2-07-29981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2010.a, Tallinn Tsiviilasja n

) § 46 lg-s 2 ettenähtud korras. Väidetavalt XXX asunud ehitusobjekt ei ole kuulunud kostja pankrotivara koosseisu ja sellega seonduvalt ei ole pankrotihaldurile ehituslikke dokumente edestatud. Hagiavaldusele lisatud puuduste nimekiri on koostatud ühepoolselt, mistõttu ei nähtu dokumendist kostja kohustuse faktiline olemasolu. 2

§ 46

lg-le 1 on halduril õigus loobuda pankrotivõlgniku poolt seni täitmata kohustuse täitmisest. Haldur seda õigust hageja ees väidetavalt eksisteerivate kohustuste osas ka kasutab. MENETLUSE KÄIK

2. märtsil 2010.a toimunud kohtuistungil jäi kostja pankrotihaldur varasemalt esitatud vastuväidete juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. Hageja kohtuistungile ei ilmunud ega ole teatanud kohtule istungile mitteilmumise põhjustest. Kohtukutse luges kohus TsMS § 314 lg 8 alusel hagejale kättetoimetatuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Arvestades kostja pankrotihalduri vastuväiteid, puudub kohtul õiguslik võimalus hagi rahuldada, isegi kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagi esemeks on poolte vahel
5. mail 2006.a sõlmitud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõue. Seejuures ei seisne hagis nimetatud kohustused raha maksmises. Kostja pankrotihalduri väidete kohaselt on kostja pankrot välja kuulutatud Harju Maakohtu poolt
6. märtsil 2009.a tsiviilasjas nr 2-08-80129 tehtud otsusega. Kohtute infosüsteemist nähtuvad andmed kinnitavad pankrotihalduri väidete õigsust.
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-s 1 sätestatu annab võlausaldajale iseenesest õiguse nõuda oma kohustusi rikkunud võlgnikult nende täitmist. Samas tuleb käesoleval juhul arvestada pankrotiseaduses sisalduva eriregulatsiooniga. Pankroti väljakuulutamise õiguslikud tagajärjed on sätestatud pankrotiseaduse II peatüki
8. jaos.

§ 44

lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, samuti toimub nõuete rahuldamine pankrotiseaduses sätestatud korras. Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, tuleb kohtul jätta see vastavalt

§ 43

lg-le 2 hagimenetluses läbi vaatamata.

§ 46

lg 1 esimese lause kohaselt on pankrotihalduril õigus võlgniku poolt sõlmitud lepingust tulenev seni täitmata kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 46

lg-st 7 tuleneb, et kui haldur loobus pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku kohustuse täitmisest, võib lepingu teine pool esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana. 8. Käesoleval juhul on kostja pankrotihaldur kooskõlas

§ 46

lg-ga 1 loobunud kostja poolt töövõtulepingust tulenevate võimalike täitmata kohustuste täitmisest. Juba seetõttu ei saa kohus hageja poolt esitatud täitmisnõuet rahuldada. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja teinud pankrotimenetluses kostja pankrotihaldurile ka kohustuse täitmise ettepanekut (

§ 46lg 2).

Kohus märgib, et hageja oleks soovi korral saanud esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude kostja pankrotivõlausaldajana (

§§ 93jj).

Hagis kirjeldatud asjaolude põhjal oleks hageja põhimõtteliselt saanud võlausaldajana esitada kostja vastu kohustuse rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115). 9. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd hageja nõuete rahuldamine on õiguslikult välistatud, ei pea kohus vajalikuks käsitleda poolte sisulisi väiteid nõuete olemasolu kohta ning hinnata hageja esitatud tõendeid. 3