Tsiviilasi nr 2-09-25718 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai
- a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-25718 Tsiviilasi JD hagi SV vastu Menetlusosalised ja nende Hageja JD (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja Reet V (postiaadress xxx); Kostja SV (isikukood xxx, elukoht xxx). esindajad Menetluse liik elatise nõudes Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista SV’ilt elatis tütre NV’i (sündinud xxx) ülalpidamiseks igakuiselt summas 3 000 (kolm tuhat) krooni alates 02.06.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxJD (arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank) kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused JD esitas 02.06.2009 Harju Maakohtule hagi SV vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine laps NV (sündinud xxx). Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest igakuise elatise 7 744 krooni (koos tulumaksuga). Hageja avaldab, et poolte ühine laps elab koos hagejaga ja lapse ülalpidamiseks kannab hageja igakuiseid kulutusi summas 1
(3)Tsiviilasi nr 2-09-25718 12 800 krooni. Kostja on andnud lapse ülalpidamiseks 4 000 krooni mais 2009 ja 3 800 krooni juunis
- Nimetatud summa ei ole piisav lapse ülalpidamiseks. Hagejat aitavad majanduslikult hageja ema ja vend. Hageja ja lapse elukohaks on korteriomand, mis on soetatud pangalaenuga. Hageja sõnade kohaselt igakuine keri laenumakse on 8 000 krooni. Samuti on hagejal liisitud sõiduauto, mille igakuine tagasimakse on 2 600 krooni (tõend lisatud), millele lisandub kindlustusmakse umbes 930 krooni kuus. Hageja kasutab sõiduautot muuhulgas ka lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja sissetulekuks on emapalk 7 500 krooni kuus. Kostja on teadlik hageja majanduslikust olukorrast ja ei ole otseselt keeldunud hagejale nõutud summat tasuma, kuid kostja soovis, et elatis oleks kohtu poolt välja mõistetud, siis ta ka selle tasub. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja poolt nõudes esitatud summa on põhjendamatult suur ja hageja ei ole esitanud oma nõude kinnitamiseks tõendeid. Kostja toetab last vastavalt oma võimalustele. Perioodil 01.05.2009 – 19.10.2009 on kostja tasunud hageja arveldusarvele 22 500 krooni (tõend lisatud). Kostja avaldab, et tema sissetulek võimaldab maksta lapsele elatist 3 000 krooni kuus. Hageja nõude rahuldamine paneks kostja eriti raskesse olukorda, kuna kostjal oleks võimatu jätkata oma olemasolevate kohustuste täitmist. Kostja on lisanud oma vastusele tõendi oma saadava töötasu kohta, mille kohaselt on kostja brutopalk 5 000 krooni kuus. Kostja kinnitab, et on valmis oma töötasu suurenemisel maksma ka suuremaid summasid lapse ülalpidamiseks. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Poolte xxx sündinud tütar elab koos hagejaga. Hageja sõnade kohaselt kostja ei täida ülalpidamiskohustust piisavas mahus. Hageja on nimetanud tütre igakuisteks vajadusteks tehtavate kulutuste summaks 12 800 krooni. Hageja, vaatamata kohtu sellekohasele nõudele (16.06.2009 määrus), ei ole hagiavaldusele lisanud dokumentaalseid tõendeid (kviitungid, arved jne), mis tõendaksid nimetatud summa suuruses tehtud kulutusi lapsele. Hageja on kohtule esitanud tõendina ainult liisinguga ostetud sõiduauto Jeep Grand Cherokee 3,7i 2005 tagasimaksegraafiku ja tõendi, millest nähtub asjaolu, et võetud eluasemelaenu osas on võimaldatud hagejale maksepuhkust kuni 31.08.
- Kuna hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt oluliselt suuremas ulatuses, kui on Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma, siis lasub hagejal ka kohustus tõendada lapsele minevaid kulutusi. Kostja tõendatud väidete kohaselt on ta perioodil 01.05.2009 – 19.10.2009 tasunud hageja arveldusarvele 22 500 krooni lapse ülalpidamiseks. Samas on kostja esitanud kohtule ka töötasutõendi, millest nähtub, et tema keskmine brutotöötasu on 5 000 krooni kuus. Muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Kostjale ei kuulu kinnistusregistrisse kantavat vara kohtule kättesaadavate andmete kohaselt. Kostjale kuulub sõiduauto Volkswagen Golf
- 2
(3)Tsiviilasi nr 2-09-25718 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses toodud igakuised 1-aastase lapse vajadused (12 800 krooni) on ülepaisutatud ja ületavad lapse reaalseid vajadusi. Samuti on osundatud hageja väited tõendamata. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja saadavale igakuisele sissetulekule ei ole võimalik ainuüksi lapsele tehtavate kulutuste suurus summas 12 800 krooni. Kohtul tekib siinkohal põhjendatud kahtlus, et hagejal peavad olema lisasissetulekud, mida ta ei ole kohtule esitatud avalduses märkinud või lapsele tehtavad kulutused kuus on oluliselt väiksemad. Teisiti ei ole mõeldav, et hageja sissetulekust (hageja väidete kohaselt 7 500 krooni kuus) ei jätku isegi lapsele vajaminevate kulutuste katteks (puudu jääb 5 300 krooni kuus). Samuti tekib kohtul küsimus, millest katab sellisel juhul hageja endale minevad kulutused, mis tõenäoliselt ei ole väikesed, arvestades eluasemelaenu, autoliisingut, õppemaksu 30 000 krooni aastas ja muid vajalikke kulutusi. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ja lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga ja asjaoluga, et vanem oleks suuteline täitma elatise väljamõistmiseks tehtud kohtulahendit. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis ning võttes arvesse asjaolu, et hagejal tuleb seadusekohaselt maksta saadavalt elatiselt ka tulumaksu, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise summas 3 000 krooni kuus. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Hagiavalduse esitas hageja 02.06.2009 ning elatise väljamõistmine on nimetatud ajast PKS § 70 lg 1 alusel õigustatud. Kohtumenetluse ajal kostja poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus kohtuotsuse täitmise käigus. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juhul, kui laps täisealiseks saamise ajal õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist ning vanem õppimise ajal ei täida ülalpidamiskohustust tema suhtes, siis on tal vastavalt PkS § 60 kohaselt õigus ise esitada elatisehagi kohtule. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitatud pool esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks (PkS § 61 lg 3). TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 3
(3)