Obsah (4)

§ 33§ 7§ 13§ 23

3-08-1021 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2009.a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1021 Haldusasi Stora Enso Ee

) tulenevad nõuded (I kd, tl 53-90).

1. AS Stora Enso Mets esitas maksuotsusele vaide, mille Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 21.04.2008 vaideotsusega nr 6-1/51-2 rahuldamata (I kd, tl 91-94).
2. AS Stora Enso Mets esitas 22.05.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 29.01.2008 maksuotsuse nr 12-5/73 tühistamiseks.
3. Vastavalt äriregistris 31.12.2008 tehtud kandele on AS Stora Enso Mets õigusjärglane Stora Enso Eesti AS (X kd, tl 128-130, otsuses edaspidi endiselt AS Stora Enso Mets). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
4. Kaebuse esitaja taotleb maksuotsuse tühistamist järgmistel põhjustel (I kd, tl 3-19). 1) Kaebuse esitaja on täitnud kõik käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud tingimused sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Täidetud on ka

-st tulenevad nõuded. 2004 – 2005. a kehtinud

§ 33

ja keskkonnaministri 17.03.1999 määrusega nr 30 kinnitatud kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade (määrus nr 30) punkti 8 kohaselt pidi kaebuse esitaja veenduma eelmise omanikuga sõlmitud metsamaterjali võõrandamise lepingu või metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu akti olemasolus ja metsamaterjali võõrandaja isikusamasuses. Äriühingud esitasid kaebuse esitajale eelmise omanikuga sõlmitud metsamaterjali võõrandamise lepingud või metsamaterjali üleandmisevastuvõtu aktid. Kaebuse esitaja veendus äriühingute olemasolus, nende esindajate volitustes ja isikusamasuses, ning on tänaseni säilitanud kõik vastavad dokumendid. Äriühingute kui metsamaterjali võõrandajate ja kaebuse esitaja kui ostja vahelised võõrandamise lepingud vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja sisaldavad kõiki määruse nr 30 punktis 11 toodud andmeid. Aktidele on lisatud veoselehed, millega metsamaterjal kohale veeti. Osade äriühingute esindajad on oma seletustes maksuhaldurile kinnitanud, et nad on võltsinud veoselehti, kuid nimetatud asjaolu ei olnud ega saanudki olla kaebuse esitajale teada. 3 2) Metsamaterjali omandaja ja metsamaterjali võõrandaja vahelises aktis peab vastavalt määruse nr 30 punktile 11 olema muuhulgas metsamaterjali võõrandaja kinnitus metsamaterjali valdamise seaduslikkuse kohta. Seega metsamaterjali omanik ei pea oma metsamaterjali seaduslikkuse kontrolliga minema välja kuni kännuni, s.o kõigi eelnevate tehingute ahelat pidi metsa esialgse omanikuni ja muuhulgas kontrollima kas puit on vastavale omanikule kuulunud metsast reaalselt raiutud. Nimetatud nõue oleks ka ebaproportsionaalne, sest paljudes tehingutes võib olla mitmeid metsamaterjali vahendajaid ja sellisel juhul oleks praktiliselt võimatu kontrollida kõigi vahendajate valduse seaduslikkust. Määruse nr 30 punkti 11 alapunkti 4 mõte ongi see, et iga omandaja peab kontrollima eelmise võõrandaja valduse seaduslikkust. Äris nõutava või tavapärase hoolsuse nõudega ei ole hõlmatud müüja ja eelmise omaniku vahel vormistatud dokumentide põhjalik kontroll ning võrdlemine õigusaktides kehtestatud vormidega. Asjaolu, et metsamaterjali üleandmise aktis on mõned andmed puudu, ei muuda tehingut iseenesest olematuks ning selline eksimus ei välista ka ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebuse esitaja, kes ei olnud nimetatud tehingute pool, ei saanud mõjutada nimetatud aktide vormistamist. Äriühingud kinnitasid kaebuse esitajale äriühingute ja kaebuse esitaja vahelistes aktides, et nende valdus oli seaduslik. Vastavalt kohtupraktikale tuleb ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks arvestada muuhulgas kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul tavapäraseid tingimusi. Samuti peab arvestama, et hoolsuskohustuse täitmine ei tohi panna ostjale ebamõistlikult koormavat kohustust. Juhul, kui vahendajalt metsamaterjali ostja peaks kontrollima füüsiliselt kõigi metsamaterjali vahenduslülide poolt metsamaterjali valduse seaduslikkust kuni algse metsaomanikuni ja kännuni välja, siis ei vasta see metsmaterjali müügi tavapärastele tingimustele ning selline kohustus on ilmselgelt ebamõistlik. Kaebuse esitaja on oma ettevõttes vabatahtlikult rakendanud regulaarse auditisüsteemi. Põhjalikke auditeid on praktikas aga võimalik teha üksnes pisteliselt murdosa ostutehingute korral. Näiteks 2004. aastal teostati 52 auditit ja 2005. aastal 30 auditit. Lisaks tuleb hoolsuskohustuse määratlemisel arvestada ka sanktsiooninormidega, mis on mõeldud tagamaks metsanduses tehtavate tehingute korrektsust. 3) Kuigi

§ 33lõikesse 3 oli 2004.

a märtsis jõustunud muudatustega lisatud ka metsateatis ühe seaduslikkust tõendava dokumendina, ei olnud metsateatise esitamise nõuet sätestatud määruses nr 30, mis reguleeris täpsemalt raieõiguse ja metsamaterjalide võõrandamise korda. Metsateatiste esitamine ei olnud vaadeldaval perioodil ka tavapärane. Metsateatis ei saa tõendada tehingu toimumist konkreetse müüja ja ostja vahel. Metsateatis antakse kinnistu omanikule. Seega ei saa metsateatis kuidagi kajastada metsamaterjali edasimüüjat. Metsaäris on praktikas metsamaterjali müüjaks paljudel juhtudel vahendajad. Ükski vahendaja ei kajastu metsateatisel. Kui maksuhaldur peab metsateatisi olulisteks, jääb arusaamatuks, et juhul, kui väidetavad metsaomanikud ei ole metsamaterjali kas äriühingutele või metsamaterjali nendele omakorda üleandnud isikutele müünud, siis kuidas said äriühingute valduses olla metsateatisi (mis väljastatakse ainult omanikele) ja neid veel esitada kaebuse esitajale. Kui (hüpoteetiliselt) lähtuda maksuhalduri seisukohast metsateatise olulisuse kohta, siis metsateatiste olemasolu korral puudub alus väita, et äriühingud ei saanud sellist metsamaterjali kaebuse esitajale müüa. Metsateatisel toodud koguse võrdlemine tegelikult müüdud (veetud) kogusega ei anna usaldusväärset tulemust, mida saaks kasutada hoolsuskohustuse ulatuse ja sellega seonduvalt maksukohustuse kindlaksmääramisel. Metsateatistes enestes on märgitud, et vastavad kogused on “hinnangulised” ja need kirjutatakse praktikas metsateatistesse metsamajandamiskavadest, milles on vead lubatavad. Keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määrusega nr 25 kehtestatud ”Metsa korraldamise juhendis” (p 61, 62) on takseerimisel lubatud suhteliselt ulatuslikud vead. Samas ei saa välistada, et metsamajandamiskavades on tehtud veelgi ulatuslikumaid vigu ja kaebuse esitaja 4 on praktikas selliseid vigu ka näinud. Samuti tuleb arvestada, et metsamajandamiskavasid tehti kümne aastase perioodi jaoks (

§ 7lg 5).

Kuna metsas toimub pidevalt puidu juurdekasv (Eesti keskmine näitaja 5 tm/ha), siis ei peegelda metsamajandamiskava mitme aasta pärast tegelikkust ainuüksi puidu pideva juurdekasvu tõttu. Samuti tuleb arvestada, et vaadeldavad tehingud käsitlevad 2005. a jaanuaritormi tulemusena raiutud metsamaterjali. Tormimurrud ei olnud ega saanudki olla kajastatud metsamajandamiskavades. Lisaks tuleb arvestada, et

ja selle alamaktide kontekstis ei oma hinnanguline raiutav maht üldjuhul olulist tähendust. Näiteks lageraie puhul raiutakse langilt kõik puud, va mõned erandid (vt

§ 13lg 1).

Seega ei ole raie maht piiratud tihumeetritega ja metsateatises märgitud koguse kokkusaamisel ei pea raietöid peatama. Ka harvendusraie puhul on olulised rinnasdiameetri, täiuse ja rinnaspindala näitajad ja saadavad tihumeetrid mingisugust tähendust ei oma. Seega võib ka harvendusraie puhul tulla metsast oluliselt rohkem või vähem eeldatust ning see ei ole

-ga vastuolus. 4) Kaebuse esitajal ei olnud kohustust kontrollida kinnistusraamatu väljavõtet ja veoselehtedel näidatud katastriüksuste olemasolu. Kinnistusraamatu väljavõte tõendab metsamaterjali valduse seaduslikkust üksnes metsaomaniku poolt metsamaterjali müügi korral. Katastriüksus tuleb aktis märkida juhul, kui metsamaterjal on pärit üleandja enda kinnistult. Kaebuse esitaja poolt kehtestatud äriühingu sisesed puidu päritolu kontrolli eeskirjad nägid ette nõuet pisteliselt kontrollida, et dokumentidel kajastatud katastriüksuste puhul on tegemist maatulundusmaaga ja metsamaaga. Maksuotsuses kajastatud katastriüksuste puhul on see nõue täidetud. Samuti peab arvestama, et maa-ameti katastriüksuse päringu tegemisel ei näita päring katastriüksuse (kinnistu) omanikku. 5) Hoolsuskohustuse täitmine ei tohi panna ostjale ebamõistlikult koormavat kohustust. Aastatel 2004 – 2005 oli kaebuse esitajal ca 152 töötajat, 10 sadama- ja raudteeterminali ja 14 piirkondlikku kontorit, lisaks 3 regioonikontorit ja peakontor. Paberipuu osas teostasid puidu faktilist vastuvõttu kaebuse esitaja töötajad terminalides. Muu sortimendi (palk) faktilist vastuvõttu ei teostanud kaebuse esitaja ise, vaid tema lepingupartnerid. Keskeltläbi ostis kaebuse esitaja 2004-2005. a ca 2 887 000 tm metsamaterjali kogukäibega ca 1 993 650 000 krooni, samuti omandas kaebuse esitaja raieõigusi ca 1 226 000 tm, kogusummas ca 549 844 000 krooni, millest vaadeldaval perioodil raiuti ca 1 329 999 tm. Vaadeldaval perioodil oli kaebuse esitajal ca 2 000 metsamaterjali ja raieõiguse tarnijat. Võttes arvesse, et ühe veoselehega tuli ca 30 tm puitu, siis peab arvestama, et kontrollitavate dokumentide maht oli suur ehk 2004-2005. a ca 96 000 veoselehte metsamaterjali ostu kohta (ilma hakkematerjalita). Sellele lisandus ca 44 000 veoselehte omaraie materjali kohta. Maksuotsuses viidatud tehingute alusel omandatud metsamaterjali kogus jääb alla 10 000 tm (seega alla 0,3% 2004-2005. a omandatud metsamaterjali kogusest), vaidlustatud raieõiguse maht oli aga 169,84 tm. Täienduseks õigusaktidega nõutule on kaebuse esitaja poolt kehtestatud siseregulatsioon puidu päritolu jälgimiseks ja eeltoodu auditeerimiseks. On selge, et auditi käigus ei ole võimalik kontrollida kogu ostetava puidu päritolu. Auditi käigus kontrollitakse metsamaterjali liikumist kuni metsa omaniku ja kännuni välja. 2004. a viidi läbi 52 auditit, millest 8 auditi käigus leiti erinevaid rikkumisi (millest 3-l juhul avastati ebaselgus puidu päritoluga) ja 2005. a viidi läbi 30 auditit, millest 4 auditi käigus leiti rikkumisi (millest 3-l juhul avastati ebaselgus puidu päritoluga). Seega kaebuse esitaja poolt metsamaterjali omandamisel on tagatud antud tegevusvaldkonnale tavapärane ja piisav puidu päritolu kontroll. Iga autokoorma metsamaterjali (s.o iga 30 tm puidu) kontrolliga metsaomaniku ja kännuni väljaminek ei ole mõistlik ega võimalik. 5 6) Kaebuse esitaja ja OÜ Novekontor vahelised aktid vastavad seaduse nõuetele. Maksuhaldur on aktsepteerinud osasid kaebuse esitaja ja OÜ Novekontor vahelisi tehinguid. OÜ Novekontor esitas kaebuse esitajale arvete 48, 49, 72, 73, 81, 82, 100 ja 101 objektiks oleva metsamaterjali valduse seaduslikkuse tõendamiseks OÜ Novekontor ja OÜ Uuslaid vahelised metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu aktid. Aktil puuduolev OÜ Uuslaid registrikood või esindaja andmed ei saa tõendada, et OÜ Novekontor ei ole metsamaterjali kaebuse esitajale müünud. Määrus nr 30 ei nõua raieloa väljaandja, numbri ja kuupäeva ega vedaja andmete kajastamist metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu aktil. Asjaolu, kui loetav on allkiri müüja ja metsamaterjali eelmise omaniku vahel sõlmitud aktil, ei saanud kuidagi tekitada kaebuse esitaja töötajates kahtlust OÜ Novekontor kui metsamaterjali müüja isikus või tõendada, et kaebuse esitaja ei täitnud oma hoolsuskohustust. Metsamaterjali müügi tavapärases praktikas ei näita vahendajad ka ostjale nende ja eelmise müüja vahelist tehingu hinda ja tasumise korda. Nimetatud andmed kustutatakse (kaetakse kinni) tavapäraselt ostjale esitatavalt aktilt. Metsateatiste esitamise nõue oli vaieldav ja kuna nimetatud metsamaterjali müük toimus pärast 2005. a jaanuaritormi, mis ei kajastunud metsamajandamiskavades, siis ei tekitanud kaebuse esitaja töötajates metsateatiste puudumine mingit kahtlust OÜ Novekontor kui metsamaterjali müüja isikus. OÜ Novekontor poolt esitatud dokumentides kajastatud katastriüksused 32502:002:0116, 18102:003:0018 ja 66001:005:0502 on reaalselt eksisteerivad katastriüksused, millede koosseisus on metsamaa. Kaebuse esitajale esitatud veoselehtede järgne vedaja on reaalselt eksisteeriv ja kaebuse esitajal puudus igasugune alus eeldada, et vastav vedaja pole vedu teostanud. Asjaolu, kas katastriüksuse omanikud olid metsamaterjali OÜ-le Uuslaid müünud või mitte ei olnud kaebuse esitajale teada ja selle kontrollimise kohustust kaebuse esitajal ei olnud. Sisuliselt saab samad vastuväited esitada ka seoses tehingutega, mille objektiks oli OÜ Novekontor poolt OÜ-lt Alfa Teenindus omandatud metsamaterjal. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et OÜ Novekontor poolt esitatud dokumentides kajastatud katastriüksused 31401:002:0047 ja 12902:002:0310 on reaalselt eksisteerivad katastriüksused, millede koosseisus on metsamaa. Tehingute tegemisel ajal eksisteeris reaalselt ka katastriüksus nr 24802:006:1130, mis on käesolevaks ajaks suletud seoses jagamisega maaüksusteks, mille katastritunnused on 24802:006:0637 ja 24802:006:0636. Seega ei saanud kaebuse esitaja tavapärase hoolsuse korras nimetatud katastriüksuste kontrollimise käigus avastada mingeid probleeme. Antud tehingute puhul peab arvestama, et OÜ Novekontor esitas kaebuse esitajale ka kaks metsateatist, kummagi eelnimetatud katastriüksuse kohta. Metsateatised esitatakse katastriüksuse omanikule. Seega jääb arusaamatuks, kuidas said metsateatised OÜ-le Novekontor ja viimase kaudu kaebuse esitajale, kui katastriüksuse omanikud ei ole metsamaterjali kas siis OÜ-le Novekontor või OÜ-le Alfa Teenindus võõrandanud. Asjaolu, et metsateatist ei ole katastriüksuse nr 24802:006:1130 kohta, selgitab tõik, et tegemist on riigimetsaga ning Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ei andnud metsamaterjali ostjatele metsateatist, kuna ei pidanud seda nõutavaks. Metsamaterjali veodokumentide kohaselt on vedu teostanud OÜ Savarmu Puit. Veose tellijaks oli kaebuse esitaja. Veoselehe kohaselt on müüjaks OÜ Novekontor, veoseleht on OÜ Savarmu Puit poolt kinnitatud ja OÜ Savarmu Puit on kinnitanud, et ta on veo teostanud. Seega on leidnud kinnitust, et kaebuse esitaja ostis metsamaterjali just OÜ-lt Novekontor. Kinnistult katastritunnustega 24802:006:1130 pärineva ja OÜ Novekontor poolt kaebuse esitajale müüdud metsamaterjali vedu on teostanud OÜ Banneks, kes on maksuhaldurile kinnitanud, et ta on vastava veose OÜ Novekontor tellimusel teostanud. Maksuhaldur on tuvastanud, et EELK Koeru Kogudus müüs metsamaterjali OÜ-le Vandelle. OÜ Vandelle kinnitab metsamaterjali ostu. OÜ Vandelle müüs metsamaterjali FIE-le Tarmo Järvis. FIE Tarmo Järvis ei ole andnud selgeid selgitusi, mis sai metsamaterjalist edasi. OÜ Alfa Teenindus juhatuse liige on maksuhaldurile kinnitanud, et mingil perioodil oli OÜ Alfa Teenindus andnud volituse Tarmo Järvisele. OÜ Novekontor esitas kaebuse esitajale 6 metsamaterjali üleandmise akti OÜ-ga Alfa Teenindus. OÜ Novekontor poolt OÜ-lt Alfa Teenindus ostetud metsamaterjali vedu teostas OÜ Savarmu Puit. OÜ Savarmu Puit on maksuhaldurile kinnitanud, et ta on veo vastavate veoselehtede alusel teostanud. Seega on kaebuse esitaja arvates olemas reaalne seos metsa omaniku, metsavahendajate, s.o Tarmo Järvise ja OÜ Alfa Teenindus ning OÜ Novekontor kui metsamaterjali müüja ja kaebuse esitaja vahel. Vaatamata sellele, on maksuhaldur, viidates asjaolule, et OÜ Alfa Teenindus eest on allakirjutanud selle juhataja, kes väidetavalt ei tea tehingust midagi, jätnud tähelepanuta muud ilmselgelt omavahel seotud asjaolud. Asjaolu, et OÜ Novekontor volitatud esindaja Kaidu Kepp ei mäletanud ega soovinud vastata küsimustele tehingute kohta OÜ Novekontor ja kaebuse esitaja vahel, ei saa kuidagi tõendada, et OÜ Novekontor ei olnud müüja. Maksuhalduri poolt on leidnud tuvastamist, et OÜ Novekontor seaduslik esindaja on andnud volituse Kaidu Keppile OÜ Novekontor esindamiseks. Samuti puudub vaidlus selle üle, et Kaidu Kepp on oma volikirja kaebuse esitajale esitanud. 7) Maksuhaldur on aktsepteerinud osasid kaebuse esitaja ja OÜ Raboss vahelisi tehinguid. OÜ Raboss on reaalset majandustegevust omav äriühing. Vaieldavate tehingute puhul ostis kaebuse esitaja raieõiguse otse omanikelt ja OÜ-le Raboss maksti ainult vahendustasu. See oli tavapärane praktika. OÜ Raboss juhatuse liikme vastuste andmisest keeldumine ja dokumentide mitteesitamine ei saa omada tähendust 2004. a OÜ Raboss ja kaebuse esitaja vahelise tehingu olemasolu tõendamisel. Ka maksuhalduri põhjendus, et OÜ Raboss pangakontole laekunud raha on väljavõetud OÜ Raboss juhatuse liikme poolt sularahas, kuid kaebuse esitajalt laekunud summad on OÜ Raboss edasi kandnud OÜ-le Morrisson Arenduse või OÜ-le Konmaris, et see hiljem kaebuse esitajale tagastada, on meelevaldne ega ole millegagi põhjendatud. Kaebuse esitaja sularahas metsamaterjali eest ei arvelda. Kaebuse esitaja ei tea ei OÜ-d Morrison Arendus ega OÜ-d Konmaris ja ei ole ei J. R. ega viimati nimetatud äriühingutelt mingeid summasid ei sularahas ega ka ülekandega saanud. Kaebuse esitajal kui rahvusvahelisse börsidel noteeritud kontserni kuuluval suure käibega äriühingul puudus igasugune mõistlik põhjus teostada teeseldud tehinguid väga väikese käibemaksusumma saamiseks. 8) OÜ Daalor Grupp ja kaebuse esitaja vaheliste tehingute puhul peab arvesse võtma, et erisus metsateatisel näidatud puidukoguse (400

1. tm)ja OÜ Daalor Grupp ja Vilve Daaleri vahelisel aktil näidatud puidukoguse (560
2. tm)vahel on metsaäris tavapärane ja jääb mõistliku erinevuse piiresse. Samuti peab arvestama, et kaebuse esitaja omandas OÜ-lt Daalor Grupp metsamaterjali 270,9 tm, mida on vähem kui metsateatisel näidatud kogus. Asjaolu, et V. T. ei ole väidetavalt metsamaterjali müünud, ei olnud ega saanudki olla kaebuse esitajale teada. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas sai V. T. poolt väljavõetud metsateatis ilma V. T. teadmata jõuda OÜ-le Daalor Grupp ja viimase poolt edastatuna kaebuse esitajani. Samuti jääb ebaselgeks, mis eesmärgil V. T. metsateatise välja võttis ja kas selle alusel on reaalset raiet teostatud. OÜ Daalor Grupp juhatuse liige on kinnitanud, et ta võltsis koos M. J. ka metsamaterjali veoselehti. Kaebuse esitajale ei olnud see teada. Samuti kinnitab eeltoodud asjaolu just seda, et müüjaks oligi just OÜ Daalor Grupp, kes võis müüa ebaseaduslikult hangitud puitu ja ise ei käitunud kooskõlas õigusaktidega. Vanapagana kinnistu omanik M. O. on kinnitanud, et Vanapagana kinnistul on toimunud 2004. a raie. Seega ei saa välistada, et OÜ Daalor Grupp on omandanud kaebuse esitajale müüdud metsamaterjali koguse Vanapagana kinnistult. Ebaõiged on OÜ Daalor Grupp juhataja väited selle kohta, et kaebuse esitaja oli teadlik arvete fiktiivsusest ja sai väidetavalt raha tagasi. Kontserni toiminguprotseduuridest tulenevalt on metsamaterjali ostu, metsamaterjali eest tasumise ja maksudeklaratsioonide esitamise protseduurid omavahel lahutatud ning nendega on seotud palju erinevaid töötajaid. Tehinguid sooritavad piirkondlikud volitatud töötajad ning neid 7 abistav personal ei oma ülevaadet sellest, kuidas müüjale makstud käibemaks hilisemalt kaebuse esitaja Tallinna kontoris kajastatakse kaebuse esitaja maksuarvestuses. Samuti puudub neil igasugune võimalus seda mõjutada. Kaebuse esitaja ei teosta ettevõte arveldusi sularahas. 9) Tehingute puhul OÜ-ga Megapuu Grupp on maksuhalduri ainsaks etteheiteks, et müüja ei ole metsamaterjali omandanud sellelt kinnistult, mida ta on muudes dokumentides näidanud. Selle kohta on müüja kinnitanud, et ta eksis dokumentide vormistamisel. 10) Tehingute puhul OÜ-ga Jambo-Jambo puudub vaidlus müüja isikus, muuhulgas on maksuhaldur aktsepteerinud tehingu OÜ-ga Jambo-Jambo 191 tm metsamaterjali raieõiguse müügi osas. Kaebuse esitajal on olemas kõik ettenähtud dokumendid. Metsateatis on antud kinnistu kohta, mis asus piirkonnas, kus 2005. a jaanuaritorm murdis ulatuslikult metsa. Metsateatisel on ära näidatud kahjustuse pindala. Kui ka tavapäraselt ei ole täpselt võimalik raiemahtu hinnata, siis tormimurru metsas on see ilmselgelt võimatu isegi ligikaudselt. Antud juhul oli metsateatise 191 tm järgmine: er 6 harvendusraie 0.6 ha - 8 tm; aegjärkne raie er 2 ja 4 kokku 133 tm - 0,8 ha ja er 1 san raie 6,0 ha - 50 tm. Kui esimesed raied olid korralised raied ja nende pealt tuligi (er 2;4 ja 6) ca 140 tm, siis er 6 SR (sanitaarraie) tähendaski tormimurru likvideerimist, mida aktsepteeris ka keskkonnateenistus. Kuna sanitaarraiet tehakse valmivas puistus, mille ha tagavara on piirides 180...250 tm/ha, siis 6 ha pealt 220 tm (1 ha kohta 37
3. tm)on tagasihoidlik näitaja. Keskkonnainspektsioon on kinnitanud, et raie on toimunud kooskõlas metsateatisega. Kuna raied on pindala-põhised (st ei ole oluline, kui palju tuleb lageraie puhul väljaraiutav maht lubatud pindala juures, vaid oluline on, et lageraiutud pind ei tohi olla suurem kui metsateatis ette näeb; harvendus, sanitaar- ja muude raiete puhul on oluline pind ning metsaseadusest tulevad normatiivaktid puistu täiuse kohta peale raiet), siis ei saa topelt metsateatist samale eraldusele võtta, kuna esmases metsateatises on ära näidatud raiutav pindala. Ka keskkonninspektsiooni kinnitus ei tähenda, et vastavalt kinnistult saadi 191 tm puitu, vaid see tähendab seda, et harvendusraiet on tehtud 0.6 ha-l ja lõpptihedus vastab nõuetele, aegjärgset raiet on tehtud 0,8 ha-l ja sanitaarraiet teostati 6 ha-l, mille käigus on eemaldatud nakkusallikaks olevad, surevad või surnud puud. Keskkonnainspektor ei ole kinnitanud, et vastavalt kinnistult on saadud 191 tm puitu ja sellise kinnituse andmine (eriti tormimurru piirkonnas) oleks ka võimatu. Maksuhalduri maksuotsuses toodud väide, et juhul, kui raie on pindala põhine, mitte tihumeetri põhine, siis tuleks arvel ja muudes dokumentides kajastada raie pindala põhiselt, on ekslik, ega vasta ühelegi metsanduses kehtivale põhimõttele ega tavale. Nii raieõiguse kui ka metsamaterjali müügi arvestus toimub vastavalt metsamaterjali kogusele. Samal pindalal võib sõltuvalt metsast olla puidukoguse vahe väga suur. Seetõttu, kuigi raieõigus sõltub pindalast, ei saa arveldused müüjate ja ostjate vahel sõltuda raielangi suurusest. Näiteks ka põllumajanduses võib kartulisaak samasuurelt maa-alalt olla väga erinev. Majanduslikult omab tähtsust saadav puidu kogus, kuid metsa kaitse aspektist (mis on põhiline metsateatise eesmärk) ei ole saadava puidu kogus primaarne, oluline on metsa pindala, metsa tihedus, puuliigid jmt. Kuna antud juhul omandas kaebuse esitaja mitte metsamaterjali, vaid raieõigust, siis tellis kaebuse esitaja metsa ülestöötamisteenuse FIE Aare Kannikult. Ka nimetatud teenuse osutaja andmetel oli ülestöötatud metsamaterjali kogus 360,84 tm. Seega leppisid kaebuse esitaja ja OÜ JamboJambo algselt kokku raieõiguse müügis metsateatisel näidatud koguses (191 tm, arve 30. augustist 2005. a). FIE Aare Kannik teostas raie 5-7. septembril 2005. a, mille tulemusena selgus, et raie tegelikuks mahuks on 360,84 tm. Tegelike tulemuste selgumise alusel toimus ka täiendav arvestus kaebuse esitaja ja OÜ Jambo-Jambo vahel 19. septembri 2005. a arve alusel. 8 11) OÜ-ga Grossmann Grupp tehtud tehingute puhul ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et OÜ Grossmann Grupp juhatuse liige Rando Grossmann oli kuni 17.11.2004 ka OÜ Invest & Holdings juhataja ja hilisema OÜ Invest & Holdings juhataja K. S.’i tuttav. K. S. oli ka OÜ Fedcom Grupp juhataja. Maksuhaldur on viidanud kõigi asjaomaste kinnistute puhul asjaolule, et OÜ Grossmann Grupp ning eelmise metsamaterjali omaniku (OÜ Lille Mööblitööstus või OÜ Invest & Holdings) vahel vormistatud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktides oli viidatud küll varasema omanikuga (s.o omanikuga vastavalt enne OÜ Lille Mööblitööstus või OÜ Invest & Holdings) vormistatud dokumentidele, kuid ei ole märgitud eelmise omaniku nime või on seal muid puudusi. Arvestada tuleb ka tehingute perioodi. Vabriku-Metsa, Linnamäe-Veski, Kuusiku, Soosaare, Mardi, Suuremetsa, Tõru kinnistud asuvad Viljandi ja Pärnu maakondades, mis said suuremaid purustusi 2005. a jaanuaritormis. Nendelt kinnistutelt pärineva metsamaterjali ostu tehingute aeg on selline, mille puhul sai pidada väga tõenäoliseks, et need kinnistud võisid olla tormi poolt kahjustatud. Eriti arvestades metsamaterjali suurt hulka, mis tormikahjustuste järgselt turule paiskus ja tehingute mahtu, ei pidanud müüja poolt esitatud dokumentides mittesisalduvad andmed mõistlikult tekitama kahtlust müüja isikus. Ühtlasi ei saa välistada ka seda, et ettevõtted, mis muul ajal aktiivselt ärivõimaluste puudumise tõttu ei tegutsenud või tegutsesid väheaktiivselt, asusid puidu vahendajatena aktiivselt tegutsema, kui turule tekkis suurel hulgal puitu, mis vajas realiseerimist, ja metsaomanikud vajasid partnerit, kes omaks infot ja võimalusi korraldada kiirestirikneva vara realiseerimine. Asjaolu, et kinnistu omanikud müüki ei kinnita, ei saa olla tõendiks selle kohta, et vastavat metsamaterjali ei müünud kaebuse esitajale OÜ Grossmann Grupp. 12) Maksuhaldur on tuvastanud, et metsateatise järgne hinnanguline raiutav metsamaterjali kogus on 820 tm, kaebuse esitaja aga omandas OÜ-lt Fedcom Grupp 752,93 tm metsamaterjali. Metsateatis antakse katastriüksuse omanikule, seega eriti metsateatise olemasolu puhul ei saa kaebuse esitajal tekkida kahtlust, et metsateatises näidatud metsamaterjal ei saanud jõuda OÜ-le Fedcom Grupp. Seega ei saanud kaebuse esitaja talle esitatud dokumentide alusel kahtlustada, et kauba müüjal puudub seaduslik metsamaterjali valdus. Kaebuse esitajale ei olnud ega saanudki olla teada, et kinnistu omanik on sama metsateatisega võõrandanud osa või kogu metsamaterjali kolmandale isikule. Veoselehtedes näidatud vedajad ei ole eitanud veo teostamist. OÜ Fedcom Grupp juhatuse liige Kairo Siim on kinnitanud, et ostis metsa kokku eraisikutelt, kellega otsis ise kontakti ja müüs siis metsa edasi suurtele kokkuostjatele nagu kaebuse esitaja. Seega ei saa olla vaidlust selles, et OÜ Fedcom Grupp oli ise metsamaterjali müüja kaebuse esitajale. Keskkonnainspektsiooni Järvamaa osakond kontrollis 07.04.2005 Väike-Sillaotsa kinnistul toimunud raiet ja leidis, et raie oli teostatud korrektselt vastavalt metsateatisele (820 tm), osaliselt oli metsamaterjal langilt väljavedamata. Kui 2005. a aprillis oli langil veel metsamaterjali, siis sai seda pärast 2005.a aprilli (näiteks augustis – novembris) ära vedada. Metsamaterjali vedu langilt on reeglina kevadel ja suve esimesel poolel raskendatud (pinnas liiga märg, masinad mujal hõivatud, tööde järjekord, 2005. a tormijärgsel ajal ka saeveskite vastuvõtupiirangud), seetõttu ei ole midagi ebatavalist selles, et langil seisnud metsamaterjal veeti metsast välja augustis – novembris. Kui vastavalt metsateatisele toimus raie 820 tm ja kinnistu omanik müüs väidetavalt läbi AS-i A&P Mets 300 tm (323,56 tm), siis kindlasti sai kinnistu omanik müüa veel vähemalt ca 500 tm metsamaterjali. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et ka OÜga Fedcom Grupp tehtud tehingute puhul on ta järginud oma hoolsuskohustust. VASTUSTAJA SEISUKOHT 6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega (I kd, tl 250-255). 9 1) Endiselt on tõendamata, et kaebuse esitaja soetas kaupu või sai teenuseid vaidlusalustel arvetel nimetatud äriühingutelt. Seega pole täidetud KMS-st tulenevad tingimused sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Kaebaja ei nimeta mitte ühtegi äriühingu seaduslikku või volitatud esindajat, kes kinnitaks tehingute toimumist. Äriühingute esindajate ütlustest, mis õnnestus maksumenetluse käigus saada, nähtub pigem see, et tegelikult ei tea selgituste andjad tehingutest kaebajaga täpsemalt midagi. Maksumenetluses antud suulised selgitused annavad põhjendatult alust kahelda tehingute reaalses toimumises kaebajaga. 2)

§-st 33 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest järeldub, et metsamaterjali vastuvõtja peab veenduma üleandjapoolses kasvava metsa raieõiguse või materjali valdamise seaduslikkuses, sh uurima tehingupartnerite müüdava metsamaterjali päritolu ja dokumente – võõrandamise lepingud, materjali üleandmisevastuvõtmise aktid jne.

§ 33

lg 5 kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Juhul, kui puuduvad dokumendid, mis näitavad arvel müüjana näidatud käibemaksukohuslase poolt metsamaterjali valdamise seaduslikkust või vastavad dokumendid on täidetud oluliste puudujääkidega, peaks see hoolsas ostjas äratama kahtlust selles, kas näidatud isik on metsamaterjali tegelik müüja. Kaebuse esitaja on aga nimetatud nõuded seaduses sätestatud ulatuses täitmata jätnud, mistõttu ei saa nõustuda kaebuse esitaja väidetega tema nõutava hoolsuskohustuse järgimise ja heausksuse kohta. Kaebaja oli kohustatud kontrollima vastavate dokumentide vastavust seaduses sätestatud nõuetele, mitte ainult veenduma nende olemasolus. 3) Lisaks õigusaktides toodule (

§ 33

lg 3) on kaebaja sise-eeskirjade kohaselt metsateatis metsamaterjali võõrandamise algdokumendi kohustuslikuks osaks ja metsamaterjali üheks valdamise seaduslikkust tõendavaks dokumendiks. Ka kaebuse esitaja finantsjuhi 19.03.2007 seletusest nähtub, et metsateatise esitamine on AS-s Stora Enso Mets nõutav sisemiselt alates 2004. a suvest. Vastustaja nõustub kaebaja seisukohaga, et ühestki õigusaktist ei tulene, et metsamaterjali ostumüügi korral on tehingu lahutamatuks dokumendiks metsateatis.

§ 23

lg 9 kohaselt metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatud raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. Seega kui puuduvad metsateatised, siis sisuliselt tähendab see seda, et nendel kinnistutel ei ole raiet tehtud ja nendelt kinnistutelt pole võimalik metsamaterjali võõrandada. Veoselehtedel viidatakse kinnistutele, millelt metsamaterjali veetakse. Kui aga samale kinnistule ei ole väljastatud metsateatist, siis tekib põhjendatud kahtlus ka veoselehtede õiguspärasuses. Samuti tõusetub küsimus, kuskohast metsamaterjal siis pärineb ning kas metsamaterjali võõrandas ikkagi arvel näidatud isik või hoopis keegi tundmatu kolmas isik. Seega vastustaja hinnangul ei saa metsateatisi pidada vähetähtsateks dokumentideks. Vastustaja nõustub, et metsateatis ei anna täpset ülevaadet, kui palju konkreetselt kinnistult reaalselt metsamaterjali saadakse. Samas määratakse metsateatisega kindlaks ligilähedased mahud, mida võib konkreetselt kinnistult raiuda. Seega näitab metsateatis ära palju sellelt kinnistult võib umbes metsamaterjali saada. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kui kaebajal on olemas metsateatis, siis ei ole alust väita, et maksuotsuse nimetatud äriühingud ei saanud sellist metsamaterjali kaebajale müüa. Kui kaebaja esitab maksuhaldurile metsateatise, kuid metsa omanik kinnitab, et ta pole kunagi kinnistult mingit metsamaterjali müünud, siis ei saa metsateatis tõendada seda, et reaalselt kaebaja metsamaterjali soetas. 4) Vastustaja nõustub, et metsamaterjali edasivõõrandamisel ei pea edasimüüja kaebajale esitama väljavõtet kinnistusraamatust ja ostja ei pea veenduma katastriüksuste olemasolus ostu-müügi vormistamisel. Kuid olukorras, kus dokumentidele on kantud andmed kinnistute 10 kohta, mida reaalselt ei eksisteeri, ei ole maksuhalduri hinnangul võimalik asuda ka seisukohale, et olematult kinnistult on metsamaterjali siiski soetatud. Nimetatud asjaolu, koos teiste maksumenetluses tuvastatud asjaoludega, on üheks tõendiks selle kohta, et tehinguid ei olegi reaalselt toimunud ning kaebaja peaks tõendama vastupidist. 5) Määruse nr 30 p 16 kohaselt metsamaterjali omandaja saadab igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks metsamaterjali võõrandaja elukoha- või asukohajärgsele maksuametile vormi kohase teatise sooritatud tehingute kohta. Seega pidid maksuotsuses nimetatud metsamaterjali omandajad esitama metsamaterjali omandamise teatise, kuid maksuhalduril puudub igasugune info selle kohta, et ükski maksuotsuses nimetatud äriühingutest oleks vastava teatise esitanud. Vastustaja hinnangul ka antud asjaolu annab alust kahelda tehingute toimumises arvetel näidatud isikutega. 6) Seoses tehingutega OÜ-ga Novekontor selgitab vastustaja, et oluliseks puuduseks OÜ Novekontor ja OÜ Uuslaid aktidel on see, et puuduvad andmed metsamaterjali valdamise aluse kohta. Maksuotsuse leheküljelt 14 nähtub, et metsateatised OÜ-le Vennad Pärnad on väljastatud 13.04.2005 ja 01.06.2005.

§ 23

lg 9 järgi metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatud raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. Samas OÜ Novekontor müüs kinnistult 66001:005:502 pärinevat metsamaterjali juba 22.02.

1. a. Seega müüdud metsamaterjal ei saanud kuidagi pärineda dokumentides näidatud kinnistult. Samuti ei kinnita metsamaterjali vedaja, et antud kinnistuga seotud veoselehtede alusel oleks mingit vedu reaalselt toimunud. Samuti OÜ Novekontor poolt esitatud metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendav akt nr 23 ei ole nõuetekohaselt täidetud. OÜ Savarmu Puit ei ole kontrollinud, kellele kuuluvat metamaterjali ta vedas. OÜ Savarmu Puit ei ole esitanud maksuhaldurile ka tõendeid, et metsamaterjali valdamise seaduslikkust oleks kontrollitud. Seega OÜ Savarmu Puit tegelikult ei teadnud, kellele metsamaterjal kuulus. OÜ Savarmu Puit vedas ainult ühe veoselehe (L271) alusel 24 tm puitu, mis OÜ Novekontor ja kaebuse esitaja tehingute mahust on väga väike osa. Seoses metsamaterjali veo eeskirjadega juhib vastustaja tähelepanu ka sellele, et vastava korra punkti 3 kohaselt metsamaterjali veoks üleandmisel peab üleandja vedajale tõendama metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vedaja selles veenduma. Maksuhalduril puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et vedajad oleks metsamaterjali valdamise seaduslikkust kontrollinud. Sellest tulenevalt saab põhjendatult eeldada, et isegi kui mõni vedaja on mingi veo teostanud, siis see ei tõenda veel seda, et see metsamaterjal pärineb arvel näidatud isikult. Vastustaja hinnangul võib see kuuluda ükskõik kellele. Kaebuse esitaja leiab, et kinnistult katastritunnusega 24802:006:1130 pärineva ja OÜ Novekontor poolt kaebajale müüdud metsamaterjali vedu on teostanud OÜ Banneks. OÜ Banneks on maksuhaldurile kinnitanud, et ta on vastava veose OÜ Novekontor tellimusel teostanud. Seega on sellega leidnud kinnitust, et kaebaja on OÜ-lt Novekontor metsamaterjali ostnud. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et OÜ Banneks teostas väidetavalt vedu kinnistult nr-ga 12902:002:0310 (16.03.
2. a veoseleht nr 00178). Kaebuse esitaja leiab, et OÜ Alfa Teenindus juhatuse liige on maksuhaldurile kinnitanud, et mingil perioodil oli OÜ Alfa Teenindus andnud volituse Tarmo Järvisele. OÜ Alfa Teeninduse juhatuse liige Mart Rohtla kinnitab, et tegi Tarmo Järvise allkirjaõiguslikuks isikuks Hansapangas. Hansapanga 24.10.
3. a elektronkirjast nähtub, et Tarmo Järvis oli Hansapangas allkirjaõiguslikuks isikuks perioodil 17.-24.03.
4. Seega pole võimalik rääkida mingist volituse andmisest. Tarmo Järvis oli Hansapangas OÜ Alfa Teeninduse arvelduskonto allkirjaõiguslik isik nädal aega. Tehingud OÜ-ga Novekontor toimusid alles
5. aastal. OÜ Novekontori poolt esitatud metsamaterjali aktid ei saa olla tõendiks metsamaterjali valdamise seaduslikkuse tõendamisel. Lisaks eelnevale on tuvastatud asjaolu, et OÜ Vandelle Kaubandus müüs metsamaterjali edasi FIE-le Tarmo Järvis, seega OÜ Alfa Teenindus oleks saanud 11 metsamaterjali osta FIE-lt Tarmo Järvis, mitte OÜ-lt Vandelle Kaubandus nagu nähtub aktist nr
6. OÜ Vandelle Kaubandus on oma 03.07.2007 vastuses kinnitanud, et nad pole teinud tehinguid OÜ-ga Alfa Teenindus. Kui OÜ Novekontor müüs kaebajale nt kuusepalki ja männipalki, siis OÜ Vandelle Kaubandus männipalki FIE-le Tarmo Järvis ei müünud, seega pole võimalik kaebajal kinnistult 31401:002:0047 männipalki soetada. Nimetatud kinnistult metsamaterjali vedajaks oli OÜ Ringer Transport ja autojuhiks P. R. Kumbki isik ei tea midagi tehingutest OÜga Novekontor ning OÜ Ringer Transport juhatuse liikme selgituse kohaselt andmed veoselehtedel ei vasta tõele. Samuti ei esitanud kumbki isik vastavaid veoselehti, mis kinnitab jällegi, et mingit vedu kaebaja poolt esitatud veoselehtede alusel ei toimunud, kuna vastupidisel juhul oleks vedajal pidanud samuti olemas olema veoselehed. 7) Kaebuse esitaja väidab, et OÜ Raboss poolt osutatud teenuse sisuks oli osundamine võimalusele kolmanda isikuga lepingu sõlmimiseks, kuid ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et reaalselt OÜ Raboss on vastavat teenust osutanud. Loomulikult on võimalik, et OÜ Raboss esitas andmed nt suuliselt telefoni teel, kuid kaebaja oleks pidanud arvestama sellega, et saadud teenust on vaja hiljem tõendada. Arvestades T. . ja K. L.selgitusi on maksuhalduril põhjendatult alust eeldada, et antud tehingute raames ei ole kaebaja mingit vahendusteenust OÜ-lt Raboss saanud. 8) Maksumenetluse käigus tuvastati seoses OÜ-ga Daalor Grupp tehtud tehingutega, et arvetel, aktidel ja veoselehtedel näidatud kinnistult ei ole tegelikult metsamaterjali soetatud. On põhjendatud alus eeldada, et kaebuse esitaja oli tehingute tegelikust sisust teadlik, sest tellis OÜ-lt Daalor Grupp arveid vastavalt vajadusele. Eelnevast tulenevalt ei oma tähtsust, kas kaebuse esitaja täitis oma hoolsuskohustusi või mitte. 9) Maksuhaldur nõustub, et OÜ Megapuu Grupp on kaebajale müünud 469 tm metsamaterjali. Samas ei saa nõustuda, et 2317 tm soetamine OÜ-lt Megapuu Grupp on samuti tõendatud. Ülejäänud metsamaterjali soetamise kohta on esitatud ainult arved. Kaebuse esitaja on esitanud küll üleandmise-vastuvõtmise aktid, veoselehed, metsamaterjali seaduslikkust tõendavad dokumendid, kuid nimetatud dokumentidele kantud andmed puidu päritolu kohta ei vasta tegelikkusele, mida kinnitab ka OÜ Megapuu Grupp juhatuse liige. Arvestades asjaolu, et tehingute raames esitatud metsateatiste kohaselt sai eelpool nimetatud kinnistult võõrandada 469 tm metsamaterjali, siis pole usutav, et kaebaja ei märganud, et nimetatud kinnistult võõrandati mitmeid kordi rohkem metsamaterjali. Kaebaja pidi sellest teadlik olema, kuna kaebaja esindaja Guido Karm selgitas, et koopiad dokumentidest hilisemate tehingute juurde tegi ilmselt kaebaja ise. Seega vastustaja hinnangul kaebaja teadis, et puuduvad dokumendid, mis tõendaksid metsamaterjali valdamise seaduslikkust, ning et andmed dokumentidel on tegelikult valed. Vedajad küll kinnitavad, et nad teostasid veoselehtede alusel metsamaterjali vedu, kuid nimetatud asjaolu ei tõenda seda, et metsamaterjal kuulus OÜ-le Megapuu Grupp ning et ülejäänud 2317 tm müüjaks kaebajale oli OÜ Megapuu Grupp. Samuti puuduvad OÜ-l Megapuu Grupp igasugused tõendid selle kohta, et metsamaterjali oleks soetatud ümberkaudsetelt kinnistutelt, samuti ei osanud OÜ Megapuu Grupp juhatuse liige nimetada ühtegi kinnistut, millelt siis metsamaterjali võõrandati. Seega pole kuidagi võimalik tuvastada, et OÜ-l Megapuu Grupp oli üldse võimalik kaebajale 2317 tm metsamaterjali müüa. Maksuhalduri hinnangul nimetatud asjaolud viitavad sellele, et kaebaja oli tehingute tegelikust sisust teadlik, ning et metsamaterjali võõrandajaks ei olnud tegelikult OÜ Megapuu Grupp. Vastustaja hinnangul võis antud juhul tegemist olla sellega, et ümberringsed kinnistute omanikud tõepoolest soovisid metsamaterjali võõrandada, kuid tegemist oli füüsiliste isikutega. Selleks, et kaebajal oleks võimalik sisendkäibemaks tehingutelt maha arvata, vormistati tehingud nii nagu metsamaterjali võõrandajaks oleks olnud 12 OÜ Megapuu Grupp. Maksuhalduri hinnangul võib antud tehingute puhul põhjendatult asuda seisukohale, et kaebaja oli tehingute tegelikust sisust teadlik. 10) Kaebuse esitaja soetas OÜ-lt Jambo-Jambo kasvava metsa raieõigust, mitte metsamaterjali. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et enne raie lõpule viimist ei tea keegi täpselt kui palju sealt metsamaterjali tegelikult tuleb. Antud juhul tuli metsamaterjali peaaegu poole rohkem, kui esialgselt kavandatud oli. See väide ei ole veenev. Raske on uskuda, et isik, kes müüb kasvava metsa raieõigust paneb raie võimaliku mahu osas poolega mööda. Samuti ei tuvastanud keskkonnainspektsioon, et raiet on tehtud suuremas ulatuses kui 191 tm (vastavalt metsateatisele). Kuna raiet teostati pea poole rohkem, siis selline asjaolu ei oleks kuidagi saanud jääda kahe silma vahele. Samuti kinnistu omaniku esindaja, kes jälgis raiet, kinnitas, et metsamaterjali viidi välja 191 tm. Maksuhalduri hinnangul tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et 19.09.2005 arve alusel reaalselt mingit tehingut ei toimunud. 11) OÜ-ga Grossmann Grupp tehtud tehinguid tehes ei näidanud kaebuse esitaja üles nõutavat hoolsust. 12) OÜ-ga Fedcom Grupp tehtud tehingutega seoses selgitab maksuhaldur, et talle esitatud dokumentide kohaselt võõrandas kaebaja väidetavalt metsamaterjali 752,93 tm VäikeSillaotsa kinnistult. Maksumenetluses maksuhaldur tuvastas, et nimetatud kinnistult võõrandatud metsamaterjal ei ole kaebuse esitajani kunagi jõudnud. OÜ Fedcom Grupp juhatuse liikme Kairo Siim ütlused ei ole usaldusäärsed. Kairo Siim kinnitab, et ostis metsa kokku eraisikutelt, samas on kaebuse esitaja esitanud maksuhaldurile OÜ Fedcom Grupp ja OÜ Dreivex Baltic vahelise ostu-müügi akti. Antud asjaolu viitab sellele, et Kairo Siim ei tea kaebajaga seotud tehingutest midagi või ta teatud põhjustel annab teadlikult vale informatsiooni. OÜ Fedcom Grupp on metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendanud OÜ Fedcom Grupp ja OÜ Dreivex Baltic vahelise ostu-müügi aktiga nr
7. Nimetatud aktist nähtub, et selle alusel on võõrandatud metsamaterjali kinnistult nr 27101:003:
8. Nimetatud akt on esitatud kõigi kaebaja ja OÜ Fedcom Grupp vaheliste tehingute juurde, kuid nendel on kinnistu nr 27101:003:0059 käsitsi ära parandatud numbriks 27101:003:
9. Maksuhalduri hinnangul nimetatud akt saaks tõendada metsamaterjali valdamise seaduslikkust, mis pärineb kinnistult nr 27101:003:
10. Seega puuduvad kaebajal dokumendid, mis tõendavad, et OÜ Fedcom Grupp on üldse kellegi vahendusel kinnistult nr 27101:003:0089 metsamaterjali soetanud. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks on kinnistu numbreid muudetud. Antud asjaolu näitab pigem seda, et OÜ Fedcom Grupp tehingute juurde üritati fabritseerida dokumente tõendamaks, et kaebuse esitaja on metsamaterjali võõrandamisel käitunud hoolsalt ja seaduse nõudeid järgides. Samuti on OÜ Dreivex Baltic juhatuse liige kinnitanud, et ta ei ole eelpool nimetatud akti allkirjastanud, ning et tegemist on võltsinguga. Veoselehelt 011 nähtub, et vedu OÜ Samedan poolt teostati Pärnu linnas, seega ei tõenda veoseleht vedu Väike-Sillaotsa kinnistult. Ka antud veoselehel on muudetud algset kinnistu numbrit, mis annab alust arvata, et nimetatud veoseleht kuulub hoopis mingi muu tehingu juurde. OÜ KK Transport aga selgitas, et maksuhalduri poolt loetletud veoselehti OÜ KK Transport raamatupidamises registreeritud ei ole, samuti ei ole koostatud veoselehtede alusel teenustöö arveid. Seega võib eeldada, et OÜ KK Transport ei ole reaalselt veoselehtede alusel vedu teostanud. Samas peab kaebuse esitajaga nõustuma, et OÜ Tipo Trans ja OÜ MM Marmel kinnitavad vedude teostamist. Kuid jällegi jääb ebaselgeks, milliselt kinnistult toimus metsamaterjali vedu, kuna veoselehtedel on käsitsi muudetud kinnistu numbrit. OÜ Imme, kes oli samuti üheks vedajaks, kinnitab, et ta pole maksuhalduri poolt viidatud veoselehtede alusel vedu teostanud. 13 KOHTU PÕHJENDUSED
11. Maksuotsuse kohaselt ei olnud kaebuse esitajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks OÜ Novekontor, OÜ Raboss, OÜ Daalor Grupp, OÜ Megapuu Grupp, OÜ Jambo-Jambo, OÜ Grossmann Grupp ja OÜ Fedcom Grupp arvete alusel, sest kaebuse esitaja jättis täitmata

st tulenevad nõuded. Peamine vaidlus käibki selle üle, kas kaebuse esitaja näitas metsamaterjali ja kasvava metsa raieõigust soetades üles äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. Kohus käsitleb esmalt üldisemalt hoolsuskohustuse ulatust ning seejärel kontrollib maksuotsuse põhjendatust äriühingute kaupa.

1. Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldised alused sätestab KMS, mille § 29 kohaselt loetakse maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil maksustatavatelt tehingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt on sisendkäibemaks muuhulgas maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 alusel arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha seadusekohase arve alusel. Täpsemad nõuded arvele sätestab KMS § 37 lg
3. Lisaks KMS-le tuleb vaidluse lahendamisel arvestada

ja keskkonnaministri määrustega, mis kehtestavad täiendavad nõuded kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavatele tehingutele.

(10.05.2004-31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) § 33 lg 1 järgi peab metsamaterjali üleandja tõendama vastuvõtjale kasvava metsa raieõiguse ning metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja selles veenduma, kui kasvava metsa raieõigus ja metsamaterjal võõrandatakse (p 1) või kui metsamaterjal antakse üle töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks (p 2).

§ 33

lg 2 kohaselt peab kasvava metsa raieks andmisel andja võtjale tõendama kasvava metsa raieõiguse valdamise seaduslikkust ja võtja seda kontrollima.

§ 33

lg 3 loetleb kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid, milleks on: 1) väljavõte kinnistusraamatust; 2) riigimetsas väljavõte maakatastrist; 3) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping; 4) metsamaterjali võõrandamise leping või metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt; 5) raieõiguse ja metsamaterjali üleandja ning kasvava metsa raieks andja isikut tõendav dokument või äriregistri registrikaardi ärakiri; 6) kinnistu asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuse lubava märkega metsateatis. Sarnane loetelu sisaldub ka määruse nr 30 punktis 8, sätestades metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavate dokumentidena: 1) metsaomanikul väljavõte kinnistusraamatust või riigimetsas väljavõte maakatastrist; 2) kasvava metsa raieõiguse omandanud isikul raieõiguse eelmise omanikuga sõlmitud raieõiguse võõrandamise leping; 3) metsamaterjali omandanud isikul selle edasivõõrandamisel või töötlemiseks või ladustamiseks üleandmisel eelmise omanikuga sõlmitud metsamaterjali võõrandamise leping või üleandmise-vastuvõtmise akt; 4) metsamaterjali võõrandaja või üleandja isikut tõendav dokument või äriregistri registrikaardi ärakiri. Määruse nr 30 punkti 11 järgi peab metsamaterjali võõrandamise leping sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) lepingu number, kuupäev ja koostamise koht; 2) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood ja aadress; 3) esindamise korral volitatud esindaja nimi, isikukood, aadress ja volitamise alus; 4) metsamaterjali võõrandaja kinnitus metsamaterjali valdamise seaduslikkuse kohta ühes valdamise aluse äranäitamisega ja omandaja kinnitus valdamise seaduslikkuses veendumise kohta; 5) metsamaterjali asukoht; 6) metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt jm) ja puuliikide lõikes; 7) müügihind ja selle 14 tasumise kord; 8) sanktsioonid lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest; 9) võõrandaja ja omandaja allkiri, juriidilise isiku puhul pitser. Kasvava raieõiguse võõrandamise korral on raieõiguse valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid täiendavalt loetletud määruse nr 30 punktis 5 ja nõuded võõrandamise lepingule punktis 7. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti vorm on kinnitatud määruse nr 30 lisas.

§ 33

lg 5 kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Keskkonnaministri 16.03.

1. a määrus nr 18 „Metsamaterjali veo eeskirjade kinnitamine” (määrus nr 18) punkti 5 järgi vormistatakse veoseleht keskkonnaministri poolt kehtestatud vormi kohaselt ja see sisaldab andmeid metsamaterjali päritolu, veose lähte- ja sihtkoha, metsamaterjali omaniku, veoki ja veokijuhi ning metsamaterjali saaja kohta. Määruse nr 18 punktid 6-8 sätestavad täpsemad nõuded veoselehe vormistamisele ja punkt 10 paneb nii metsamaterjali omanikule kui saajale kohustuse säilitada veoselehte pärast vedu seitse aastat. Hoolsuskohustuse ulatus
2. AS Stora Enso Mets arvates peab metsamaterjali omandaja kontrollima vaid eelmise võõrandaja valduse seaduslikkust, mitte kogu tarneahela tehinguid. Määruse nr 30 kohaselt pidi ta veenduma vaid eelmise omanikuga sõlmitud metsamaterjali võõrandamise lepingu või üleandmise-vastuvõtmise akti olemasolus ning metsamaterjali võõrandaja isikusamasuses (I kd, tl 5-6). Maksuhaldur leiab, et kohustus veenduda kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali seaduslikkuses hõlmab metsamaterjali vastuvõtja kohustust uurida tehingupartnerite müüdava metsamaterjali päritolu ja dokumente. Kui nõutavad dokumendid puuduvad või ei ole korrektsed, peaks see hoolsas ostjas äratama kahtluse, kas isik on metsamaterjali tegelik müüja (I kd, tl 251).
3. Käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigus käibemaksu maha arvata. Kui aga ostja on käitunud heauskselt, puudub alus piirata ostja õigust arvata maha käibemaks. Riigikohus on 02.06.2003 otsuse nr 3-3-1-40-03 punktis 9 leidnud järgmist: „Maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole silmas pidanud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Seepärast tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane.” Riigikohtu 05.06.2006 otsuse nr 3-3-1-34-06 punkti 12 järgi tingimus „põhjendatult eeldas” tähendab, et ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et tehingu teine pool ei ole tegelik müüja. Teiseks ei võinud olukorras, kus ostja käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui aga ostja ei käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu tema käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude (müüja isik) tuvastamine on 15 võimatu või väga raske, ja käitudes hoolsalt, oleksid ilmned asjaolud, mis viitavad sellele, et tehingu teine pool pole tegelik müüja, ei ole ostjal alust käibemaksu mahaarvamiseks. 12.

seab hoolsuskohustusele KMS-ga võrreldes kõrgendatud nõuded, pannes võõrandamistehingu puhul vastuvõtjale kohustuse kontrollida kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust (

§ 33

lg 1).

§ 33

lg 1 sätestatud nõude eesmärk on muuhulgas vältida ebaseaduslikke metsaraieid ja maksupettusi (vt nt Eesti ettevõtete puiduvarumispoliitika- ja praktika, I kd, tl 216-226). Seega tuleb nimetatud sätet tõlgendada selliselt, et metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel ei piirdu nõutav ja tavapärane hoolsus üksnes ostja isikusamasuse ja nõutavate dokumentide olemasolu formaalse kontrolliga. Samuti ei piisa ainuüksi sellest, kui tehingu teine pool (müüja) kinnitab lepingus või üleandmise-vastuvõtmise aktis formaalselt oma valduse seaduslikkust. Ostja peab müüja valduse seaduslikkuses veenduma. See tähendab, et kui müüja esitatud dokumendid ei olnud nõuetekohased või nõutavad dokumendid puudusid sootuks, peab tehingu teiselt poolelt nõudma täiendavat teavet ja dokumente või tehingust loobuma põhjusel, et metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse seaduslik päritolu ei ole veenvalt tõendatud. Kui vaatamata sisulistele puudustele tehinguga seonduvas dokumentatsioonis otsustab ostja tehingud siiski teha, peab ta arvestama täiendava tõendamiskoormusega veenmaks nii maksuhaldurit kui kohut, et tehing tegelikult toimus ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Tõendamata jätmise korral puudub tal õigus käibemaksu mahaarvamiseks. Nimetatud põhimõtetest pidi lähtuma ka AS Stora Enso Mets vaidlusaluste tehingute puhul. Kaebuse esitaja hoolsuskohustust ei vähenda iseenesest ka tema töötajate arv, käibe suurus, tehingute arv, koostööpartnerite hulk ega auditisüsteemi olemasolu (I kd, tl 910). Nimetatud asjaolud ei saa iseenesest olla aluseks kaebuse esitaja soodsamaks kohtlemiseks võrreldes samas valdkonnas tegutsevate teiste äriühingutega, kus töötajaid on vähem ja käive väiksem. 13. Kaebuse esitaja arvates on küsitav, kas metsateatise olemasolu oli vaidlusalusel perioodil üldse nõutav. Metsateatis ei saanud kaebuse esitaja arvates tõendada metsamaterjali valdamise seaduslikkust ega konkreetse tehingu toimumist ostja ja müüja vahel (I kd, tl 7-8). Vastustaja on nõustunud kaebuse esitajaga selles, et metsamaterjali müügi korral ei pea metsateatis olema tehingu lahutamatuks dokumendiks. Vastustaja möönab ka seda, et metsateatisel märgitud kogused on hinnangulised (I kd, tl 251).

§ 33

lg 3 p 6 kohaselt oli metsateatis üheks kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavaks dokumendiks.

-s sätestatu kehtib ka juhul, kui määrus nr 30 vaidlusalusel perioodil metsateatisega seonduvat ei sätestanud ja selle esitamist praktikas alati ei nõutud. Kaebuse esitaja finantsjuht A. O. on kinnitanud, et metsateatise nõue sisaldus vaidlusalusel perioodil AS Stora Enso Mets sise-eeskirjades ning selle kontrollimist peeti vajalikuks (II kd, tl 156). Seetõttu kohus leiab, et kaebuse esitaja oli metsateatise esitamise nõudest teadlik ja tema praktikas nõuti seda ka vaidlusalusel perioodil. Seda aga, millise tähenduse saab igal üksikul juhul metsateatise olemasolule või puudumisele omistada, tuleb analüüsida konkreetse tehingute kaupa, hinnates kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. See tuleneb maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 11, mis sätestab uurimispõhimõtte, ja § 59 lg-st 1, mis sätestab tõendite kogumise põhimõtted. Eelöeldu puudutab põhimõtteliselt ka kaebuse esitaja väiteid seoses kinnistusraamatu väljavõtte ja katastriüksuste kontrolliga (I kd, tl 8-9). Vastustaja on nõustunud kaebuse esitaja seisukohaga, et metsamaterjali edasivõõrandamisel ei pea edasimüüja ostjale esitama väljavõtet kinnistusraamatust ning ostja ei pea tehingu vormistamisel veenduma katastriüksuse olemasolus (I, tl 251). Selliste asjaolude täiendav kontrollimine võib olla aga erandjuhul nõutav hoolsuskohustuse täitmiseks konkreetse 16 tehingu asjaoludest lähtuvalt. Kaebuse esitaja finantsjuht A. O. kinnitusel tehti

§ 33lg 1 nõuete täitmiseks tavaliselt kinnistusraamatu päring (II kd, tl 156).

1. Kaebuse esitaja on maksuhaldurile ette heitnud ka seda, et maksuhaldur on aktsepteerinud teatud hulka konkreetse äriühinguga tehtud tehinguid ja maksustanud teisi sama äriühinguga vaidlusalusel perioodil tehtud tehinguid. Kohtu arvates ei viita see iseenesest maksuhalduri tendentslikule lähenemisele. Iga tehingu puhul tuleb eraldi uurida, kas selle alusel tekkis AS-l Stora Enso Mets õigus käibemaksu mahaarvamiseks või mitte. On täiesti võimalik, et sama äriühinguga tehinguid tehes on kaebuse esitaja osal juhtudest hoolsuskohustust täitnud ja teiste tehingute puhul mitte.
2. Eespool toodud seisukohti arvestades kontrollib kohus vaidlusaluste tehingute nõuetekohasust äriühingute kaupa vastavalt AS Stora Enso Mets kaebuses maksuotsusele esitatud vastuväidetele. Tehingud OÜ-ga Novekontor
3. OÜ Novekontor müüs vaidlusalusel perioodil kaebuse esitajale väidetavalt metsamaterjali. Maksuhaldur on kaebuse esitajale eelkõige ette heidetud puudusi OÜ Novekontori poolt metsamaterjali valdamise seaduslikkuse tõendamiseks esitatud dokumentatsioonis (maksuotsus lk 4-20).
4. Arvete nr 48, 49, 72, 73, 81, 82, 100 ja 101 juurde esitas OÜ Novekontor AS-le Stora Enso Mets metsamaterjali valduse seaduslikkuse tõendamiseks OÜ-ga Uuslaid sõlmitud üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 20, 21 ja 23 (II kd, tl 47-83). Maksuotsuse kohaselt ei olnud OÜ Novekontor ja OÜ Uuslaid vahelised aktid nõuetekohaselt vormistatud (maksuotsuse lk 4). Kohus jagab maksuhalduri seisukohta. Kaebuse esitajale oli teada, et OÜ Uuslaid ehk metsamaterjali üleandja ei olnud aktidele märgitud kinnistu omanik, kuid aktidelt ei nähtu andmeid metsamaterjali päritolu kohta. Kuigi aktidelt puuduv OÜ Uuslaid registrikood ja volitatud isikut puudutavad andmed eraldivõetuna ei tõenda tingimata tehingute mittetoimumist, omavad need andmed tähtsust tuvastamaks, kes OÜ Uuslaid nimel on akti allkirjastanud. Arvega nr 100 seonduvalt erineb leping-arvel nr 13947 ja sellega seotud veoselehel nr 00134 ka katastriüksuse number, kust metsamaterjal väidetavalt pärineb (II kd, tl 78-79). Seega aktid ei olnud vormistatud nõuetekohaselt, puudused ei ole pelgalt formaalsed ja nende aktide alusel ei saanud AS Stora Enso Mets täie kindlusega veenduda OÜ Novekontor müüdava metsamaterjali seaduslikus päritolus. Seda arvestades pidanuks AS Stora Enso Mets OÜ-lt Novekontor nõudma täiendavaid dokumente või teavet, kuid kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et seda oleks tehtud. Seega ei ole AS Stora Enso Mets hoolsuskohustust täitnud. Maksuotsuse kohaselt pärines aktide nr 20, 21 ja 23 objektiks olev metsamaterjal katastriüksustelt nr 32502:002:0116, 18102:003:0018 ja 66001:005:
5. Kohus nõustub maksuhalduriga, et asjas kogutud tõendid kinnitavad järeldust, et nimetatud kinnistutelt ei ole AS Stora Enso Mets metsamaterjali soetanud. Seoses kinnistuga nr 18102:003:0018 on selgunud järgmised asjaolud: 1) kinnistu omanik E. K. kinnitab, et ei ole teinud tehinguid OÜ-ga Uuslaid ega OÜ-ga Novekontor (III kd, tl 51); 2) OÜ Novekontor volitatud esindaja Kaidu Kepp ei osanud vastata küsimustele AS-ga Stora Enso Mets tehtud tehingute kohta (II kd, tl 169); 3) veoselehtedel märgitud veoteenuse osutajad OÜ Ringer Transport ja P. R. kinnitavad, et ei ole OÜ-ga Novekontor tehinguid teinud (III kd, tl 10 ja 17). Seoses kinnistuga nr 32502:002:0116 on muuhulgas kindlaks tehtud järgmised asjaolud: 1) kinnistu omanik Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kinnitas, et ei ole teinud tehinguid OÜ-ga Uuslaid ega OÜ-ga Novekontor (III kd, tl 82); 2) Imavere Saeveski AS, 17 Natural AS ja TVMK AS ei ole RMK-lt soetatud metsamaterjali edasi müünud, vaid kasutanud seda oma tarbeks ning Nor-Est Wood AS ja Metsäliitto Eesti AS (endine Mets ja Puu AS) on RMK-lt soetatud metsamaterjali eksportinud (III kd, tl 100-146; 3) veoselehtedel märgitud veoteenuse osutaja OÜ Ringer Transport kinnitab, et ei ole OÜ-ga Novekontor tehinguid teinud. Maksuhalduri järeldust, et katastriüksustelt nr 66001:005:0502 ei ole AS Stora Enso Mets metsamaterjali soetanud, kinnitavad samuti asjaolud, et veoselehtedel märgitud veoteenuse osutajad P. R. ja OÜ Ringer Transport kinnitavad, et ei ole OÜ-ga Novekontor tehinguid teinud ning OÜ Novekontor volitatud esindaja Kaidu Kepp ei osanud vastata küsimustele seoses AS-ga Stora Enso Mets tehtud tehingutele. Arvestades aktide nr 20, 21 ja 23 puudulikku vormistamist, metsateatise puudumist ning eespool tuvastatud asjaolusid, mida kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud, leiab kohus, et kaebuse esitaja ja OÜ Novekontor vahelised tehingud, mille aluseks on nimetatud aktid, ei ole tõendatud ja kaebuse esitajal puudus nendega seoses õigus käibemaksu mahaarvamiseks.
6. Arvete nr 186, 222, 223, 254 ja 265 (II kd, tl 84-153) objektiks oleva metsamaterjali seaduslikkuse tõendamiseks esitas OÜ Novekontor kaebuse esitajale OÜ-ga Alfa Teenindus sõlmitud metsamaterjali müügi üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 40 ja 41 ning OÜ-ga Uuslaid sõlmitud akti nr
8. Maksuotsuses ei ole vastuväiteid akti nr 40 vormistamisele (maksuotsus lk 5). Aktile nr 40 (II kd, tl 94) oli lisatud OÜ Alfa Teenindus ja V. K. vahelise kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 117 (II kd, tl 96-97) ning V. K. väljastatud metsateatis nr 06599, mille kohaselt metsamaterjal pärines katastriüksuselt 12902:002:0310 (II kd, tl 95). Olemas on ka metsamaterjali veoselehed, mille kohaselt pärines metsamaterjal kinnistult nr 12902:002:0310 (II kd, tl 87-93, 101, 104, 105). Vaidlus puudub selle üle, et kinnistu nr 12902:002:0310 oli tehingute tegemise ajal reaalselt eksisteeriv katastriüksus, mille koosseisus on metsamaa. Eeltoodud asjaolusid arvestades kohus leiab, et AS Stora Enso Mets võis mõistlikult eeldada, et OÜ Novekontor valdas võõrandatud metsamaterjali seaduslikult. Kuna kaebuse esitaja ei ole nimetatud tehingute tegemisel hoolsuskohustust rikkunud, ei oma käibemaksu mahaarvamise seisukohalt tähtsust, kas metsamaterjal pärineb tegelikult nimetatud kinnistult. Antud juhul kaebuse esitajal ei olnud kohustust kontrollida kogu tehingute ahelat. Seega tuleb maksuotsus nimetatud osas tühistada. Tervikuna seostub eelnimetatud aktiga nr 40 arve nr 186, mille alusel tuli tasuda 168 063 krooni ja 75 senti ning millelt on arvestatud käibemaksuna 25 636 krooni ja 85 senti (II kd, tl 84-86). Selles osas tuleb maksuotsus tühistada. Samas seostuvad aktiga nr 40 veel ka arved nr 222 ja 223 (II kd, tl 98 ja 111). Arve nr 222 järgi tuli tasuda 118 279 krooni ja 54 senti ning käibemaks oli 18042 krooni ja 64 senti, arve nr 223 järgselt omakorda 95 857 krooni ja 31 senti, millelt oli käibemaks 14 622 krooni ja 31 senti. Nimetatud arvetel on viide 29.03.2005 ja 30.03.2005 metsamaterjali võõrandamise leping-arvetele (ostuaktid) nr 15246 ja 15316, kuid nendel on osundatud nii aktile nr 40 kui ka aktile nr 41, enamikel juhtudel aktile nr
9. Tulenevalt nendest kahest arvest on käibemaksusumma kokku 32 664 krooni ja 95 senti, kuid osa sellest aktiga nr 40 ei seostu ning seega maksuotsust nimetatud käibemaksusumma osas tervikuna tühistada ei saa. Vastavate arvestuste tegemine jääb antud juhul vastustajale, sest haldusasja materjal on selles osas ebaülevaatlik ning aktiga nr 40 seonduva käibemaksu täpne väljatoomine võib eeldada ka täiendavate andmete saamist ja nõuaks ka suurt ajakulu (HKMS § 26 lg 3).
10. OÜ Novekontor ja OÜ Alfa Teenindus vaheline akt nr 41 (II kd, tl 107) on vastuoluline, sest akti kuupäev (28.02.2005) on varasem kui metsamaterjali seadusliku alusena märgitud 18 akt nr 122 (27.03.2005). Puuduvad ka andmed metsamaterjali eelmise omaniku kohta. Seega ei ole akt nõuetekohaselt vormistatud. Aktis nr 41 viidatakse ja sellele oli lisatud EELK Koeru Kogudusele väljastatud metsateatis nr 7208, mille kohaselt metsamaterjal pärines katastriüksuselt nr 31401:002:0047 (II kd, tl 108). Metsateatise kohaselt oli kavandatud raie hinnanguline maht 150 tm. OÜ Novekontor esitatud arvete alusel pärineb katastriüksuselt nr 31401:002:0047 ligi 360 tm metsamaterjali. Kuigi vaidlust pole selles, et metsateatisel näidatud kogused on hinnangulised, ei saa nii suurt erinevust pidada tavapäraseks ning kaebuse esitaja pidanuks nimetatud asjaolule tähelepanu pöörama. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja ei täitnud hoolsuskohustust ning seetõttu lasub tal kohustus tõendada, et tehingud toimusid ja müüjaks on ka tegelikult arvel märgitud isik. Maksuhaldur on tuvastanud, et 1) aktis nr 41 märgitud OÜ Vandelle juhatuse liige Harri Riivitsa selgituse kohaselt ei ole ta teinud tehinguid OÜ-ga Alfa Teenindus, vaid võõrandas metsa FIE Tarmo Järvisele (III kd, tl 180-181 ja 188); 2) Tarmo Järvise kinnitusel ei ole ta ostnud OÜ-d Alfa Teenindus (III kd, tl 197); 3) OÜ Alfa Teeninduse juhatuse liige M. Rohtla kinnitab, et OÜ Alfa Teenindus ei ole kunagi tegelenud metsaäri, vaid voodipesu tootmise ja turustamisega (II kd, tl 186); 4) osadel veoselehtedel (II kd, tl 114-117, 132-133) märgitud teenuse osutaja OÜ Ringer Transport kinnitab, et ei ole OÜ-ga Novekontor tehinguid teinud (III kd, tl 10); 5) ülejäänud veoselehtedel märgitud OÜ Savarmu Puit on kinnitanud vedude teostamist ühe veoselehega seonduvalt (III kd, tl 36-40). Kaebuse esitaja ei ole maksumenetluses esitanud tõendeid, mis eespool tuvastatu veenvalt ümber lükkaksid. Arvestades akti nr 41 puudulikku vormistamist, märkimisväärset erinevust metsateatisel märgitud kavandatud raie ja arvetel kajastuva metsamaterjali hulga ning OÜ Vandelle, OÜ Alfa Teenindus ja OÜ Ringer Transport seaduslike esindajate maksumenetluses antud selgitusi, leiab kohus, et kaebuse esitaja ja OÜ Novekontor vahelised tehingud, mille aluseks on akt nr 41, ei ole tõendatud. Seega kaebuse esitajal puudus õigus aktiga nr 41 seotud tehingute eest käibemaksu mahaarvamiseks.
11. OÜ Novekontor ja OÜ Uuslaid vahel sõlmitud akti nr 39 kohaselt pärineb metsamaterjal katastriüksuselt nr 24802:006:
12. Maksuhaldur on maksuotsuses teinud nimetatud aktile samasuguseid etteheiteid kui nimetatud äriühingute vahel sõlmitud aktidele nr 20, 21 ja 23 ning kaebuse esitaja on esitanud samasisulisi vastuväiteid. Seetõttu on asjakohased eespool toodud märkused akti nõuetele mittevastavuse ja AS Stora Enso Mets hoolsuskohustuse mittetäitmise kohta ning siinkohal seda täiendavalt üle ei korrata. Täiendavad tõendeid nimetatud aktiga seotud tehingute toimumise kohta ei ole kaebuse esitaja kohtumenetluses esitanud. Seega kaebuse esitajal puudus õigus aktiga nr 39 seotud tehingute eest käibemaksu mahaarvamiseks. Tehingud OÜ-ga Raboss
13. OÜ Raboss arvete nr 410181 (IV kd, tl 64) ja nr 411171 (IV kd, tl 77) alusel vahendas OÜ Raboss kaebuse esitajale kasvava metsa raieõigust. Maksuhaldur on seisukohal, et AS Stora Enso Mets ostis kasvava metsa raieõiguse otse kinnistu omanikelt T. P. ja K. L. ning OÜ Raboss ja AS Stora Enso Mets vahelised tehingud ei ole tõendatud (maksuotsus lk 21-25). Kaebuse esitaja arvates olid sarnased vahendustegevused metsaäris tavapärased (I kd, tl 1314). T. P. ja AS Stora Enso Mets on sõlminud 18.10.2004 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu (IV kd, tl 65-66). Samasisulise lepingu on kaebuse esitaja 17.11.2004 sõlminud ka K. L. (IV kd, tl 78-79). AS Stora Enso Mets töötaja H. P. on küll kinnitanud vahendusteenuse saamist (IV kd, tl 101, 104 ja 109), kuid nii T. P. (IV kd, tl 113) kui K. L. (IV kd, tl 127) väidavad, et suhtlesid ainult kaebuse esitajaga. Lisaks kinnitavad omanikud, et võtsid ise AS-ga Stora Enso Mets ühendust, mitte vastupidi. Veenev ei ole kaebuse esitaja 19 väide, et OÜ-le Raboss makstud vahendustasu suurus oli metsaäris tavapärane. Kohtu arvates maksti OÜ-le Raboss K. L. ja T. P. tehtud tehingute väärtust arvestades ebaharilikult suurt vahendustasu (vastavalt 40% ja 10%, vt maksuotsuse lk 23), arvestades, et vahendusteenus seisnes väidetavalt vaid metsaomanike kontaktandmete esitamises. Lisaks on maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Raboss pangakontole laekunud raha on võetud kohe sularahas välja või kantud samal päeval üle teiste äriühingute pangakontole ning pangakontolt ei nähtu väljamakseid, mis oleks iseloomulikud tegutsevale äriühingule (ruumide rent, telefoni kasutamine jms). See viitab asjaolule, et OÜ Raboss ei olnud reaalset majandustegevust omav äriühing. On tõsi, et kaebuse esitajal võis OÜ-ga Raboss olla suuline maaklerileping, kuid sellisel juhul lasub tõendamiskoormis kaebuse esitajal. Selliseid tõendeid AS Stora Enso Mets esitanud ei ole. Maksuhalduri kogutud tõendid aga viitavad sellele, et tehinguid OÜ-ga Raboss tegelikult ei toimunud. Seega puudus kaebuse esitajal õigus OÜ Raboss esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Tehingud OÜ-ga Daalor Grupp
14. Kontrollitaval perioodil müüs OÜ Daalor Grupp kaebuse esitajale väidetavalt metsamaterjali arvete nr 438 (IV kd, tl 131) ja nr 507 (IV kd, tl 136-137) alusel. Arvete kohaselt pärineb metsamaterjali kinnistult nr 38901:001:
15. Olemas on ka veoselehed (IV kd, tl 133 ja 138-139), V. D. ja OÜ Daalor Grupp vahel 31.08.2004 sõlmitud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5 (IV kd, tl 134) ja V. T. nimele 29.01.2004 esitatud metsateatis (IV kd, tl 135). OÜ Daalor Grupp juhatuse liige A. A. on maksuhaldurile kinnitanud, et tegemist oli fiktiivsete arvetega ja metsamaterjali tegelikult üle ei antud. AS Stora Enso Mets oli A. A. sõnul fiktiivsetest arvetest teadlik ja teda huvitas sisendkäibemaks. A. A. tunnistas, et kasutas korduvalt V. T. nime aktide ja veoselehtede kirjutamiseks. A. A. sõnul andis ta OÜ Daalor Grupp pangaarvelt sularaha välja ja andis M. J. (IV kd, tl 146-149, 153-156). M. J. on esitanud puhtsüdamliku ülestunnistuse, mille järgi arved koostas AS Stora Enso Mets arvutil ja need olid fiktiivsed (IV kd, tl 162-163). Kinnistu nr 38901:001:0112 endine omanik V. T. kinnitab, et A. A. ei tea ning tema allkiri müügiaktil on võltsitud (IV kd, tl 169). Veoselehtedel märgitud äriühingute esindajad kinnitavad, et ei ole veoteenust osutanud. Eeltoodut arvestades on kohus veendunud, et AS Stora Enso Mets ei toiminud tehinguid tehes heauskselt - nii A. A. kui M. J. kinnitavad, et AS Stora Enso Mets oli arvete fiktiivsusest teadlik. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas tehinguga seotud dokumendid olid formaalselt nõuetekohased ja omavahel kooskõlas või mitte. Sellistel tingimustel ei saa lugeda tõendatuks, et tehinguid AS Stora Enso Mets ja OÜ Daalor Grupp vahel on toimunud arvetel märgitud tingimustel ja seetõttu kaebuse esitajal puudub õigus nende alusel käibemaksu mahaarvamiseks. Tehingud OÜ-ga Megapuu Grupp
16. AS Stora Enso Mets on väidetavalt OÜ-lt Megapuu Grupp soetanud metsamaterjali, mis pärineb katastriüksuselt nr 27101:001:
17. Müügitehingute kohta on lisaks arvetele esitatud A. S. ja OÜ Megapuu Grupp vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping (V kd, tl 15), metsateatis (V kd, tl 17-18), veoselehed ja väljavõte kinnistusraamatust (V kd, tl 16). A. S. väljastatud metsateatise kohaselt on kavandatav raie maht 469 tm ning selle koguse ulatuses on A. S. müünud raieõiguse edasi OÜ-le Megapuu Grupp. OÜ Megapuu Grupp poolt AS-le Stora Enso Mets esitatud arvete kohaselt soetati nimetatud kinnistult aga 2786 tm puitu. Kohus leiab, et dokumentide hoolika kontrollimise korral oleks kaebuse esitaja pidanud nimetatud vastuolu märkama. Kuigi vaidlust pole selles, et metsateatisel näidatud kogused on hinnangulised, ei saa nii suurt erinevust pidada tavapäraseks. Kohus arvestab siinjuures, et 20 OÜ Megapuu Grupp ja AS Stora Enso Mets tegid tehinguid lühikese ajaperioodi jooksul, kaebuse esitajat esindas tehingute juures sama isik (AS Stora Enso Mets Viljandi metsakontori ostujuht G. K.) ning seetõttu oleks pidanud kõigi arvete juurde lisatud sama metsateatis ja leping kaebuse esitaja tähelepanu äratama. G. K. on ka ise tunnistanud, et nimetatud tehingu kontroll oli pealiskaudne (VI kd, tl 107). G. K. seletusest nähtuvalt ei olnud kahtluse korral ka kinnistul kohalkäimine AS Stora Enso Mets praktikas sugugi ebatavaline (VI kd, tl 105, 106). Seetõttu kohus leiab, et AS Stora Enso Mets ei olnud piisavalt hoolikas metsamaterjali valdamise seaduslikkuse kontrollimisel. OÜ Megapuu Grupp juhatuse liige Andrus Käen möönab, et kogu edasimüüdud metsamaterjal ei pärine A. S. kuulunud kinnistult, vaid ka ümberkaudsetelt kinnistutelt ning võõrandamise dokumentides on viga (VI kd, tl 90-92). Keskkonnaministeeriumi Järvamaa Keskkonnateenistuse hinnangul on katastriüksuselt nr 27101:001:0006 metsa raiutud ligikaudu metsateatisel märgitud mahus (VI kd, tl 109). Kaebuse esitaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis nimetatud seisukohad ümber lükkaks. Seda arvestades loeb kohus põhjendatuks maksuotsuse järeldust, et nimetatud arvete alusel võis kaebuse esitaja sisendkäibemaksu maha arvata vaid 469 tm metsamaterjali eest ning ülejäänud 2786-469=2317 tm osas kaebuse esitajal käibemaksu mahaarvamise õigus puudus. Tehingud OÜ-ga Jambo-Jambo
18. OÜ Jambo-Jambo esitatud arvete kohaselt (VI kd, tl 113 ja 124) soetas AS Stora Enso Mets nimetatud osaühingult 360,84 tm ulatuses kasvava metsa raieõigust kinnistult nr 70701:002:0580, mille omanik oli S.A.. Maksuotsuse kohaselt on tõendatud 191 tm kasvava metsa raieõiguse soetamine (VI kd, tl 114-123), kuid 169,84 tm osas (OÜ Jambo-Jambo arve nr 19.09/1) puuduvad tõendid kasvava metsa päritolu kohta (maksuotsus lk 38-42). Kaebuse esitaja on seisukohal, et kogu raieõigus puudutab kinnistut nr 70701:002:0580 ja seega kuulusid AS Stora Enso Mets ja OÜ Jambo-Jambo vahel sõlmitud kasvava raieõiguse võõrandamise leping (VI kd, tl 114-115), OÜ Jambo-Jambo ja S. A. vahel sõlmitud leping (VI kd, tl 116), S. A. väljastatud metsateatised (VI kd, tl 117), raiekava nr 20/05 (VI kd, tl 120) ning raielangi üleandmise ja vastuvõtmise akt (VI kd, tl 121) mõlema tehingu juurde. Seega vaidlevad ka OÜ-ga Jambo-Jambo tehtud tehingute osas pooled selle üle, kas kaebuse esitaja pidi tähelepanu pöörama raiemahu ületamisele, sõltumata asjaolust, et metsateatisel märgitud kogused on hinnangulised. Kuna metsateatisel määratud mahtu on oluliselt ületatud, jääb kohus hoolsuskohustuse määratlemisel eespool toodud OÜ Megapuu Grupp tehingutega seoses väljendatud seisukoha juurde seda üle kordamata. Seega on kaebuse esitajal kohustus tõendada tehingute toimumist. Kaebuse esitaja põhjendab suuremat raiemahtu sellega, et tegemist oli
19. a jaanuaritormis kahjustatud piirkonnaga, mille käigus murdis torm ulatuslikult metsa. Lisaks tuleb arvestada, et raied olid pindala-põhised (I kd, tl 16). Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et tormikahjustused võisid mõjutada raiemahtude suurust, kuid leiab, et antud juhul ei saa sellega kavandatud raiemahu olulist ületamist põhjendada. Kohtu arvates ei ole usutav, et raiemaht võib hinnatuga võrreldes erineda pea kahekordselt. Metsateatis oli välja antud ja S. A. ja OÜ Jambo-Jambo vaheline võõrandamisleping oli sõlmitud 2005.a augustis. Kaebuse esitaja ja OÜ Jambo-Jambo vahelised tehingud tehti 2005.a augustis ja septembris. Kaebuse esitaja esindajana tehinguid teinud Kalmer Kaiv on maksuhaldurile selgitanud, et tavaliselt käis AS Stora Enso Mets esindaja metsas ja hinnapakkumine tehakse pärast seda (VI kd, tl 129). Seega pole ebamõistlik eeldada, et tehingute tegemise ajal pidi olema võimalik ligikaudselt hinnata, kuidas tormikahjustused nimetatud kinnistut puudutasid ning milline on eeldatav raiemaht. Samas lähtuti tehingute tegemisel sellest, et hinnanguline raiemaht on 191 tm. See kajastub AS Stora Enso Mets poolt 30.08.2005 koostatud raiekavas nr 20/
20. Kinnistu endine omanik S. A. on kinnitanud, et 21 tegelik raiemaht oli 191 tm (VI kd, tl 155) ning sama väidab ka kokkuleppel S. A. raietöid jälginud A. K. (VI kd, tl 162). Nii tehinguga seonduvad dokumendid kui seletusi andnud isikud on lähtunud raiemahu hindamisel tihumeetritest, mitte hektaritest. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud kinnitavad maksuhalduri järeldust, et kaebuse esitajal puudus õigus OÜ Jambo-Jambo arve nr 19.09/1 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Tehingud OÜ-ga Grossmann Grupp
21. OÜ Grossmann Grupp müüs kaebuse esitajale väidetavalt metsamaterjali vahemikus 26.10.2004-23.05.2005 (vt arvete loetelu maksuotsuse lk 45-46 ja arved koos seonduva dokumentatsiooniga VI kd, tl 169 – VII kd, tl 131). OÜ Grossmann Grupp omandas metsamaterjali OÜ-lt Invest & Holdings ja OÜ Lille Mööblitööstus, kes omakorda omandasid metsamaterjali kinnistu omanikelt. OÜ Grossmann Grupp esitas kaebuse esitajale iga metsamaterjali müügitehingu kohta üleandmise-vastuvõtmise aktid ja metsamaterjali veoselehed. Metsateatisi arvetele lisatud ei olnud. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Grossmann Grupp esitatud aktid puudulikud, sest sellel puuduvad metsamaterjali endise omaniku andmed (nimi/nimetus, isikukood/registrikood, aadress). Mõnel juhul ei ole arvele selles viidatud akti lisatud. Kaebuse esitaja nimetatud puudusi ei eita, kuid väidab, et tal puudus dokumentide põhjaliku kontrolli kohustus (I kd, tl 17). Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et OÜ Grossmann esitatud aktid ei olnud nõuetekohased ja seetõttu pidi kaebuse esitaja hoolsuskohustuse täitmiseks nõudma täiendavat teavet või dokumente (nt metsateatist), veendumaks metsamaterjali seaduslikus päritolus. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et kaebuse esitaja ostetud metsamaterjal ei pärine tegelikult OÜ Grossmann Grupp arvetel näidatud katastriüksustelt (maksuotsus lk 47-58) ja esitanud oma väidete kinnitamiseks ka tõendid (VII kd, tl 130 – IX kd, tl 43). AS Stora Enso Mets ei ole kaebuses maksuotsuse järeldusi tehingute tõendatuse osas kahtluse alla seadnud, käsitledes ennekõike hoolsuskohustuse ulatusega seonduvat (I kd, tl 16-17) ja seetõttu puudub vajadus iga OÜ-ga Grossmann tehtud tehingut ükshaaval kontrollida. Kaebuse esitaja toob välja vaid selle, et kinnistu omanike seletused metsamüügi mittetoimumise kohta ei saa olla tõendiks, et OÜ Grossmann Grupp ei müünud kaebuse esitajale arvetel näidatud metsamaterjali. Kohus nõustub, et ainuüksi kinnistu omanike ütlustele tuginedes ei oleks põhjust OÜ-ga Grossmann Grupp tehtud tehinguid kahtluse alla seada. Maksuotsusest nähtuvalt on aga kinnistu omanike seletusi hinnatud kogumis kõigi teiste kogutud tõenditega. Seega on maksuotsus OÜ-ga Grossmann tehtud tehingute osas õiguspärane. Tehingud OÜ-ga Fedcom Grupp
22. OÜ Fedcom Grupp müüs kaebuse esitajale vahemikus 23.08.2005-08.11.2005 väidetavalt 752,93 tm metsamaterjali (vt arvete loetelu maksuotsuse lk 63 ja arved koos seonduva dokumentatsiooniga IX kd, tl 47–158). Arvete kohaselt pärines metsamaterjal kinnistult katastritunnusega 27101:003:
23. Kinnistu omanik oli A. R., kelle volitatud esindajaks oli Riho Rõuk. OÜ Fedcom Grupp arvete juurde on lisatud OÜ Fedcom Grupp ja AS Stora Enso Mets vahelised metsamaterjali võõrandamise leping-arved, OÜ Fedcom Grupp ja OÜ Dreivex Baltic vaheline metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2, metsateatis Aasa Rõuk nimele ja metsamaterjali veoselehed. Maksuotsuse kohaselt ei ole akt nr 2 (IX kd, tl 54) nõuetekohane, sest sellel puudusid andmed metsamaterjali endise omaniku kohta (maksuotsus lk 64-69). Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga. Lisaks on maksuhaldur juhtinud tähelepanu asjaolule, et OÜ Fedcom Grupp ja AS Stora Enso Mets vahelistel metsamaterjali võõrandamise leping-arvetel on kinnistu katastritunnust käsitsi parandatud, sest algselt oli seal märgitud katastritunnuseks 27101:003:0059 (maksuotsus lk 64). Käsitsi tehtud parandused on 22 ka aktis nr 2 ja metsateatisel (IX kd, tl 55). Parandus on jäänud tegemata leping-arvetel nr 19355 ja 19444 (IX kd, tl 96-99 ja 116). Ka osal veoselehtedest on märgitud katastriüksus 27101:003:0059 (nt IX kd, tl 50-53). Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, millest selline vastuolu võis tekkida ja miks tekkis vajadus dokumente käsitsi parandada. Eeltoodut arvestades tekib põhjendatud kahtlus, et kaebuse esitaja ei ole käitunud heauskselt. Kohus nõustub AS-ga Stora Enso Mets, et kaebuse esitajal puudus mõistlik võimalus kontrollida, kellele ja kui palju kinnistu omanik sama metsateatise alusel metsamaterjali võõrandab (I kd, tl 17). Samas maksuotsusest nähtuvalt ei olegi kaebuse esitajale selle kontrollimata jätmist otseselt ette heidetud. Maksuotsuses on tõendeid kogumis hinnates jõutud järeldusele, et kinnistult nr 27101:003:0089, kust metsamaterjal väidetavalt pärines, võõrandati metsamaterjal tegelikult kolmandatele isikutele. Seda kinnitab kinnistu omaniku esindaja R. Rõuk (X kd, tl 14), OÜ Mulgi Mets, kellele R. Rõuk metsamaterjali müüs (X kd, tl 25) ning isikud, kellele OÜ Mulgi Mets omakorda metsamaterjali võõrandas (X kd, tl 34-107). Samas ei ole tõendamist leidnud see, et AS Fedcom Grupp oleks AS-le Stora Enso Mets arvetel nimetatud mahus vaidlusaluselt katastriüksuselt pärit metsamaterjali müünud. Kohus on eespool tuvastanud vastuolud arvetega seonduvas dokumentatsioonis. OÜ Dreivex Baltic juhatuse liige on kinnitanud, et tema allkiri aktil nr 2 on võltsitud (X kd, tl 10). Isegi kui osad veoteenuse osutajad kinnitavad vedude toimumist, ei ole puudulike või parandatud veoselehtede alusel võimalik veenvalt kinnitada, et veod toimusid just katastriüksuselt nr 27101:003:
24. Maksuotsuses on ka välja toodud vastuolud veoselehtedel märgitud sihtkohtade ja tegelike vahemaade vahel, mille kohta kaebuse esitaja ei ole mingeid selgitusi esitanud. Sel põhjusel kohus leiab, et kaebuse esitajal ei olnud õigust OÜ Fedcom Grupp arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kokkuvõte
25. Kokkuvõttes kohus leiab, et AS Stora Enso Mets kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maksuotsus tuleb tühistada osas, millega kaebuse esitajale määrati täiendav käibemaks OÜ Novekontor esitatud arvete nr 186, 222 ja 223 alusel osas, mis puudutab OÜ Novekontor ja OÜ Alfa Teenindus vahel vormistatud akti nr
26. Menetluskulud
27. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebus rahuldatakse osaliselt. Stora Enso Eesti AS esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mis kulude nimekirja kohaselt koosneb riigilõivust summas 5000 krooni ja õigusabi kuludest summas 132 050,60 krooni (X kd, tl 136-140). Vastustaja menetluskuludega taotletud ulatuses ei nõustunud, sest eelnevalt oli läbitud ka vaidemenetlus ning pidas põhjendatud kuludeks umbes ühte kolmandikku (kohtuistungi protokoll, tl 153). Kohus leiab, et kokkuvõttes on põhjendatud vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskuludena välja mõista 5000 krooni, milles sisaldub ka vastav riigilõiv arvestades vaidlustatava maksuotsuse tühistatava osa suhet tasumiseks määratud terviksummasse. Vastustajal menetluskulude taotlusi ei olnud. 23 Enno Loonurm Kohtunik