2-10-18906 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juulil 2010.a., Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-18906 Tsiviilasja hind 12 150 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A F (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Sergei Gromtsev (Sergei Gromtsev juriidiline büroo, epost sergei.gromtsev@mail.
- ee)Kostja J F (isikukood XXX) Kohtuistung Resolutsioon 07. juuli 2010.a. A F hagi J F vastu lastele elatise vähendamise nõudes 1. Jätta rahuldamata A F hagi J F vastu lastele elatise vähendamise nõudes. 2. Menetluskulud jätta A F kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule 23. aprillil 2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud XXXa. tütar V F ja XXX a. tütar V F. Viru Maakohtu 21.oktoobri 2008.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 208-50236 on hagejalt välja mõistetud elatis laste ülalpidamiseks 2 175 krooni lapse kohta kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Elatise väljamõistmise ajal 2008.a. oli hagejal stabiilne hästi tasuv töökoht. Tema keskmine igakuine töötasu moodustas 11 675.30 krooni. Kohus tuvastas, et hageja ülalpidamisvõime on 1 2-10-18906 3 891.75 krooni (11 675.30 : 3 / A F + kaks alaealist last/). Käesoleval ajal on hageja kaotanud oma töökoha ja on töötuna arvel tööhõiveametis. Eesti Töötukassa 17.03.2010.a. otsusega on hagejale määratud töötuskindlustushüvitis ajavahemikuks 11.03.2010-05.12.2010. Töötuskindlustushüvitise suurus moodustab praegu 5 518.15 krooni kuus, alates 2010.a. juunist 4 415 krooni kuus. Hageja ülalpidamisvõime on 1 839.38 krooni (5 518.15 : 3 / hageja + kaks alaealist last/). Hageja varaline seisund on oluliselt halvenenud ja hageja leiab, et elatise suurust tuleb vähendada kuni 1 500 kroonini kuus kummalegi lapsele. Hageja leiab, et tema rasket varalist seisundit võib lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduses märgitud miinimummäära. Hageja palub vähendada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2008.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-50236 A F J F kasuks tütarde V F ja V F ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja määrata elatise suuruseks 1 500 krooni kummalegi lapsele igakuiselt alates kohtule hagiavalduse esitamise päevast. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses ei ole nõus elatise suuruse vähendamisega. Seadusega on kindlaks määratud, et elatise suurus peab olema vähemalt ½ kuupalga alammäärast. Just see summa määratigi tsiviilasjas nr 2-08-50236 tehtud kohtuotsusega s.o. 2 175 krooni kummalegi lapsele. Asjaolud, millele hageja hagiavalduses viitab ning mille alusel palub ta elatise suurust vähendada, ei saa olla olulised. Kostja palk on miinimumpalk. Seejuures kostjal on laenukohustus 2 600 krooni kuus, korteriüüri ja kommunaalmaksete tasumise kohustus 1 500-1 800 krooni kuus, laste ülalpidamise ja toitmisega seotud kulud. Laenukohustuste või eluruumi ülalpidamiskohustuste mittetäitmine võib viia selleni, et lapsed peavad elama ühiselamu või muul sotsiaalelamispinnal, elatise vähendamine avaldab aga negatiivset mõju nende ülalpidamisele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 21. oktoobri 2008.a. kohtuotsusega nr 2-08-50236 on hagejalt välja mõistetud elatis kostja kasuks igakuuliselt lapse V F ülalpidamiseks 2 175 krooni ja V F ülalpidamiseks 2 175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni (t.l. 4-8, 9). Perekonnaseaduse (jõustus 01.07.2010.
- a)§ 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt laieneb perekonnasedus (PkS) kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PkS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 3 sätib, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Pooled ei vaidle selle üle, et laste vajadused oleksid muutunud võrreldes ajaga, mil Viru Maakohtu 21. oktoobri 2008.a. otsusega mõisteti hagejalt välja elatis laste ülalpidamiseks. Pooled ei vaidle, et kostja varanduslik olukord võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on muutunud. Vaidlust ei ole, et elatise väljamõistmise ajal on laste ema hagejalt kui laste isalt palunud välja mõista elatis miinimumsuuruses. Kohtuotsusega oli tuvastatud hageja ülalpidamisvõime 3 891.75 krooni, mis on tunduvalt suurem kui kohtuotsusega väljamõistetud 2 2-10-18906 elatise suurus ühe lapse kohta 2 175 krooni. Seega arvesse võttes hagejalt väljamõistetud elatise suurust ja hageja varanduslikku olukorda, siis juba elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemisel mõisteti välja elatis tunduvalt väiksemas määras kui oleks võimaldanud hageja varanduslik olukord. Kohus leiab, et hageja varandusliku olukorra hindamine 2008.a. 21. oktoobri otsuses ei olnud määrava tähtsusega, et hagejalt mõisteti välja elatis miinimumsuuruses. Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et hageja varanduslik seisund võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on muutunud, ei ole kostja nõus elatise vähendamisega alla seaduses sätestatud miinimummäära. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Kohus tuvastas, et hagejalt on väljamõistetud laste ülalpidamiseks elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kummagi lapse kohta. Kuna hageja palub vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära, siis kohus peab hindama kas ilmnevad perekonnaseaduses sätestatud alused elatise vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vaidlust ei ole, et kostja saab töötuskindlustushüvitist hagi esitamise ajal 5 518.15 krooni (t.l. 10) ja alates juunist 2010.a. 4 415 krooni kuus. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja veenvalt põhistanud, et kostja saab miinimumpalka (t.l. 28). Samuti on kostja veenvalt põhistanud, et tal tuleb tagastada pangast võetud laenu ja tal lasub kommunaalmaksete tasumise kohustus. Vaidlust ei ole, et lapsed elavad koos kostjaga ja kostjal täidab laste ülalpidamiskohustust. Kuna hageja tasub laste ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras ja perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma, siis ei ole tähtsust hageja väitel, et hageja tasutud elatis kulub kostja ülalpidamiseks. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, kuna kostja tasub kohtuotsuse alusel elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 väljendanud seisukoha, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Seega iseenesest asjaolu, et kostja ei tööta ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, et vähendada seaduses sätestatud elatise miinimumsuurust. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks töövõimetu, ja arvesse võttes, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu, siis kohus leiab, et kostja peaks kõik endast tegema, et leida tööd ja tagada lastele ülalpidamine vähemalt seaduses sätestatud laste miinimumvajadusi arvestades. Seega kohus leiab, et hagi elatise vähendamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse 3 2-10-18906 täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub vähendada elatise igakuuliselt 1 500 kroonini. Seega on käesoleva elatise vähendamise hagi hinnaks 12 150 krooni (9 kuud x 2x(2 175-1 500) krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4