KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- veebruar 2010, Jõhvi 3-09-2776 A. S kaebus Viru Vangla 18.09.2009 käskkirja nr 63/2192-D tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks
- veebruar 2010 A. S ja Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta A. S kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta 500 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 18.09.2009 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/2192-D (tl. 25), millega karistati vahistatu A. S vangistusseaduse § 67 punktide 1 ja 4 ning Viru Vangla kodukorra punktide 8.1.1 ja 8.1.6 nõuete rikkumise eest 5 päeva pikkuse kartserisse paigutamisega. Käskkirjas märgiti, et 20.08.2009 lõhkus A. S kambri nr 1287 ukse sisemise klaasi ning metallkausi. 26.11.2009 esitas A. S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1), palus tema karistamise kohta antud käskkirja tühistamist ja sellega tekitatud 10 000 krooni suuruse kahju hüvitamist ning selgitas oma käitumise põhjuseid. Seejuures ta nõustus, et on rikkunud vangla vara, kuid põhjendas seda vanglaametniku poolse provotseerimisega ning leidis, et teda on rangelt ja ebaõiglaselt karistatud. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 21-24) paluti kaebust mitte rahuldada, kirjeldati oma seisukohti nii kaebaja rikkumise kui käskkirja aluseks olevate õigusaktide sätete suhtes ning märgiti, et kinni peetavatel isikutel pole õigust valida endale meelepärast ametnikku. Kohtuistungil jäid kaebaja ja Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. A. S selgitas, et lõhkus ca 10x10 cm uksesilma, mitte klaasi ega lõhkunud kaussi, vaid ainult kahjustas seda. Oma teguviisi põhjendas ta vajadusega avaldada protesti kontaktisiku tegevusetuse peale ning lisas, et kuna kõige põhjuseks oli kontaktisik, jääb arusaamatuks, miks teda karistatakse. Tekkinud 1 1 kahju väitis ta seisnevat põhjuseta karistamises, esitatud hagis ning kartseri piiravates tingimustes. Eve Kangro väitis, et kaebajale pole seni mingeid rahalisi nõudeid esitatud ning lisas, et rahulolematuse korral ametniku tööga tuleb esitada ametlik pöördumine, mitte asuda vara kahjustama. KOHTU PÕHJENDUSED Eelvangistuse täideviimise korda reguleerib vangistusseadus. Vaidlustatud käskkiri on antud selle § 100 lg 1 p 3 alusel, milles kehtestatu kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada vahistatule muude distsiplinaarkaristuste hulgas ka kuni 30 päeva pikkust kartserisse paigutamist. Vahistatu kohustused tulenevad sama seaduse § 67 punktidest 1 - 4 ja § 90 lg
- Kehtestatu kohaselt peab vahistatu täitma vangla sisekorraeeskirju, suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Sama on kehtestatud ka Viru Vangla kodukorra punktides 8.1.1 ja 8.1.6, kus on lisaks sätestatud veel ka nõue kasutada vangla vara ainult selleks ettenähtud otstarbeks. A. S ise ei eita vangla vara kahjustamist, kuid peab oma käitumist vanglaametniku tegevusetusest tulenevalt õigustatuks. Vangistusseaduse § 1’ lg 4 ja 5 kohaselt saab vahistatu vangla haldusakte või toiminguid vaidlustada kas kirjaliku vaide või halduskohtusse esitatava kaebusega ning tal endal pole õigust hinnata vanglaametnike tegevuse õiguspärasust. Kaebaja teistsugune arusaam õigusaktidest või oma õigustest ja kohustustest, ei õigusta vangla vara kahjustamist või muul viisil väljendatud protesti. Vastupidine seisukoht looks ohu vangla varale ja üldisele julgeolekule ning raskendaks oluliselt distsipliini tagamist. Olenemata sellest, kas kaebaja pidas vanglaametniku mistahes tegevust või tegevusetust õigeks, tuli tal vanglas kehtivat korda järgida ning vangla vara ainult vastavalt selle otstarbele, heaperemehelikult ja kahjustamata kasutada. Kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on A. S rikkumise puhul järgitud kõiki vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ tulenevaid nõudeid. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud (tl. 27), karistatut on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl. 30), talle on antud võimalus seletusteks (32-33), karistus on määratud ettenähtud tähtaegade ja pädevuse piires, seda on vastavas käskkirjas (tl. 25-26) põhjendatud ning see on oluliselt väiksem kui maksimaalne võimalik. Arvestades kaebaja varasemaid arvukaid rikkumisi (tl. (35-36) oli igati põhjendatud, et valiti just see karistusliik ega piirdutud vaid noomitusega. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt on nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise peamiseks eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Kuna A. S poolt esitatud kahju hüvitamise nõude aluseks olev distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane, puudub kohtul vajadus analüüsida kaebaja neid väiteid, mis puudutavad sellest tuleneva kahju sisu. Eeltoodu kohaselt ei ole A. S kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl. 11) alusel vabastatud kokku 500 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 52). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2