← Eesti

2-09-36691/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-36691 Tsiviilasi AS Bhagi OÜ H vastu 952 555 krooni ja viiviste nõudes Menetlustoiming vea parandamine kohtuotsuses Menetlusosalised ja nende AS B(registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja Tarmo L Hageja lepinguline esindaja advokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds, Ots & Co; Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Kostja OÜ H (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid; Majaka 26, 11412 Tallinn) esindajad RESOLUTSIOON

  1. Parandada Harju maakohtu poolt 27.05.2010 tsiviilasjas nr 2-09-36691 tehtud kohtuotsuse edasikaebamise korras esinev ilmne ebatäpsus ja jätta kohtuotsuse edasikaebe korrast välja selle esimene lõik järgnevas sõnastuses: „Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit“.
  2. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, määruse teinud maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
  3. 28.07.2009 saabus Harju maakohtusse AS B hagi OÜ H vastu 952 555 krooni ja viiviste 2-09-36691 nõudes.
  4. 27.05.2010 kohtuotsusega rahuldas kohus AS B hagi OÜ H vastu. Kohtuotsuse edasikaebamise korra esimeses lõigus märkis kohus ekslikult, et „kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit“. Tegelikkuses kohus poolte edasikaebamise õigust ei piiranud ning selgitas edasikaebe korra teises lõigus siiski ka kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise korda.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 2 järgi parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega.
  6. Käesolevas asjas 27.05.2010 tehtud kohtuotsuse edasikaebe kord on ilmselt ebatäpne ega lähe kokku tsiviilkohtumenetluse seadustikus apellatsiooni korras edasikaebamise õiguse kohta sätestatuga, mistõttu tuleb kohtuotsust parandada ja jätta kohtuotsuse edasikaebe korrast välja selle esimene lõik järgnevas sõnastuses: „Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Kohtu hinnangul ei mõjuta käesolev parandus kohtuotsuse sisu. Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.