kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele ja lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Eeltoodust tulenevalt vastutab DOÜ renditud poolhaagise vigastuste eest, mis tekkisid ajal kui haagis oli rentniku valduses. 10.09.2007.a. on RHR A koostanud kalkulatsiooni haagise reg.nr remondi maksumuse kohta. Kalkulatsiooni kohasel uus rehv koos veljega, põrandaplaat ja põrandaplaatide vahetuse ning tendi parandamise maksumus kokku on 21115.- krooni. Remondi maksumust hageja vaidlustanud ei ole. Hageja on väitnud, et eelnimetatud kalkulatsioon on võltsitud, sest RHR A kasutab teistsugust logo. Hageja ei ole oma võltsituse väidet põhistanud. On esitanud 5 koopiat RHR A OÜ arvetest DOÜ-le ajavahemikul 21.11.- 21.12.2007.a. Arve koopiad, ei välista võimalust, et teiste dokumentide vormistamisel ja enam kui kaks kuud varem, ei võinud RHR A kasutada teistsugust logo. Kohus jätab arvestamata hageja poolt esitatud lihtkirjalise, väidetavalt S I poolt kirjutatud selgituse (t.l.43), et tema ei ole 10.09.2007.a. kalkulatsiooni allkirjastanud. Nimetatud seletus ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Kohtul ei ole võimalik tuvastata, kes on selle selgituse kirjutanud. Kohus leiab, et kahju suurus, mis kuulub rentniku poolt hüvitamisele, on tõendatud 10.09.2007.a. RHR A poolt koostatud kalkulatsiooniga. 5
lg1 p 1 ja 3 kohaselt on kostjal õigus nõuda hageja poolt tekitatud kahju hüvitamist ja ka kohustuse täitmist s.o. rendi tasumist. 10.09.2007.a. on kostja koostanud arve 1200-1 hagejale poolhaagise xxx 8 päeva (01.0908.09) rendi 1888.- tasumiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolhaagise rent oli kuni 01.09.2007.a. tasutud. Kuna kohtu hinnangul tagastati poolhaagis rentniku poolt omanikule 08.09.2007.a., on põhjendatud kostja (rendileandja) poolt lepingujärgse rendisumma nõudmine täiendavalt 8 päeva eest. Rendi suurust hageja vaidlustanud ei ole. 12.09.2007.a. on remondikalkulatsiooni põhjal kostja koostanud arve 1200-2 hagejale poolhaagise xxx remondi hüvitise 21 113,20 krooni tasumiseks. Kostja on koostanud 01.11.2007.a. DOÜ-le kirjaliku tasaarvlemise ettepaneku (t.l.30), milles tasaarvestab oma võla DOÜ ees summas 23001.20 krooni DOÜ võlaga OÜ Aees summas 23001.20 krooni. Kostja väitel on ta edastanud tasaarvestusettepaneku hagejale posti teel ja vestelnud ka telefonitsi ning kostja raamatupidamine on edastanud 02.02.2008.a. hagejale saldoteate (t.l.31). Hageja eitab mistahes dokumentide saamist kostjalt. Samas on hageja aga oma kirjalikus vastuses vastuhagile (t.l.40) omaks võtnud, et 2007.a. septembrikuu keskel saatis OÜ A DOÜ-le RHR A kalkulatsiooni koopia ja väitis, et hageja on vastutav selle kahju eest. Samal põhjusel keeldus OÜ A hagejale ka oma võlga tasumast. Eeltooduga on kohus tuvastanud tasaarvestatud nõuete olemasolu mõlemal poolel. Kohtul tuleb tuvastada, kas ja millal toimus poolte vahel tasaarvestus.
kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, seega pole vajalik teise poole nõustumine tasaarvestamisega. Tasaarvestuse saab lugeda tehtud hetkest, millal hageja on sellest teada saanud. Tunnistaja RŠ on kohtus vande all kinnitanud, et töötades DOÜ-s direktorina nägi ta oktoobris või novembris ettevõtte raamatupidaja käes kostja tasaarvestusettepanekut, mille palus edastada küsimuse lahendamiseks juhataja JS. Tunnistaja väitel oli JSaga juba septembris küsinud temalt nõu seoses AOÜ pretensiooniga järelhaagise rikkumise kohta. Samuti on kostja omaks võtnud, et suheldi selles küsimuses telefoni teel ja kostja keeldus oma võlga tasumast poolhaagise vigastuste kahju tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel on toimunud tasaarvestus. DOÜ on poolte vahel pakutavast tasaarvestusest olnud teadlik juba septembris, kui OÜ A koostas ja esitas arved 1200-1 ja 1200-2. Tasaarvestus toimus hiljemalt 10.11.2007.a. s.o. päev, milleks eeldatavalt pidi kostja poolt 01.11.2007.a. koostatud kirjalik tasaarvestusettepanek olema jõudnud hagejani. Nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld.
lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kohus on tuvastanud et DOÜ ja OÜ A vastastikused nõuded, kummalgi 23000.- krooni, on lõppenud tasaarvestuse tulemusena. 6 Arvestades, et telefoni teel arutasid pooled vastastikuste nõuete tasaarvestamist juba septembris ja poolte vahel puudub vaidlus, et hageja nõude viiviseid tuleks arvestada alates 30.septembrist 2008.a., ei pea kohus vajalikuks ja põhjendatuks käsitleda hageja nõude viiviste põhjendatust kuni tasaarvestuse toimumiseni. Riigikohus oma 14.12.2009.a. otsuses (3-2-1-136-09) on asunud seisukohale, et kui kohus on tuvastanud, et kostja on oma nõude hageja nõudega tasaarvestanud, tuleb hageja hagi põhinõude osas ja kostja vastuhagi nõue jätta rahuldamata, sest tasaarvestatavad nõuded lõpevad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiseks, rahuldamata. hagi, mis on esitatud tasaarvestatud summa Kostja on kohtuistungil loobunud vastuhagist. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu. Seega kuulub menetlus vastuhagi osas lõpetamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega tuleb kostjale (vastuhagejale) tagastada pool 03.07.2009 makstud riigilõivust. Riigilõiv on tasutud RŠ i poolt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik . 7 8 . .
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.