Hageja on kogu aeg otsinud võimalusi, et kostjalt tagasi saada võlgnetavat summat.
Sama seaduse § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ning
Kostja leiab, et
Ainuüksi kohustuse täitmatajätmine ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades
Hageja esitas 22.06.2005 laenulepingust tuleneva nõude kostjale esmakordselt alles hagiavalduse esitamisel, s.o 28.10.2008 ehk 3 kuud pärast nõude aegumist. 2 Lisaks ei ole hageja 22.06.2005 laenulepingust tuleneva nõude osas õige võlausaldaja, kuna puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et OÜ Sempelton oleks hagejalt 15.03.2006 lepingu alusel omandatud nõuded hagejale tagasi loovutanud. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 22.06.2005 on sõlmitud laenuleping, mille järgi Lyas Bouhouda on Uno Kollamaalt saanud laenu 100 000 krooni tagastamise tähtajaga 22.07.2005. Sama lepingu p 2.5 kohaselt Lyas Bouhouda kohustus tasuma laenu kasutamise eest intresse, mis on seotud laenuks võetud summaga 7% laenujäägilt 22.07.2005. Kuivõrd antud juhul laen pidi olema tagasi makstud 22.07.2005, siis kohustus muutus VÕS § 82 lg 7 ja
lg 2 järgi sissenõutavaks 23.07.2005.
lg 1 alusel algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega s.o 23.07.2005. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-79-09 on asunud seisukohale, et
lg-s4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades
Hageja poolt esiletoodud asjaolu, et 15.03.2006 loovutamislepingus märgitud laenulepingutega tegelemine näitab hageja aktiivsust kõigi võlgnevustega tegemisel, ei laiene 22.06.2005 laenulepingule. Hageja poolt esiletoodud asjaolu, et seoses 17.04.2007 nõuete loovutamise lepingu ülesütlemisega kostjale tehtud nõue täita kohustused otse hagejale tõendab, et hageja on võla väljanõudmiseks kasutanud kõiki võimalusi, et suunata kostjat oma kohustuste täitmisele, hõlmab üksnes nõuete loovutamise lepingus märgitud laenulepinguid ega puuduta 22.06.2005 laenulepingut. Hageja poolt esiletoodud asjaoluna märgitakse, et 4.04.2007 lepinguga püüdsid pooled leida lahendusi võlgade tasumiseks. 4.04.2007 märgitust selgub OÜ Sempelton väljajätmise soov omavahelistest tehingutest (poolte vahel) ja eesmärgiks oli vabaneda OÜ Sempelton vahendusest varem võetud võlgade tasumisel ja normaalsete suhete leidmine Okka tn paanmajade müügil ja ka omandamisel Uno Kollamaa poolt. Seega 4.04.2007 poolte poolt märgituga ei käsitleta 22.06.2005 laenulepingut. Pealegi kohtuistungil kostja seletas, et 4.04.2007 laenulepingutest üldse juttu ei olnud ja et ta ise eesti keeles kirjutatust aru ei saa. Hageja seletas, et teksti tõlkis tema kostjale. Seega hageja ei ole ka usaldusväärselt tõendanud 4.04.2007 märgitud poolte kokkulepet seal märgitud võlgade tasumise kohta. Hageja poolt esiletoodud asjaolu, et hageja esitas kostja vastu nõuete loovutamise lepingust ja sundtäimisele allumise kokkuleppest tuleneva täitemenetluse algatamise avalduse 3.09.2008 kohtutäitur Rannar Liitmaale, mis küll lõpetati, kuid tõendab samuti, et hageja pole olnud passiivne tehingust tuleneva kohustuse täitmisele pööramisel, ei puutu 22.06.2005 laenulepingusse. Hageja märgib üldsõnaliselt, et kostja pahatahtliku tegevuse tõttu pole tal õnnestunud laenu tagasi saada, kuid esile ei ole toodud, milles kostja pahatahtlikkus seisneb. Kostja hageja poolt esitatud asjaolusid ei tunnista ja selgitab, et hageja ei ole 22.06.2005 laenulepingu täitmise vastu enne hagi esitamist huvi tundnud. Seega hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt.
Hageja nõue laenu 100 000 krooni tasumiseks
Koos põhivõlaga on aegunud
Kuivõrd hageja on hagi kohtusse esitanud 28.10.2008, s.o pärast nõude aegumist ja kostja on taotlenud aegumise kohaldamist, jättis kohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja Uno Kollamaa esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Kohus on vääralt tõlgendanud aegumise instituudi toimet ning asus seisukohale, et hageja tegevus võlgnevuse sissenõudmisel kohtuväliselt ja läbirääkimiste 3 kaudu ei oma mingit tähtsust aegumistähtaja kulgemise suhtes. Pooled tegelesid kohtuväliste lahendite otsimisega. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et tõendatud ei ole hageja tegevus laenusumma tagastamise nõudes antud laenu osas. Poolte vahel eksisteerisid mitmed laenusuhted ning nendele kogumis lahenduste otsimisest ei saa teha järeldust, et hageja konkreetse laenu tagastamist ei ole nõudnud. Konkreetse laenu tagastamise nõue oli hõlmatud kogu laenuvõlgnevuse tagastamisele suunatud tegevusega. Kostja jättis oma kohustused täitmata tahtlikult ja heade kommete vastaselt, mistõttu tuleb probleemi lahendamisel kohaldada
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pärnu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 01.03.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg lp 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõiguse normide rikkumist. Selles osas ei ole apellatsioonkaebuses toodud väited põhjendatud. Maakohus on õigesti leidnud, et 22.06.2005 sõlmitud laenulepingust tulenev hageja nõue on aegunud. Otsuse põhjendavas osas on maakohus põhjalikult oma seisukohti põhistanud. Hageja on ka ise tunnistanud, et 22.06.2005 sõlmitud laenuleping on ekslikult kõrvalejäänud 15.03.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingust (t.1.25, 81). Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et on esitanud kostjale nõude nimetatud laenulepingu alusel. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel võiks vaidlusaluse nõude osas kohaldada kümneaastast aegumistähtaeg
lg 4 alusel.
lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades
Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised kostja konkreetsed teod on heade kommete vastased. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. R. Allikvere Ü. Jänes I. Nõmm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.