← Eesti

2-10-2108/4

Obsah (8)§ 142§ 407§ 444§ 162§ 1741§ 144§ 483§ 468

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Heino-Vello Pihlak 6. aprillil 2010.a Paide kohtumaja 2-10-210

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Starman võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud 18.03.2010 kostjale allkirja vastu.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

  1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 29.06.2005 ja 2.07.2005 sõlmitud lepingutest (edaspidi Lepingud), millega kostja sai telekommunikatsiooniteenust koos seadme kasutamisega. Kostja ei täitnud Lepingutest tulenevat kohustust ning hageja teavitas sellest korduvalt kostjat, kuid kostja hageja teatele ei ole reageerinud. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus Lepingutest tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Hageja nõue raha saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.
  2. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingutest tulenevaid omapoolset raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust (1573.03 krooni) ja selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja ei nõua kogu arvestatud viivist (4407.28 krooni). Hageja nõuded viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need. 4.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. 5.

§ 1741lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka 2

(2)kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 1000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 250 krooni ja tasust õigusabi eest 1500 krooni.

§ 144

lg 7 sätestab, et kohtuvälised kulud on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Harju Maakohtus menetles AS Starman maksekäsu kiirmenetluse avaldust võlgnik Jaanis Laikoja suhtes tsiviilasjas nr 2-08-88533, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel 19.

novembri 2009.a. määrusega. Määrus jõustus samal ajal. AS Starman esitas hagi Harju Maakohtule 14.01.2010.a, seega enam kui üks kuu hiljem maksekäsu kiirmenetluses tehtud lahendi jõustumist. Kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 250 krooni riigilõivu hageja menetluskulude hulka määramata. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Hageja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi taotleda. 6.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.