lg 3 kohaselt tuleb kinnisvarale sissenõude pööramise soovi korral seda kohtutäiturile ka kirjalikult avaldada, siis kohtutäitur ei muutu täitemenetluse alustamise korral mitte sissenõudja esindajaks, vaid on isikuks, kellele on seadusega antud pädevus läbi viia võlgniku suhtes täitemenetlust eesmärgiga rahuldada sissenõudja nõue. Kohtutäituril ei saa tekkida seaduse alusel sissenõudja esindusõigust, millega antakse kohtutäiturile õigus käsutada sissenõudja nõuet teise kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas, kus
lg 2 kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused, kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti.
lg 1 p 1 sätestab üheselt, et kohtutäituril puudub õigus täitemenetlust läbi viia, kui ta on sissenõudja esindajaks. Seega leiab hageja, et kohtutäitur ei saa olla sundtäitmisega ühinemisel sissenõudja esindajaks, kes esitab sundtäitmisega ühinemise avalduse sissenõudja eest, vaid sundtäitmisega saab ühineda konkreetne sissenõudja isiklikult või vastavat esindusõigust omav isik. Vaidlusaluses täitemenetluses on kohtutäitur teavitanud panka, kui esimese järjekoha hüpoteegipidajat, sissenõude pööramisest hüpoteegiga koormatud kinnisasjale ning selgitanud viimasele õigust esitada avaldus
lg 1 kohaselt, mis sätestab, et pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega oleks pank saanud oma nõudele rahuldust igal juhul ka ilma iseseisva täitemenetluse alustamiseta. Pank kui esimese järjekoha hüpoteegipidaja õigus saada hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel esimesena oma nõudele rahuldust, oleks olnud tagatud ka juhul, kui pank ei oleks soovinud koormatud kinnisasja enampakkumisel võõrandamise korral oma nõuet täita, sest TSM § 158 lg 1 kohaselt kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused ning lähtuvalt kinnistusraamatu hüpoteegi kandest oleks panga nõue olnud täidetav kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Hageja leiab, et iseseisva täitemenetluse alustamine panga poolt olukorras, kus tema nõude rahuldamine oleks olnud igal juhul tagatud, on võlgniku suhtes ebamõistlikult koormav, sest täitemenetluse alustamise korral muutub täitmisteate kättetoimetamisega sissenõutavaks ka nõude suuruse pealt tasutav kohtutäituri tasu. Hageja on veendumusel, et kinnistusraamatust nähtuval ja eesõigust omaval isikul ei tohiks olla teise sissenõudja poolt kinnisasjale sissenõudmise korral õigust alustada oma nõude täitmiseks täitemenetlust, kuna nimetatud tegevuse korral peaks arvestama, kas selline omandiõiguse piirang on soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
lg 2 kohaselt muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks alles peale täitemenetluse alustamist. Kohtutäitur Priit L ei ole kohtutäitur Kaire P ile tõendanud, et täiteasjas nr 017/2008/3869 saaks lugeda täitemenetluse alanuks
mõistes ja seega, et kohtutäituri tasu oleks muutunud sissenõutavaks, mille tõttu ta ei oma õiguslikku alust kohtutäituri tasu sissenõudmiseks kohustatud isikult – võlgnikult. Kohtutäitur Priit L nõude arvamiseks eelisõigusjärku puudub õigustus ja alus. Kohtutäitur on 04.07.2008 jaotuskava aktis käsitlenud kohtutäitur Priit L kohtutäituri tasu täitekuluna
lg 2 mõttes, mille kohaselt omab kohtutäituri tasu kui täitekulu nn 0 järjekohta, mis enne tulemi jaotamist sissenõudjate ja muude õigustatud isikute nõudeid, arvestatakse jaotatavast tulemist maha.
lg 1 esimesest lausest tulenevalt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Kohtutäitur lähtub nõuete rahuldamisel vastavalt
Kohtutäitur Priit L tasu nõue on käsitletav
lg 3 p-s 3 sätestatud nõudena (sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata
lg 3 punktide 1-2¹ kohaselt), kuna ta ei ole olnud kinnisasja sundvalitsejaks, tema nõue ei nähtu kinnistusraamartust ning samuti ei ole kohtutäituri tasu käsitletav elatisena. Seega kuulub kohtutäitur Priit L nõue sundtäitmisega ühinemise tõttu rahuldamisele kolmandas järjekorras. Hageja ei nõustu, et kohtutäitur on pelgalt mõiste „täitekulu“ tõttu käsitlenud teise, mittemenetleva kohtutäituri täitekulu eelisjärgu nõudena, mis kuulub tulemist maha arvestamisele enne sissenõudjate nõudeid. Kinnisasjale sissenõude pööramise menetlust mitte teostav kohtutäitur ei saa olla võrdsel positsioonil asja menetleva kohtutäituriga. Mittemenetleva kohtutäituri võrdsustamine menetleva kohtutäituriga rikub võlgniku ja teiste sissenõudjate õiguslikke huve saada oma nõuetele rahuldust vastavalt õiguste järjekohtadele. Mittemenetlevat kohtutäiturit tuleb käsitleda kui ühte võlausaldajat, kelle nõue kuulub saadud tulemist rahuldamisele. Kuivõrd kohtutäitur Priit L ei ole arestinud võlgniku vara, ei ole sisuliselt viinud läbi täitemenetlust sissenõudja võlanõude täitmiseks, siis puudub õigustus ja alus tema täitekulude arvamiseks eelisõigusjärku. Eeltoodust tulenevalt palub hageja muuta 04.07.2008 tulemi jaotuskava ning lugeda kohtutäitur Priit L täitekulu nõue summas 179 507 krooni vastavalt
Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. KOSTJATE VASTUVÄITED
Arusaamatuks jääb hageja väide nagu muutuks kohtutäitur nõudega liitumise korral sissenõudja esindajaks. Nordea Bank Finland Plc 08.05.2008 avaldusest lähtub, et sissenõudja soovib pöörata sissenõuet võlgniku kinnisvarale. Sissenõudega liitumisel rahuldatakse nõue täitemenetluse käigus kinnisasja arvel. Hageja on seadnud kahtluse alla sissenõudja Nordea Bank Finland Plc õigused, kes ei ole hagimenetluse osapool. Hageja arvamus, et sissenõudjal puudub õigus esitada tema poolt valitud kohtutäiturile täitmisavaldust ning peaks esitama avalduse
lg 1 kohaselt, piiraks oluliselt sissenõudja õigusi, mille tulemusena kaoks õigus osaleda täitemenetluses kui sissenõudja. Hageja väide, et iseseisva täitemenetluse alustamine olukorras kus nõude rahuldamine oleks
lähtudes igal juhul tagatud, on väär ning tekitaks olukorra, kus sissenõudjal on olemas täitedokument kui puudub õigus alustada täitemenetlusega. Seda enam, et esimesel järjekohal asuva hüpoteegipidaja õigusi ei saa piirata ka teises täitemenetluses seatud keelumärge. Ilmselt kahjustaks sissenõudja sellega ka võimalusi esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebusi või vaidlustada nt kinnisasja hinna määramist. Kohtutäitur Priit L e ei ole täiteasja nr 017/2008/3869 raames ei sissenõudja ega võlgniku poolt esitatud pretensioone ega kaebusi nagu ei oleks täitekulu nõue muutunud sissenõutavaks ning kohtutäitur kinnitab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole õigustatud isikud vaidlustanud. Täitemenetlusega liitumisel ei ole kohtutäitur Kaire P nõudnud kohtutäitur Priit L t lisatõestust täitmisteate kättetoimetamise kohta, kohtutäitur Kaire P ei teosta järelvalvet ega kontrolli kohtutäitur Priit L tegevuse üle ning seda ei saa teha ka hageja. Vastavalt KTS § 21 lg 1 on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Nõude rahuldamise korral on kohtutäituril õigus tasule, juhul kui nõue rahuldatakse osaliselt on kohtutäituril õigus tasule proportsionaalselt Kohtutäitur Priit L menetluses olev Nordea Bank Finland Plc nõue on rahuldatud täies ulatuses, seega on ka kohtutäituril õigus tasule täies ulatuses. Arusaamatu on hageja seisukoht, et nõudega liitunud kohtutäitur on mittemenetlev kohtutäitur. Kohtutäitur menetleb täiteasja nr 017/2008/3869 Nordea Bank Finland Plc nõudes MKvastu, nõue rahuldatakse MK kuuluva kinnisvara arvelt täies ulatuses. Kohtutäitur Priit L nõuet ei saa käsitleda
lg 3 p 3 kohaselt, kuna vastavalt
lg 2 rahuldatakse täitekulud eelisjärjekorras ning kohtutäitur Priit L poolt välja mõistetud kohtutäituri tasu on ilmselt käsitletav täitekuluna. Hageja seisukoht, et nn mittemenetlev kohtutäitur ei saa olla samal positsioonil nagu menetlev kohtutäitur, ei põhine õiguslikel argumentidel vaid hageja arvamusel, et mittemenetlev kohtutäitur ei ole ju midagi selleks teinud, et raha kätte saada. KTS kohaselt on kohtutäituril õigus saada enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest kohtutäituri lisatasu 3% vara müügihinnast. Nagu jaotuskavast ilmneb, on kohtutäitur Kaire P ka nimetatud tasu otsuse koostanud ning seega ei saa väita, et menetlev ja mittemenetlev kohtutäitur täitekulude määra poolest võrdsel positsioonil oleks. Kohtutäitur Priit L peab vajalikuks märkida, et kohtutäitur Kaire P on ebaseaduslikult, jõustumata jaotuskava alusel teostanud enampakkumise tulemist väljamakseid hagejale ja endale. Kohtutäitur Priit L palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. MENETLUSE KÄIK 4. 13.11.2008 täiendas hageja hagiavaldust. Hageja täpsustas, et kohtutäitur Priit L poolt kohtutäitur Kaire P ile esitatud mittesissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu nõue summas 179 507 krooni kahjustab oluliselt hageja õigust saada oma 500 000 kroonisest nõudest täiendavalt rahuldatud 179 507 krooni, sest 04.07.2008 koostatud tulemi jaotamise akti kohaselt kuuluvad tulemist, mis moodustab summaliselt 2 500 000 krooni, esmal maha arvestamisele kohtutäitur Kaire P i tasu summas 19 872.23 krooni, lisatasu summas 88 500 krooni, kohtutäitur Priit L tasu summas 179 507 krooni ning Nordea Bank Finland Plc nõue summas 2 025 000 krooni. Hageja omandas võlgnikule kuuluva vara sundenampakkumisel, tehes ostuhinna tasumisel tasaarvestuse oma nõudega, kuid kokkuvõttes on tasaarveldatavaks summaks üksnes 187 120.77 krooni ning hagejal tuli tasuda kohtutäitur Kaire P i ametialasele kontole oma nõude arvelt 179 507 krooni kohtutäitur Priit L kasuks. Hageja leiab, et kohtutäitur Priit L saab kasu hageja õiguste rikkumise läbi, mistõttu on hagejal kohtutäitur Priit L vastu VÕS § 1037 mõttes. Hageja ei nõustu kohtutäitur Priit L seisukohaga, et tasu muutus sissenõutavaks põhjusel, et kohtutäitur Priit L e panga poolt esitatud nõue rahuldati kohtutäitur Kaire P i poolt peale võlgnikule kuuluva ja hüpoteegiga koormatud kinnisvarale sissenõude pööramist.
lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks alles täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Kohtutäitur Priit L ei ole tõendanud, et ta oleks võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud. Kohtutäitur Priit L e on pank esitanud täitmisavalduse ja täitedokumendi, millega on võib olla täidetud täitemenetluse alustamiseks vajalikud formaalsed tingimused, kuid kindlasti ei saa väita, et kohtutäitur Priit L on alustanud seaduse kohaselt täitemenetlust. KTS § 23 lg 1 järgi muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kuna kohtutäitur Priit L ei ole täitmisteadet võlgnikule kätte toimetanud, siis puudub tal õiguslik alus nõuda oma tasu kohtutäitur Kaire P i täiteasjas saadud tulemist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-78-03 leidnud, et kohtutäituril on õigus tasule ja kulude hüvitamisele pärast esimese täitetoimingu tegemist, st pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Seega leiab hageja, et kohtutäitur Priit L seisukoht, nagu panga nõude rahuldamise korral tulemist muutuks tema tasu sissenõutavaks, ei ole põhjendatud ning on vastuolus seadusega. Hagejale jääb arusaamatuks kohtutäitur Priit L väide, et täitmisteate kättetoimetamise tõendamise nõude esitamisega teostaksid kohtutäitur Kaire P ja hageja tema osas järelvalvet või kontrolli, mille tegemise õigus neil puudub. Täitmisteate kättetoimetamise tõendamine on kohtutäitur Priit l huvides, kui ta soovib tõendada täitemenetluse alustamist ja tasu sissenõutavaks muutumist enne tulemi jaotamist. Hageja ei nõustu ka kohtutäitur Priit Lantiniga selles, et pank ei oleks saanud kohtutäitur Kaire P i menetluses olevast täiteasjas teostada oma õigusi.
lg 3 kohaselt on kinnisasja täitemenetluse osalised muuhulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. Seega on pank kohtutäitur Kaire P i täiteasjades menetlusosaliseks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada kohtutäitur Kaire P i välja maksma ametialaselt kontolt summa 179 507 krooni IA kasuks, mis on tasutud kohtutäitur Priit L tasunõude katteks täiteasjades 025/2008/1181 ja 025/2008/2326 ning selle võimatuse korral välja mõista kohtutäitur Priit L t summa 179 507 krooni IAkasuks. Menetluskulud palus hageja jätta kohtutäitur Priit L kanda. 5. 26.02.2009 kohtule esitatud vastuses kohtutäitur Priit L täiendatud hagiavaldust ei tunnistanud ja palus hagiavaldus rahuldamata jätta. Kohtutäitur leidis, et hageja ei ole pädev vaidlustama kohtutäitur Priit L teostatud ametitoiminguid Kohtutäitur Priit L kinnitab, et kõik täiteasjas teostatud toimingud on seaduslikud ning talle ei ole täiteasja nr 017/2008/3869 raames sissenõudja ega võlgniku poolt esitatud pretensioone ega kaebusi nagu ei oleks täitekulu muutunud sissenõutavaks. Kõik menetlusdokumendid on vastavalt
-ile kättetoimetatud.
lg 1 sätestab, et sissenõudja võib 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. Hagejale on jaotuskava kätte toimetatud 7.07.2008 ja hagi on kohtule esitatud 23.07.2008. Järelikult on hagi esitatud tähtaegselt. 8.
lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et tulemi jaotamisel arvestatakse kõikide nõuetega, mis on konkreetses täitemenetluses võlgniku vastu esitatud ja mis tuleb täitemenetluses realiseeritud vara arvelt rahuldada, muuhulgas ka täituritasu nõudega. Täitemenetluses eeltingimuseks on nõude sissenõutavus. Täitemenetluse alustamisel kontrollib täitur täitedokumendi olemasolu st kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Täitedokumendiks on
Samas ei sätesta
, et kohtutäituri otsus, mis tehakse täituri poolt kohe täitemenetluse alustamisel, muutuks kohe täies ulatuses sissenõutavaks.
lg 2 sätestab, et Täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Järelikult hoolimata sellest, et täitur teeb tasu otsuse, ei ole tal õigust nõuda kogu täituri tasu maksmist, kui võlgnik täidab oma kohustuse vabatahtlikult. KTS § 23 lg 1 sätestab, et rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. KTS § 23 lg 3 sätestab, et kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäitur Priit L ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks täitmisteate võlgnik MK kätte toimetanud. Seega ei ole tema tasunõue sissenõutavaks muutunud ja hagi tuleb seetõttu rahuldada. Kohus peab vajalikuks märkida, et hoolimata sellest, kas kohtutäitur Priit L toimetas täitmisteate võlgnikule kätte või mitte, tuleb hagi rahuldada ka KTS § 23 lg 3 alusel. Kohtutäituri tasu kohta käiva seaduse regulatsiooni koostoimest selgub, et kohtutäituril tekib tasu saamise õigus siis, kui on täidetud järgmised eeltingimused: on olemas otsus kohtutäituri tasu kohta, täitmismenetlus on alanud st täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud ja võlgnikult on rahaline nõue sisse nõutud. Kusjuures rahalise nõude sissenõudmisel sõltub täituri poolt saadav tasu proportsionaalselt sissenõutud summast. Käesolevas vaidluses ei ole kohtutäitur Priit L võlgnikult midagi sisse nõudnud, järelikult ei teki tal õigust ka tasu saada. Vastupidine olukord, kus võlgniku vara läheb suures osas täitekulude katmiseks selle asemel, et rahuldada sellest sissenõudjate nõudeid, oleks vastuolus kogu tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse mõttega. 9.
lg 4 sätestab, et kohus võib hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Hageja on esitanud oma hagiavalduses nõude jaotuskava muutmiseks ja 13.11.2008 täienduses nõude kohustada kohtutäitur Kaire P i 179 507 krooni hagejale välja maksma. Kohus leiab, et jaotuskava tuleb muuta selliselt, et kohtutäitur Priit L tasu nõue tuleb lugeda
Kohus leiab, et kohus ei saa kohustada kohtutäitur Kaire P i tegema täitemenetluse toiminguid ja välja maksma tema ametialasel kontol olevat raha, sest see tuleb maksta välja kohtu poolt muudetud jaotuskava alusel. Kohus ei saa samuti rahuldada hageja alternatiivset nõuet mõista nimetatud summa välja kohtutäitur Priit L t, sest selliseid nõudeid ei saa jaotuskava vaidlustamisel
MS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.