (edaspidi – TDVS). TDVS §-s 6 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise süüteost teadasaamisest 1kuulise tähtaja jooksul tuleb välja selgitada väidetava teo toimepanemisega seonduvad asjaolud, koguda tõendid ja formuleerida argumendid. Samuti tuleb selle aja jooksul välja selgitada karistuse mõistmist ja valikut mõjutavad asjaolud, sh jõuda selgusele, kas toimepandud tegu on kvalifitseeritav vääritu teona. TDVS § 7 lg 1 annab tööandjale õiguse nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta.

§-s 84 nimetatud distsiplinaarsüütegude seas on ka p 3 kohaselt vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas 7 niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust, mis omab tähtsust käesolevas asjas.

§-s 118 on sätestatud teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest: lg 1 kohaselt ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse paragrahvis 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest; lg 2 järgi teenistuskohustuste rikkumise (paragrahv 84 p. 1) eest võib vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (paragrahv 84 p. 2) või vääritu teo (paragrahv 84 p. 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust; vastavalt lg-le 3 ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, arvates talle vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast.

§ 86

järgi distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul või ametiasutusel, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus. Tulenevalt TDVS §-st 8 distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega, samas tööandja ei ole distsiplinaarkaristuse valikul seotud seaduses sisalduva karistuste loetlemise järjekorraga. Vastavalt

§ 132lg-le 1 teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirja või korraldusega.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vabastamise käskkiri, korraldus või otsus peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ametiasutuse nimetust; 2) ametniku ees- ja perekonnanime; 3) ametikoha nimetust, millelt ametnik vabastatakse; 4) vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile; 5) ametnikule makstava hüvituse suurust, kui vabastamisega kaasneb hüvituse maksmine. Tulenevalt lg-st 3 distsiplinaarsüüteo eest vabastamisel kantakse vabastamise vormistamise dokumenti ka TDVS § 11 lg-s 2 loetletud andmed, st lisaks veel süüteo toimepanemise aeg, süüteo ja isiku karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjeldus. 3. Järgnevalt peatub kohus selles asjas läbi viidud distsiplinaarmenetlusel. Igasuguse distsiplinaarmenetluse eesmärk on üldjuhul distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õige määramine. Kohus märgib kõigepealt, et kohtule ei ole esitatud distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja ega menetluse kokkuvõtet, kuid

-st ega TDVS-st ei tulene, et niisuguste vormikohaste dokumentide koostamine on vajalik, ning ka muu seadusega ei ole kehtestatud maksu- ja tolliametnike suhtes läbiviidavale distsiplinaarmenetlusele sellekohaseid erieeskirju. Samas ilmneb asja materjalidest, et MTA peadirektor algatas J.V.i suhtes distsiplinaarmenetluse 02.06.2009, ajendiks MTA UO juhtivinspektor Janek Litvinovi 01.06.2009 ettekandes nr 11.1-4/78 esitatud asjaolud ning sellest tulenev UO juhataja kt Rene Kanniste 02.06.2009 taotlus. J. Litvinovi ettekandes oli nimelt märgitud, et PMTK TKO LKT ametnikud teostasid 09.02.2009 MTA UO initsiatiivil kontrollreidid OÜ Offex Group ja AS Remedia alkoholi tootmise tehastesse, selgitamaks välja ebaseadusliku tooraine kasutamise viina ja teiste alkohoolsete jookide valmistamisel. Kriminaalasja nr 08930000343 raames teostatud jälitustoimingutest aga nähtus, et J.V.i vahendusel sai AS Remedia juhatuse liikmele V.F.ile ja AS Remedia nõukogu liikmele I. Z.le teatavaks AS Remedia vead alkoholi käitlemisel. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine tehti ülesandeks MTA sisekontrolli osakonna peaspetsialist Eve Lilleorg`ile, kes teavitas kaebuse esitajat 05.06.2009 menetluse algatamisest ja sellest, mis tingis nimetatud menetluse alustamise. Ühtlasi on küsitud J.V.ilt seletust, mille kaebaja 08.06.2009 ka esitas /tl 34-35/. Kuivõrd distsiplinaarmenetluse läbiviijat kaebaja seletus ei rahuldanud (väidetavalt liiga üldsõnaline ja ei ole üheselt arusaadav) palus E. Lilleorg 09.06.2009 J.V.il vastata konkreetsetele küsimustele, mida kaebaja tegigi /tl 35 pöördel-36/. Veel on kaebuse esitaja kirjutanud omakäelise seletuse 16.06.2009 /tl 37-38/. 8 Kohus leiab eelmärgitut arvestades, et kaebajat oli teavitatud õigeaegselt asjaoludest, mis tingisid tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ning talle oli tagatud selles menetluses ärakuulamisõiguse realiseerimine. Menetluses on võetud tunnistaja ütlused ka V.F.ilt /tl 46 pöördel-47/ ning kogutud on muid asjassepuutuvaid tõendeid (äriregistri väljavõtted, PMTK TKO LKT juhtivinspektor Enn Hõbemäe selgitused jms). Seega on kohtu arvates olnud distsiplinaarmenetluse läbiviimine piisavalt igakülgne ning kaebaja õigusi ja huve arvestav. Distsiplinaarmenetlus on viidud lõpule ning Käskkiri nr 714-K on antud TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtajal. Kohus on samuti seisukohal, et vaidlustatud käskkirja on andnud selleks pädev ametiisik, käskkiri vastab üldistele ja sellesisulistele haldusaktidele esitatavatele spetsiifilistele sisu- ja vorminõuetele, sh on esitatud kaalutlused karistusliigi valikul. Seega on tegemist formaalselt õiguspärase menetluse ja haldusaktiga. Ka J.V. ei ole seadnud kahtluse alla distsiplinaarmenetluse ja Käskkirja nr 714-K formaalset vastavust seadustele. Ta on vaidlustanud mõlemad sisulistel kaalutlustel: väidetavalt kaebuse esitaja ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud ning distsiplinaarjuurdluse läbiviija on valesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid, samuti on kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramine ebaproportsionaalne. Järelikult peabki kohus asuma kontrollima J.V.i nimetatud väidete põhjendatust ehk kaevatud käskkirja sisulist õiguspärasust. 4. Käskkirjas märgitu kohaselt J.V., ostes 04.04.2009 tema poolt parasjagu kontrollitava ettevõte juhatuse liikmelt (V.F.) soodushinnaga viina (kuus pudelit viina "Diesel" a` 75 krooni), eiras Eetikakoodeksi p 13 ja MTA ametniku eetilise käitumise aluste p 3.4 nõudeid ning pani sellega toime vääritu teo

§ 84lg 3 järgi.

Eetikakoodeksi p 13 kohaselt ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. Vastavalt MTA ametniku eetilise käitumise aluste p-le 3.4 ametnikul on keelatud vastu võtta kingitusi ja/või nõustuda soodustusega, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada töö- või teenistuskohustuste erapooletut täitmist. Käesoleval juhul ei ole J.V. eitanud asjaolu, et ta ostis V.F.ilt nimetatud ajal viina nn tehasehinnaga, st soodushinnaga ehk odavamalt, kui oleks selle saanud poest ametlikult ostes. Samas on kaebaja seisukohal, et ta ei ole pannud toime talle süüks pandud distsiplinaarsüütegu, kuna kõnealuse alkoholi soetamise hetkel, 04.04.

  1. a, ei olnud V.F. AS Remedia juhatuse liige, vaid sai selleks alles 15.05.
  2. a, ning kaebuse esitaja ei ole V.F.ilt alkoholi soodushinnaga ostmisega seadnud kahtluse alla enda erapooletust ega objektiivsust. Kohus leiab, et iseenesest on õige J.V.i väide, et kaebaja poolt soodushinnaga viina ostmise ajal ei olnud V.F. veel AS Remedia juhatuse liige, kuid samas puudub vaidlus, ning see on asjas kogutud ja vaidlustatud käskkirjas osundatud tõenditega kinnitamist leidnud, et V.F. oli siiski seotud AS-ga Remedia ja kaebaja oli teadlik sellest seotusest. Kohus nõustub vastustajaga selles, et asjaolu, et Käskkirjas nr 714-K on viimase lehe esimeses lõigus märgitud, et J.V. ostis „tema poolt parasjagu kontrollitava ettevõtte juhatuse liikmelt“ soodushinnaga viina, ei tee kaevatud käskkirja õigusvastaseks ega ole selle tühistamise aluseks. Seda põhjusel, et tegemist ei ole sisulise eksimuse, vaid lihtsalt ebatäpse väljendumisega: käskkirja andmise ajal oli V.F. kahtlemata juba AS Remedia juhatuse liige ning käskkirjas on ka märgitud varasema perioodi kohta: „Kuigi J.V.n on distsiplinaarmenetluse käigus tunnistanud, et V.F.'i AS Remedia juhatuse liikme staatusest kuulis ta alles distsiplinaarmenetluse läbiviijalt, oli ta teadlik V.F.'i seotusest AS-ga Remedia“. Seega on MTA jaoks olnud määravaks fakt V.F.i seotusest AS-ga Remedia ja kaebaja poolt selle asjaolu teadmine. Teadmise fakt nähtub täiendavalt ka J.V.i enda 16.06.2009 seletusest /tl 38/. Samuti on tõendamist leidnud, et viina ostmise tehinguga samal ajal, perioodil 01.04.2009 kuni 06.04.2009 teostasid PMTK TKO LKT ametnikud, sh J.V., AS-s Remedia 9 maksukohustuslase kohustuste täitmise kontrolli ettevõttes kohapeal ning kontrolli käigus tuvastati mitmeid rikkumisi /tl 42-45/, mille kohta jagas kaebaja V.F.ile infot /tl 47/. Ehkki kaebaja oma 08.06.2009 seletuses nimetatut eitanud, on J.V.i ütlused ümber lükatud kriminaalasja nr 08930000343 raames teostatud jälitustoimingute ning vestluste/kohtumiste teise osapoole - V.F.i – ütlustega, mille usaldusväärsuses kohtul puudub alus kahelda. MTA kodulehelt internetikeskkonnas nähtub, et MTA on rõhutanud oma tegevuse väärtusi, millest juhindutakse, sh ausus — „oleme erapooletud, õiglased, omakasupüüdmatud, usaldusväärsed ning meie tegevus on läbipaistev ja eetiline“. Arenguvisiooni kohaselt on MTA aastal 2012 Eesti avaliku sektori parim organisatsioon. Niisugune tulemus arenguvisiooni järgi on saavutatud siis, kui organisatsioon on tunnustatud ja usaldusväärne. Eeltoodust põhjal jagab kohus vastustaja järeldusi, et tõendamist on leidnud alljärgnev: J.V. teostas MTA ametnikuna AS-s Remedia kohustuste täitmise kontrolli; V.F. küsis J.V.ilt informatsiooni AS Remedia kohta ja viimane edastas talle sellekohast informatsiooni; J.V. ostis AS-ga Remedia seotud isikult, Käskkirja nr 714-K andmise ajal AS Remedia juhatuse liikmelt V.F.ilt nimetatud kontrolli läbiviimise ajal soodushinnaga alkoholi, kusjuures J.V. oli teadlik või vähemalt pidi olema teadlik V.F.i seotusest AS-ga Remedia. Sellest tulenevalt peab kohus õiguspäraseks vastustaja poolt kaebaja käitumise kvalifitseerimist vääritu teona, mille toimepanemine, nagu eelnevalt märgitud, on tõendamist leidnud. On selge, et Käskkirjas nr 714-K kirjeldatud J.V.i tegevus on vastuolus nii Eetikakoodeksi p 13 ja MTA ametniku eetilise käitumise aluste p 3.4 nõuete kui ka MTA-s omaks võetud väärtushoiakutega ning diskrediteerib sellisena ametnikku ja ametiasutust, sealhulgas nõrgestab ametiasutuse usaldusväärsust. Mis puutub J.V.i 08.10.2009 kohtule esitatud täiendavatesse seisukohtadesse, siis nende osas on MTA esitanud asjakohased ja õiged selgitused ja vastuväited, millega kohus nõustub.
  3. Lõpuks peatub kohus küsimusel, kas MTA peadirektori isikus on teostanud õiguspäraselt diskretsiooni (kaalutlusõigust), milleks teenistujale distsiplinaarkaristuse valik ja määramine kahtlemata on. HMS § 4 lg 1 kohaselt kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lg 2 järgi kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Kohus nendib, et kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus allub üksnes kohtu piiratud kontrollile, st kohus ei saa asuda haldusorgani asemele ja hakata ise kaaluma vastavasisulise haldusakti andmise või mitteandmise otstarbekust. Käskkirjas nr 714-K märgitust nähtuvalt J.V.ile distsiplinaarkaristuse määramisel on MTA rakendanud administratsioonile antud kaalutlusõigust, „kus igakülgselt on hinnatud distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjale ja tema varasemaid teenistusülesannete täitmisi“. Karistusliigi valikul on vastustaja lähtunud sellest, et „riigiteenistus, eriti aga teenistus maksuhalduri juures seab kõrgendatud nõudmised ametniku käitumisele. Maksuhalduri ees seisvate ülesannete iseloomu tõttu on õigustatud, et oma rolli tõttu ühiskonnas peavad MTA teenistuses olevad ametnikud tavakodanikest enam olema võimelised aru saama oma tegevuse või tegevusetuse laadist, tähendusest ja võimalikest tagajärgedest“. Vastustaja on asunud seisukohale, et antud juhul distsiplinaarkaristuse eesmärke ei olnud võimalik saavutada teistsuguse karistusliigiga ning oli välistatud võimalus kaebajale leebema karistuse määramiseks. Kohtu arvates, võttes aluseks kaebaja distsiplinaarmenetluses antud seletused ja kohtukaebuses väljendatud seisukohad, J.V. ei ole ilmselt siiani aru saanud oma teo tähendusest ja võimalikest tagajärgedest, seonduvalt MTA, tema senise ametikoha ning nende eesmärkide ja nõuetega. Kohus möönab sellega kõige karmima karistuse valiku põhjendatust. J.V.it ei ole küll distsiplinaarkorras karistatud, kuid see ei ole antud juhul ka oluline, kuna

lubab vääritu teo eest ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab eelmärgitut arvestades, et MTA peadirektori valitud meede 10 on proportsionaalne (vajalik, kohane ja sobiv) J.V.i süüteoga. Kokkuvõtteks, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on kohus seega seisukohal, et J.V.i kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 ja § 93 lg-st 1 jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.