KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 14.aprillil 2009.a. Tallinnas 3-09-277 OÜ „Erras“ kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 26.
- 2008.a. otsuse nr 9-11/08-38962-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kirjalik menetlus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o. hiljemalt 14.mail 2009.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 18.11.2008.a. esitas OÜ „Erras“ Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele(ARK) taotluse sõiduki „Scania“ reg.märgiga 280 AAG ajutiseks registrist kustutamiseks tagasiulatuvalt perioodiks 28.11.2007 – 11.10.
- Taotluse kohaselt pöördus OÜ „Erras“ 28.11.2006.a. ARK-i poole avaldusega kustutada nimetatud masin ajutiselt üheks aastaks registrist, kuna sõidukit liikluses ei kasutatud. 11.10.2008.a. sai osaühing teada temal lasuvast raskeveokimaksu maksuvõlast ning esitas ARK-le samal kuupäeval uue avalduse „Scania“ 24 kuuks registrist kustutamiseks. ARK-st selgitati talle, et avalduses esitatud tähtaja möödumisel taastatakse automaatselt registrikanne ning sõiduki omanikku või valdajat sellest ei teavitata. Osaühingu arvates tulnuks teda registrikande taastamisest teavitada, kuna seda aga ei tehtud, peaks ARK masina kustutama registrist ajaks, mis jääb 28.
- 2006.a. esitatud avalduse alusel kaetud perioodi ja 11.10.2008.a. esitatud avalduse vahele. 26.11.2008.a. otsusega nr 9-11/08-38962-2 jättis ARK taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt sätestab majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.08.2004.a. määrusega nr 175 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja“(edaspidi „eeskiri“) § 7 lg 1, et sõiduk kustutatakse ajutiselt registrist 1-24 kuuks omaniku või tema esindaja taotluse alusel ning taotluses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks. Osaühingu poolt 28.11.2006.a. taotluse esitamise ajal kehtis osundatud säte samas sõnastuses, ainult ajutiselt registrist kustutamise perioodi on vahepeal muudetud. Sättest ei tulene võimalust kustutada 1
(4)sõidukit registrist ajutiselt tagasiulatuvalt. OÜ „Erras“ seaduslik esindaja, kes esitas taotluse sõiduki 1 aastaks registrist kustutamiseks, pidi teadma, et pärast selle perioodi möödumist loetakse sõiduk uuesti registris olevaks, nagu sätestab eeskiri. Osaühingu vaide jättis ARK 7.01.2009.a. vaideotsusega rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada ning teha ARK-le ettekirjutus kustutada ajutiselt registrist sõiduk „Scania“ reg.märgiga 280 AAG perioodiks, mis jääb 28.11.2006.a. esitatud avalduse alusel kaetud perioodi ja 11.10.2008.a. esitatud avalduse vahele. ARK on registrikande automaatse taastamisega rikkunud haldusmenetluse seadusest(HMS) tulenevaid nõudeid, tagamata isikule eelnevalt ärakuulamisõigust. Eeskirja 4. peatükk reguleerib registrist kustutamise menetlust. Sõiduk kustutatakse registrist ajutiselt sõiduki omaniku või tema esindaja taotluse alusel. Ajutise registrist kustutamise periood on mitte vähem kui üks kuu ja mitte rohkem kui 24 kuud. Taotluses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks(§ 7 lg 1). Algses redaktsioonis nägi vastav säte ajutise registrist kustutamise perioodina ette mitte vähem kui kolm kuud ja mitte rohkem kui üks aasta. Nimetatud redaktsioon kehtis kuni 20.01.2007.a. Ka esialgne redaktsioon nägi ette, et avalduses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks. Eeskiri ei sisalda ega sisaldanud ka algses redaktsioonis erisätteid menetluse sooritamise korra osas. Ainus asjakohane säte on § 7 lg 2, mille kohaselt ajutise registrist kustutamise perioodi on võimalik muuta sõiduki omaniku või tema esindaja avalduse alusel. Eeskiri ega liiklusseadus(LS) ei sätesta, kas ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel tehakse ARK-i poolt ka mingeid menetlustoiminguid. Seega tuleb lähtuda HMS-st, mille § 40 lg 2 näeb ette, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. ARK on ebaõigesti juhindunud sama seaduse §-st 40 lg 3 p-st 2, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kui kaebaja avaldas soovi sõiduki registrist ajutiselt kustutamiseks, ei selgitatud talle selle toimingu õiguslikke tagajärgi. Haldusmenetlus ja haldusõigus, iseäranis liiklusõigus koos rikkalike registrimenetlust puudutavate sätetega on väga spetsiifiline ning õigusalase hariduseta vastavale valdkonnale mittepühendunud isikult ei saa nõuda kogu õigusraamistiku ning iga toimingu tagajärje tundmist ning sellega arvestamist. Teiseks muutus vahepeal õiguslik olukord. Kaebaja esitas avalduse maksimaalse võimaliku perioodi rakendamiseks sõiduki ajutiselt registrist kustutamisel. Sellest võib välja lugeda soovi maksimaalselt pikal perioodil kasutada võimalust kustutada sõiduk ajutiselt registrist. 2-aastane periood alates avalduse esitamisest lõppes 29.11.2008.a. Uue avaldusega pöördus kaebaja ARK-i poole 11.10.2008.a. Eelnevast ilmneb, et isikul võis tekkida mõistlik ootus, et maksimaalse perioodi kasutamisele suunatud avaldust käsitletakse sellisena ka õiguslike asjaolude muutumisel, sest isiku tahteavalduse sisu ei muutu. Selleks, et välja selgitada, kas isiku tahteavaldus on jäänud muutmatuks, nõudis hea halduse põhimõte HMS § 40 lg 2 kohaldamist. Kui ARK oleks seda teinud, oleks kaebaja esitanud uue avalduse sõiduki ajutiselt või täielikult registrist kustutamiseks. Menetlusosalisele toimingu sooritamisest ja selle õiguslikest tagajärgedest teavitamine ei saa olla ebamõistlikult kulukas võrreldes menetlusosalise huvide ja õigustega, mis talle selle tulemusel tagataks. Kui ARK loeb sõiduki registris olevaks, tekib kaebajal raskeveokimaksu tasumise kohustus, seega võib nimetatud ARK-i toiming kahjustada kaebaja õigusi. Eeskiri ei keela tagasiulatuvat ajutiselt registrist kustutamist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt ei pea menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulama, kui menetlusosalise poolt esitatud taotlusest ei kalduta kõrvale. Seega oleks ARK pidanud kaebaja ära kuulama üksnes juhul, kui sõiduk oleks registris olevaks loetud enne 1-aastase perioodi möödumist, sest ainult sellisel juhul oleks kaldutud kõrvale kaebaja poolt esitatud taotlusest. Kaebaja on ise omakäeliselt taotlenud sõiduki ajutiselt kustu2
(4)tamist üheks aastaks, mistõttu pidi ta mõistliku isikuna olema teadlik, et nimetatud perioodi möödudes loetakse sõiduk jälle registris olevaks. Vastava õigusliku tagajärje saabumisele viitavad nii taotluses olev sõna „ajutiselt” kui ka kustutamise perioodi määratlemine. Seega pole kaebaja poolt taotletu õigusliku tagajärje mõistmiseks vajalik mitte juriidilise hariduse olemasolu, vaid arusaamine sõna „ajutiselt” üldlevinud tähendusest. Taotluse õiguslikuks tagajärjeks saab ARK-i tegevusega seonduvalt olla üksnes sõiduki registris oleku taastamine, mitte raskeveokimaksu tasumine. Taolise kaudselt ARK-i tegevusega(ARK pole raskeveokimaksu kehtestaja ega koguja) seonduva kohustuse tekkimist kaebajale ei saa vaadata kui ARK-i tegevuse tagajärjel kaebaja õiguste kahjustamist(HMS § 40 lg 2), mille korral tuleb alati ärakuulamine läbi viia. ARK ei peagi selgitama raskeveokimaksuga seonduvat, vaid üksnes oma tegevust puudutavat. Otsitud ja absurdne on kaebaja väide, et ARK oleks pidanud kaebaja enne sõiduki registris olevaks lugemist siiski ära kuulama, kuna taotletud sõiduki ajutiselt registrist kustutamise periood kattus tollal kehtinud seaduses sätestatud maksimaalse võimaliku ajutise kustutamise perioodiga. Taotluses polnud ka märgitud, et sõiduk soovitakse ajutiselt kustutada maksimaalseks võimalikuks perioodiks, vaid vastav periood oli konkreetselt määratletud – 1 aasta. Lisaks oleks ebavajalik, riigile liigselt kulukas ja seega mõeldamatu kõikidelt isikutelt, kes esitatud kirjaliku taotlusega on kord oma tahet juba selgelt väljendanud, uuesti arvamuse küsimine selle kohta, kas isik taotleb endiselt taotluses märgitut. Sellise haldusorgani poolse tegevuse vältimiseks ongi HMS § 40 lg 3 p 2 sätestatud. Samuti läheks taoline tegevus vastuollu HMS §-s 5 lg 2 toodud põhimõtetega, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi võimalikult kiirelt ja liigseid kulutusi vältides. Ajutise registrist kustutamise sätte olemusest ei tulene võimalust kustutada mootorsõidukit registrist tagasiulatuvalt, kuna registrist kustutamine on registri toiming ja toimingut ei saa teha tagasiulatuvalt. Samuti on sõiduki kasutamine ajutiselt kustutamise perioodil keelatud ning keelata saab üksnes edasiulatuvalt. Lisaks on tagasiulatuv registrist kustutamine ka programmiliselt (tehniliselt) võimatu. KOHTU PÕHJENDUSED Eeskirja § 7 lg 1 kehtis kuni 21.01.2007.a. järgmises sõnastuses: „Sõiduk kustutatakse registrist ajutiselt sõiduki omaniku või tema esindaja avalduse alusel. Ajutise registrist kustutamise periood on mitte vähem kui kolm kuud ja mitte rohkem kui üks aasta. Avalduses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks.“ Alates 21.01.2007.a. kehtib osundatud säte järgmises sõnastuses: „Sõiduk kustutatakse registrist ajutiselt sõiduki omaniku või tema esindaja avalduse alusel. Ajutise registrist kustutamise periood on mitte vähem kui üks kuu ja mitte rohkem kui 24 kuud. Avalduses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks.“, üksnes 19.10.2008.a. jõustunud muudatusega asendati tekstis sõna „avaldus“ sõnaga „taotlus“. Tsiteeritud tekstist nähtub üheseltmõistetavalt, et sõiduk kustutatakse ajutiselt registrist omaniku või tema esindaja avalduse alusel ning peale avalduses märgitud perioodi möödumist taastub sõiduki koht registris ilma omaniku või tema esindaja täiendava tahteavalduseta. Sõiduki registrisse taastamine pärast omaniku poolt soovitud pikkusega ajutise registrist kustutamise perioodi lõppemist ei saa kuidagi kahjustada sõiduki omaniku õigusi, ning seega ei pidanud vastustaja kooskõlas HMS §-ga 40 lg 3 p 2 andma kaebajale võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ka ei pidanud ARK kaebajale, kui viimane avaldas soovi sõiduki registrist ajutiselt kustutamiseks, selgitama selle toimingu õiguslikke tagajärgi. Nagu vastustaja õigesti on märkinud, viitavad vastava õigusliku tagajärje saabumisele nii kaebaja esindaja avalduses olev sõna „ajutiselt” kui ka kustutamise perioodi määratlemine, mistõttu pole õigusliku tagajärje mõistmiseks vajalik mitte juriidilise hariduse olemasolu, vaid arusaamine sõna „ajutiselt” üldlevinud tähendusest. Kaebaja esindaja on ise omakäeliselt taotlenud sõiduki ajutiselt kustutamist üheks aastaks, mistõttu pidi ta mõistliku isikuna olema teadlik, et nimetatud perioodi möödudes loetakse sõiduk jälle registris olevaks. Eeskirja § 7 lg 2 kehtib algusest peale järgmises sõnastuses: „Ajutise registrist kustutamise perioodi on võimalik muuta sõiduki omaniku või tema esindaja avalduse(alates 19.10.2008.a. 3
(4)taotluse) alusel.“ Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna ta laskis sõiduki registrist ajutiselt kustutada sel ajal maksimaalselt lubatud tähtajaks 1 aastaks, võis tal tekkida mõistlik(õiguspärane) ootus, et maksimaalse perioodi kasutamisele suunatud avaldust käsitletakse sellisena ka õiguslike asjaolude muutumisel, sest isiku tahteavalduse sisu ei muutu ning ARK pidanuks pärast eeskirja muutmist kaebajalt küsima, kas ta ehk ei soovi sõiduki registrist ajutise kustutamise aega pikendada 2 aastani. Riigikohtu halduskolleegium on 21.02.2002.a. otsuses nr 3-3-1-6-02 sedastanud, et õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et temalt ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima, kuid õiguskindluse põhimõttest ei tulene riigi kohustust korraldada kõigi tulevikus seadusega antavate õiguste realiseerimine asutuste enda initsiatiivil, s.t. ilma isiku taotluseta. Kui kaebaja soovis sõiduki ajutise registrist kustutamise tähtaega pikendada, pidanuks ta esitama ARK-le eelmise kustutusperioodi lõppemisel vastavasisulise taotluse. Kohus nõustub vastustajaga, et mootorsõiduki tagasiulatuvalt ajutiselt registrist kustutamiseks puudub õiguslik alus, kuna sõiduki kasutamine ajutiselt kustutamise perioodil on keelatud ning keelata saab üksnes edasiulatuvalt. Kohtunik: D.Maastik 4
(4)