) § 22 kohaselt võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja, kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal. Pärast väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatist ei ole kohtule saabunud andmeid, mis kinnitaks, et AFH oleks elus. Ilmnenud ei ole ka muid asjaolusid, mis annaks alust kahelda, et AFH ei võiks olla surnud. Eelpool kirjeldatud tõendite kogumi alusel on kohus õigustatud tegema määruse, väljendades arvamust, et AFH võib mitte elus olla, vaid hukkunud II maailmasõja lahingutegevuses Tartu lähistel. Kohtule on kõige olulisemaks ja väärtuslikumaks tõendiks kogu menetluses hangitud teabe hulgas AFH koos sakslaste poolel sõdinud ART (isikukood XXX) ärakuulamisel kogutud teave. ART kinnitas veendunult, et ta nägi ise pealt, kui punaarmeelaste poolt heidetud granaadirünnakus sai tabamuse AFH, kes hukkus momentaalselt. See juhtus kas 16. või 17. septembril 1944 lahingus Kavastus Tartu lähistel. Kuna ajalooline tõde, mis on talletatud II maailmasõja lahingutegevuse põhjalikku käsitlusse, osundab Punaarmee poolt korraldatud suurele pealetungile samas piirkonnas just 17. septembril 1944, mil hukkus väga suur arv sakslaste poolel võidelnud eestlastest sõdureid, kellest üks oli AFH, on alust nimetatud kuupäeva seostada AFH surmaga. Seepärast, kuna sündmusel on olnud vahetu pealtnägija, kes AFHt tundis hästi juba seetõttu, et oli pärit temaga ühest ja samast külast, 5
lg 4 ja
lg 3 sätte kohaldamine, vaid lähtuda tuleb
lg 1 sisalduvast normist.
lg 4 kohaselt seoses sõjategevusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul, arvates sõjategevuse lõppemisest.
AFHoli tunnistatud teadmata äraolijaks Harju Rajooni Rahvakohtu 26.07.1963 otsusega. 23.09.1963 on ENSV Ülemkohus lahutanud E-J H ja AFH abielu ja osundanud ka selles otsuses, et AFH on tunnistatud teadmata äraolijaks.
lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast.
lg 5 sätestab, et kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. Seega olnuks huvitatud isikul oluliselt varemgi võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda AFHsurnuks tunnistamist.
lg 1 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg.
lg 1 kohaselt, kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise.
kehtestab, et kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 511 lg 1 alusel märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. AFH surmaaja määramisel lähtub kohus avalduses esitatust ja avaldusega koos esitatud tõendite kogumist. Kohus on seisukohal, et AFH eeldatavaks surmaajaks võib pidada 17.09.1944, so päeva, mil ta viimati oli elus. Kuna tema võimaliku surma kohta mistahes muid andmeid ei ole ja kuivõrd AFH surmasaamist on näinud pealt isik, kes seda on kohtule ärakuulamisel avaldanud, siis saabki AFH surmaajaks lugeda just 17.09.1944, mil Tartu lähistel toimunud veristes kokkupõrgetes Saksa armee ja Punaarmee vahel hukkus arvukalt sõdureid. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kohtusse pöördunud isiku kanda. Raivo Einula Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.