) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.
lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Avaldaja on kohtule esitanud enda ja IK abielutunnistuse ärakirja. Seega saab järeldada, et K K il on IK abikaasana IK surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Viimased andmed IK kohta pärinevad 1972. aastast (mil avaldaja sõnutsi lahkus IK Eestist). Pärast seda andmed IKkohta puuduvad.
lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 28.01.2010.a. kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et Siseministeerium esitas 2 2-09-64645 päringud IK kohta Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveametilt saabunud vastuse kohaselt puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil andmed IK kohta.
lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 14.01.2010.a. avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles IK it esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid IK kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. IK kohta andmeid kohtule ei ole esitatud.
lg 4 sätestab, et kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. Rahvastikuregistris ja muudes riiklikes andmebaasides puuduvad andmed IK kohta. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et IK on surnud. Tema elusoleku kohta alates 1972.a., s.o peaaegu 38 aasta jooksul andmeid ei ole. Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna IK eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb IK surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.1973.a. Vastavalt
Raivo Einula Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.