lg.1 kohaselt kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Alates 01.01.2006 kehtiva
lg.2 kohaselt loetakse dokument tähtaegselt esitatuks mitte selle postitamise kuupäevast sõltuvalt, vaid dokumendi reaalselt kohtusse saabumise kuupäevast sõltuvalt ehk et postiteenuse osutamise käigus n.ö. kaduma minevate päevade risk jääb postitaja kanda. 5
kohaselt kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt. Kohus leiab, et selle sätte alusel saanuks mööndusena lugeda hageja pool esitatud hagi /mitte kaebusena vormistatud avaldust/ lugeda tähtaegselt esitatuks juhul, kui komisjoni otsuses olnuks märgitud üksnes, et „hagi tuleb esitada kohtusse“ ja juhul, kui halduskohus saatnuks avalduse edasi pädevale tsiviilkohtule. Antud juhul aga oli komisjoni otsuses märgitud konkreetne kohus Viru Maakohtu näol ja ka halduskohus ei saatnud materjale mitte edasi pädevale kohtule, vaid tagastas need sel hetkel kaebaja staatuses olnud hagejale. Kohtu arvates puudub põhjendus ja selgitus, miks isik ei saanud tähtaegu järgides esitada komisjoni otsuse vaidlustamiseks asjakohast hagiavaldust pädevale kohtule. Asjaolu, kas isikul olid või ei olnud selleks vajalikud õigusteadmised, ei mõjuta antud juhul aegumise kohaldamise taotluse lahendamist, sest 1- kuuline otsuse vaidlustamiseks ettenähtud ajavahemik on piisav, leidmaks endale asjatundlikku ja pädevat nõustajat/esindajat. Hageja poolt esialgses hagis esitatud taotlust- ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg- ei saa kohus arvestada, sest ITLS § 24 lg.1 viidatud tähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järi ei ole võimalik ( vt. Riigikohtu 11.01.2008 otsus nr. 3-2-1127-07 p.8). Ja sellest tulenevalt ei saa ka arvestada hageja poolt ennistamise põhistamiseks esitatud ( kohtu hinnangul seejuures ka põhistamata ja tõendamata) asjaoludega. Ennistamise taotlust põhistab hageja: 1) materjali esitamisega Tartu Halduskohtusse- kohus leiab, et selleks puudus igasugune vajadus, sest komisjoni otsuses on selgelt määratletud otsuse vaidlustamise viisina hagi esitamine Viru Maakohtusse; 2) tööstressist põhjustatud tervise halvenemine- ei ole tõendatud ei tööstress ega sellest tulenev tervise halvenemine; 3) mure kohustuslike maksude tasumise, ravimite ostmise ja uue töökoha leidmise pärast- ei ole tõendatud nimetatud toimingud ega ka see, milles väljendus mure nende toimingute tegemisel; 4) uues paikkonnas sisseseadmisega seonduv- ei ole tõendatud ega põhistatud, et hageja on asunud uude paikkonda ja mis sellega seondub, 5) uue tööga (projektipõhine) seonduv vajadus omandada uut- ei ole tõendatud, et hagejal on uus projektipõhine töö ja et sellega kaasneb vajadus omandada uut, 6) pinged seos projekti lõppemisegaei ole tõendatud, et mingi projekt on lõppenud ja ei ole tõendatud, et projekti lõppemine on toonud kaasa pingeid. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et kuna kohus võttis asja menetlusse ja on seda istungil arutanud, siis tuleks asjas arvestada ka esitatud ennistamise taotlust. Taotluse aegumise kohaldamiseks saab pool esitada alles pärast hagi menetlusse võtmist ja seega ei saa enne hagi menetlusse võtmist võtta seisukohta küsimuses, kas töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ITLS § 25 lg.1 esimese lause järgi ( vt. eelnevalt viidatud RK otsuse p. 9). Viidatud RK otsuse p.10 kohaselt hagi aegumise taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ITLS § 25 lg.1 esimese lause järgi ja toob kaasa hagimenetluse lõpetamise
lg.1 p.-ga 4 sõnastuse poolest sarnase sätte-
Kohus leiab, et hagejal puudus vajadus esitada komisjoni otsuse vaidlustamiseks kaebust halduskohtusse, sest komisjoni otsus sätestab sõnaselgelt, et otsuse vaidlustamise korraks on hagi esitamine maakohtusse. Hagi esitamise viimasel võimalikul päeval 30.06.2007 ei olnud kohtusse saabunud hageja haginõuet komisjoni otsuse vaidlustamiseks ja seega tuleb lugeda töövaidluskomisjoni 23.05.2007 otsus jõustunuks. 6 Töövaidluskomisjonile ja algselt kohtule esitatud nõudest- hüvitada talle tekitatud kahju- on hageja loobunud 03.12.2007 kohtusse saabunud hagi täpsustustes. Esitades samal kuupäeval nõude kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks, on hageja ületanud vastava nõudega kohtusse pöördumise tähtaega ja seda nõuet ei ole ka võimalik sisuliselt läbi vaadata, kuna hüvitis kuuluks väljamõistmisele üksnes töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel, selle nõude osas on aga kohus kohaldanud aegumist ja lõpetanud menetluse. Kuna kohus kohaldab poole taotlusel aegumist ja lõpetab menetluse, siis asjas esitatud sisuliste väidete ja vastuväidete hindamiseks vajadus puudub. Kohaldatud seadused TLS § 143 lg.2- töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (edaspidi ITVL) § 6 lg.2- töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on 1 kuu. ITVL § 24 lg.1- töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtuse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVL § 25 lg.1- töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse.
2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte avalduses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses. Tõendid Kuna vaidlust töösuhte lõppemise, nõude aluseks oleva keskmise palga alusandmete asjakohasuse ja töövaidluskomisjoni lahendite tegemise kuupäevade üle ei ole, puudub vajadus neid nõude asjaoludega seotud tõendeid kohtulahendi tegemisel analüüsida. Menetluskulud
Eeltoodu kohaselt jäävad hageja kanda nii tema enda kui ka kostja menetluskulud.
lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtulahendis.
lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 7
lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.
lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ M.Leimann I.Golubev Kohtumäärus jõustus 07. oktoobril Viru Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent I.Golubev 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.