lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud.
Vastavalt antud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Viimased andmed ILkohta pärinevad 2001.a algusest, kui tema vanemad teda viimast korda nägid. 2001.a suvel oli vanematel IL viimane kontakt, kui ta leiti ühest Tallinnas asuvast hotellist, kuid ILnendega kohtuda ei soovinud (muuhulgas ei avanud oma vanematele hotellitoaust). Pärast seda andmed ILkohta puuduvad (t lk 2). TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 13.04.2010 kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et Siseministeerium esitas päringu ILkohta Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel pöördus 23.03.2002.a ALpolitseisse avaldusega, mille kohaselt oli tema poeg ILlahkunud kodust, aadressil XXX, Tallinn, 20.03.2002 ning ei ole tagasi pöördunud. Tagaotsimismenetluse käigus läbiviidud toimingud ei ole seni andnud tulemust isiku asukoha tuvastamiseks. ILväljastatud Eesti kodaniku pass XXXkehtivus lõppes 29.09.2002 ning uut taotlust pole esitatud. Piirikontrolli infosüsteemis leidub ILkohta viimane kanne 22.10.2000.a, sisenemine Tallinna Lennujaama kaudu. Siseministri hinnangul ei saa ILvanust arvestades välistada tema elusolekut, samas leiab siseminister, et eeltoodud andmete põhjal võib kohus ILsurnuks tunnistada. (t lk 35-37). Tulenevalt TsMS § 510 lg 1 avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 05.03.2010 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles ILesitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid ILkohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. ILkohta andmeid kohtule ei ole esitatud. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et ILon surnud. Tema elusoleku kohta ei ole andmeid alates 2001.a algusest, s.o enam kui 9 aasta jooksul. Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna ILeeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb ILsurmaajaks lugeda
MS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Viktor Brügel Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.