) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Poolte xxx sündinud poeg elab koos hagejaga. Hageja sõnade kohaselt kostja ei täida ülalpidamiskohustust ei seadusest ega vastastikkustest kokkulepetest tulenevalt. Hageja on nimetanud poja igakuisteks vajadusteks tehtavate kulutuste summaks 4 800 krooni. Hageja on hagiavaldusele lisanud kommunaalteenuste eest tasutud summade maksekorraldused ja tõendid oma saadavate sissetulekute kohta. Hageja väidab, et elab lapsega üürikorteris, mille eest maksab 2 000 krooni kuus. Üürilepingut, millest nähtuks osundatud fakt, kohtule esitatud ei ole. Hageja näitab oma igakuiseks sissetulekuks umbes 5 819 krooni, mis koosneb vanemahüvitisest ja lapsetoetusest. Kohus leiab, et vastavalt hageja saadavale igakuisele sissetulekule ei ole võimalik ainuüksi lapsele tehtavate kulutuste suurus summas 4 800 krooni. Kohtul tekib siinkohal põhjendatud kahtlus, et hagejal peavad olema lisasissetulekud, mida ta ei ole kohtule esitatud avalduses märkinud või lapsele tehtavad kulutused kuus on väiksemad. Teisiti ei ole mõeldav, et hageja sissetulek läheb peaaegu täielikult lapsele (järele jääb umbes 1 000 krooni). Samuti tekib kohtul küsimus, millest katab sellisel juhul hageja endale minevad kulutused. Kostja on nõus lapsele maksma elatist miinimumsummas, kuna ta on töötu ja ei suuda elatist suuremas summas maksta ning peale selle on kostja arvates lapsele tehtavad kulutused ülepaisutatud ja ebamõistlikult suured. Kohtule kättesaadavate andmete kohaselt ei ole kostja käesoleval hetkel enam töötu, kuna Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal on kostjale tehtud 03.2010 väljamakse AS-ist DBT. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, 2
sätestatud miinimumsummas, s. o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
Võttes arvesse asjaolu, et hagejal tuleb seaduse kohaselt maksta saadavalt elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu jääb kostjalt saadav elatise summa ebapiisavaks lapse ülalpidamise jaoks, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis summas 2 632 krooni kuus.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.08.2009. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juhul, kui laps täisealiseks saamise ajal õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist ning vanem õppimise ajal ei täida ülalpidamiskohustust tema suhtes, siis on tal vastavalt
Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitatud pool esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks (
Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid. Sirje Õunpuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.