Obsah (5)

§ 97§ 61§99§ 101§ 70

* KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-16004 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi A.B. hagi M.B. vastu elatise nõudes.

)§ 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Ka alates 01.juulist 2010 kehtiva

§ 97sätestab ,et alaealine laps on õigustatud ülalpidamist saama .

Ülalpidamist andma kohustatud isikute loetelu on sätestatud

§ -s 96 . Need on täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on kostja kohustatud lapse isana kui esimese astme üleneja sugulasena oma lapsele ülalpidamist andma. Seda on kohustatud tegema ka lapse ema . Kuni 01.juulini 2010 kehtivas

-s elatis lapsele määrati kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võis kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (

§ 61lg 2 ja 3).

Alates 01.juulist 2010 kehtiv

§99

sätestab , et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg.1 sätestab , et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See oli sätestatud ka kuni 01.juulini 2010 kehtivas

§ 61lg.

1. Kuupalga alammäär on
2. aastal 4350 krooni, elatise miinimummäär ühe lapse kohta seega 2 175 krooni kuus. Vastavalt kehtinud

§ 70lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Elatishagi on esitatud varem kehtinud

kehtivuse ajal 06.04.2010 a ning kohus mõistab elatise välja alates 06.04.2010.

§ 70

lg 2 nägi ette võimaluse mõista elatis välja hageja nõudel kuni 1 aasta enne elatisehagi esitamist kohtusse kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole nõus tagasiulatuvalt elatist maksma , kuna ta sisuliselt andis lapsele elatist makstes tema mobiiltelefoni arved ning võimaldades ainult lapse huvides hageja poolt auto kasutamist ,mille liisingut tasus kostja. Hageja ei eita neid kostja poolt tehtud kulutusi lapse huvides. Liisingumakse suuruseks kuus oli 3312 krooni (tl 17 SEB Ühisliisingu kapitalirendi tasumise tõend)ja kostja tasus seda regulaarselt kuni aprillini 2010. Lapse igakuised mobiiltelefoni arved on ca 150 krooni. Hageja ei vaidlusta kostja poolt lapse huvides aasta enne hagi esitamist kostja poolt lapse huvides tehtud kulutusi, mille tegemine osaliselt jätkub ka peale hagiavalduse esitamist ja perioodil ,kui kostja maksab hagejale lapse ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus .Kostja tasub tema poolt tütrele ostetud mobiiltelefoni arveid, samuti on kostja tasunud oma lapse D. B. elukindlustusmakseid, mida kohus saab arvestada kui kostja hea tahte väljendust. Kostjal on ka teine laps O. B., sünd. xxx(sünnitunnistus t/l 24 ), kelle ülalpidamiskohustus samuti lasub kostjal. Kohus leiab , et kui kostja tasub igakuiselt hagejale tütre D. ülalpidamiseks 2500 krooni kuus ja jätkab lapse telefoniarvete ning elukindlustusmaksete tasumist, on summa 2500 krooni kuus tasumine hagejale esialgu piisav. Juhul kui D. B. jätkab spordiklubis Fööniks treeninguid (tõend tl 4)ning see toob hagejale kaasa suuremaid püsikulusid , on hagejal võimalik taotleda kohtult vastavat tõendusmaterjali esitades elatise suurendamist. Hageja saab siinkohal tugineda 01.07.2010 kehtima hakanud

§ 99lg.

2 : ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi ,sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka temas kasvatamise kulutusi. Kui vanemate varaline seisund muutub , on võimalik väljamõistetud elatise suuruse muutmist kohtult taotleda nii hagejal kui kostjal. Kohtuotsuse viivitamatu täitmise otsustas kohus tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 467-le . Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Marge Tamme kohtunik