Obsah (6)

§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162§ 1741

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus Heino-Vello Pihlak 22. juulil 2010.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-929

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Aktiva Finants võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 31.08.2005.a sõlmitud lepingust (edaspidi Leping), millega sai kostja telekommunikatsiooniteenust. Kokkuleppe järgi tuli kostjal tasuda vastavalt esitatud arvetele. Omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud. Hageja esitas kohtusse kiirmenetluse avalduse, kuid kasutult, sest kostjale ei suudetud hagi üle anda. Võlg on senini tasumata. Kostja võlgnevus on 1543.86 krooni. Tele2 Eesti AS loovutas nõude hagejale. Kuna kostja jättis kohtu määratud tähtajaks hagile vastamata, loetakse

§ 407lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohasel,t kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostjal on tasumata 1543.86 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt nimetatud kohustuse täitmist, st võlgu oleva 1543.86 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
2. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas nende kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja arvestuse kohaselt peaks kostja maksma viivist 1542.86 krooni. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja ei nõua kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid põhivõlast väiksemas ulatuses. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. 7.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivudest 1250 krooni ja kulust õigusabile 1500 krooni. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2