TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-939 Otsuse kuupäev 22. detsember 2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi AS Barrus kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõun

ei võimalda n.ö. vaatluse käigus selgitusi ja vestlusi, mida maksuhaldur seaduses ettenähtud korras ei protokolli. Väidetavalt ei ole nimetatud ütlusi tõendina kasutatud, küll aga on nendele viidatud korduvalt AS Barrus suhtes koostatud kontrollaktis. AS Barrus taotles Kranichi ja Isaaki seletuse kohta koostatud protokolli esitamist. Maksuhaldur selgitas, et 13.03.2008 toimunud vaatluse käigus selgitusi andnud AS Barrus töötaja Marko Isaaki seletuste kohta koostatud protokolli ei saa esitada, kuna Marko Isaakilt pole seletust võetud. Hilisemalt on maksuhaldur nimetatud isiku küll väidetavalt üle kuulanud, aga ka selle seletuse kohta ei ole koostatud seaduses ettenähtud korras protokolli. Margo Isaak on käinud maksuhalduri juures ligikaudu aasta hiljem s.o. 20.02.2009 ja selle kohta on varasemalt koostatud protokolli tehtud täiendavad juurdekirjutused (13.03.2008 protokolli). Isaaki ülekuulamist 20.02.2009 seaduses ettenähtud korras protokollitud ei ole. AS-l Barrus on põhjendatud kahtlus, et sellise protokolli tagantjärele koostamisega on tegemist tõendi kunstliku loomisega maksuhalduri poolt. Samuti viitab maksuhaldur, et ei saa väljastada ka sama vaatluse käigus seletusi andnud AS Barrus töötaja Rando Kranichi poolt antud seletuste protokolli, kuna vaatluse ajal ei võtnud maksuhaldur Rando Kranichilt seletust. Rando Kranich näitas vaatluse ajal maksuametnikele, kus mingi objekt (palgivirn, seadmed, tööruum jm) asub, kuidas seadmed töötavad ja kuidas käib tellimuste vastuvõtmine ja vormistamine. Maksuhaldur märgib ka, et Rando Kranich andis maksuametnikele seletuse vahetult enne vaatluse teostamist, mis on protokollitud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 13.03.2008 AS Barrus tegevuskohas läbiviidud vaatluse kohta oleks maksuhaldur pidanud

§-s 72 sätestatud korda järgides koostama teate. Seda ei ole tehtud. Seega ei ole kõnealuse vaatluse käigus väidetavalt antud seletused käesolevas menetluses tõenditena kasutatavad. Kuna kaebaja arvates on maksu määramine õigusvastane, siis on ebaõige ka sellelt summalt intressi arvestamine. Osaühingutega Valmereet ja Goldwey tehtud konkreetsete tehingute kohta märkis kaebuse esitaja järgnevat: Tehingud OÜ-ga Valmereet Tõsteteenuse ostmisega seotud asjaolud Maksuhalduri arvates OÜ Valmereet rekvisiitidega 15.01.2008 arve nr 1501 ja 30.01.2008 arve nr 3001 alusel näidatud tõsteteenus ei kajasta tõeseid andmeid muuhulgas seetõttu, et OÜ Termowood juhatuse liige J. Siilbaum on maksuhaldurile antud seletuses öelnud, et OÜ Termowood poolt pole AS-le Barrus tõsteteenust osutatud. Nimetatud asjaolu ei oma üldse tähendust, kuna tõsteteenust osutas OÜ Valmereet, mitte OÜ Termowood. Lisaks, 15.04.2008.a. seletuses on AS Barrus ostujuht Märt Aste kinnitanud, et Fiskarsiga ei töötanud laoplatsil AS Barrus. Kuigi ostujuht ei osanud öelda konkreetselt, kes Fiskarsiga tõstetöid tegi, viitas ta isikule nimega Toivo ja seostas seda Toivo Valvikuga. Kuigi ostujuhi poolt esitatud andmed ei lange üheselt kokku kaebaja väidetega, on nende põhjal siiski võimalik järeldada, et AS Barrus ise tõstetöid ei teostanud vaid seda tegi OÜ Valmereet. 4 10.04.2008.a. OÜ Tootmisbaasi laadurijuhi Aare Bugajevi poolt antud seletused ei puuduta kaebaja arvates osaliselt kontrolliperioodi, kuna selgitab 18.02.2008.a. teostatud töid. Samas, aga kinnitab ta, et ka varasemalt oli territooriumil lumega kaetud palgivirnad. Kuigi ta ei oska öelda täpselt mitu palgivirna oli, on ta kinnitanud, et osaliselt oli “lumeladu” tehtud juba varem. Eelöeldu veelgi kinnitab kaebaja seisukohti OÜ Valmereet teenuse osutamise kohta. Kinnistult Kuke pärineva männipalgi ostmisega seotud asjaolud Maksuotsusest nähtub, et AS Barrus raamatupidamise algdokumentide hulgas on OÜ Valmereet rekvisiitidega 31.01.2008 arve nr 3101 summas 134 791.05 krooni, s.h km 20 561.35 krooni. Kaubaks männipalk 86.625 tm ühikuhinnaga 1318.67 krooni. Arvele on lisatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 200108, mille kohaselt on metsamaterjali üleandjaks OÜ Valmereet ja vastuvõtjaks AS Barrus. Kaebaja rõhutab, et nimetatud aktist nr 200108 nähtub, et metsamaterjal kuulub omandiõiguse alusel OÜ-le Valmereet. Metsamaterjal on AS-le Barrus üle antud. Selle eest, kuidas sai selle omanikuks OÜ Valmereet, ei saa vastutada AS Barrus. Maksuotsusest nähtub, et AS Barrus raamatupidamise algdokumentide hulgas on OÜ Valmereet rekvisiitidega 28.01.2008 arve nr 2801 summas 255 635.79 krooni, s.h km 38 995.29 krooni. Kaubaks männipalk 163.583 tm ühikuhinnaga 1324.35 krooni. Arvele on lisatud metsamaterjali üleandmise- vastuvõtmise akt nr 150108, mille kohaselt on metsamaterjali üleandjaks OÜ Valmereet ja vastuvõtjaks AS Barrus. Ka nimetatud aktist nr 150108 nähtub, et metsamaterjal kuulus omandiõiguse alusel OÜ-le Valmereet. Kitse talu kinnistult pärineva männipalgi ostmisega seotud asjaolud Maksuotsuse kohaselt AS Barrus raamatupidamise algdokumentide hulgas on OÜ Valmereet rekvisiitidega 11.01.2008 arve nr 1101 summas 211 644.80 krooni, s.h km 32 284.80 krooni, millel kaubaks männipalk 131.177 tm ühikuhinnaga 1367.94 krooni ning 23.01.2008 arve nr 2301 summas 276 655.60 krooni, s.h käibemaks 42 201.70, millel kaubaks männipalk 175.663 tm ühikuhinnaga 1334.68 krooni. Mõlemale arvele on lisatud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akt nr 060108, mille kohaselt on metsamaterjali üleandjaks OÜ Valmereet ja vastuvõtjaks AS Barrus. Aktis nr 060108 on kirjas, et metsamaterjal kuulub omandiõiguse alusel OÜ-le Valmereet. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Valmereet rekvisiitidega 11.01.2008 arve nr 1101 ja 23.01.2008 arve nr 2301 alusel näidatud metsamaterjali soetamistehingu tõendamiseks esitatud dokumendid ei kajasta tõeseid andmeid, sest Heino Kartsepp ei tea kindlalt, millisele firmale ta puidu müüs. Heino Kartsepa sõnul oli ostja viiekümnendates, soliidse välimusega mees. Heino Kartsepp ei tulnud ID kaardi järgi ära Egon Jaegerit. Kaebaja leiab, et maksuhalduri selline tõlgendus on meelevaldne ja erapoolik. Asjaolu, et võõrandaja ei tundud ära ostja seaduslikku esindajat, ei ole aluseks maksu määramisele AS-le Barrus. Vastupidi, H. Kartsep on tehingu tegemist kinnitanud. Maksuhaldur märgib, et OÜ Valmereet juhatuse liige Egon Jaegeri kinnituste kohaselt ei ole arvele nr 1101, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul nr 071 ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktil nr 060108 Egon Jaegeri allkiri. Seega ei kinnita Egon Jaeger Kitse talu kinnistult pärineva puidu ostu-müügitehingu toimumist. Kaebaja leiab, et ka selline väide ei puuduta AS Barrus majandustegevust. Veelgi, puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, et kõnealusel dokumendil on allkiri võltsitud. Egon Jaegeri paljasõnaline väide ei ole selliseks tõendiks, mis annaks aluse väita, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Kaebajale 5 teadaolevalt ei ole Egon Jaeger esitanud ka avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks seoses allkirja võltsimisega. 30.05.2008 seletuses tunnistab Toivo Valvik, et AS-ist Barrus helistas ettevõtte esindaja ja teatas, et tal on platsil teatud kogus puitu. Toivo Valvik pidi kohale minema ja vormistama puidule dokumentatsiooni varifirmade OÜ Goldwey ja OÜ Valmereet nimele. Toivo Valviku seletuste kohaselt platsile tulnud puiduga olid kaasas veoselehed, kuid need dokumendid hävitati ja vormistati uued dokumendid, juba valeandmetega. Enamasti said andmed võetud kus juhtus ja vormistatud puidu päritoluks kohti ja isikuid, kes midagi ise tegelikult ei teadnudki ja kohad, kus puitu olla ei saanukski. Toivo Valvik suhtles ainult laoplatsi meistri Rando Kranichiga. Juhul, kui Rando Kranich sellise kuriteo toime pani, siis tuleb vastustada temal. AS Barruse juhatusel puudub mistahes puutumus väidetevate veoselehtede hävitamisega ja uute vormistamisega. Samas, juhul kui puidul olid esialgselt olemas veoselehed, mille hävitamist on Rando Kranich vahetult näinud, siis kinnitab see täiendavalt kaebaja versiooni, et tegelikkuses oli kaup ja teenus olemas ning kaup ja teenus on seotud kaebaja ettevõtlusega. Tehingud OÜ-ga Goldwey Maksuotuses on kirjas, et OÜ Goldwey juhatuse liikme Artur Säde seletustest selgus, et “OÜ Goldwey loodi arvete koostamiseks ning Artur Säde ülesanne ettevõttes oli dokumentide allkirjastamine”. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur A. Säde ütlusi hinnanud ebaõigesti ja jõudnud seeläbi väärale järeldusele. A. Säde on 02.04.08 seletuses küll viidanud, et faktiliselt tegutses Toivo Valvik, samas on ta aga ka rääkinud, kuidas ta ikkagi oli kursis OÜ Goldwey tehingutega. Viidanud on ta sedagi, et ta teadis, et mets on kohale toodud, vastu võetud ja temal tuleb arve kirjutada. Samuti eitab A. Säde tehingute tegemist nn varifirmadega. Samuti on A. Säde öelnud, et kogused olid reaalsed, autosid käis väga palju. Kinnistult „Metsa“ pärineva männipalgi ostmisega seotud asjaolud Maksuotsusest nähtub, et AS Barrus raamatupidamise algdokumentide hulgas on OÜ Goldwey rekvisiitidega 30.11.2007 arve nr 30-11-3 summas 133 754.18 krooni, s.h km 20 403.18 krooni. Kaubaks männipalk 80.527 tm ühikuhinnaga 1407.61 krooni. Arvele on lisatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 081107, mille kohaselt on metsamaterjali üleandjaks OÜ Goldwey ja vastuvõtjaks AS Barrus. Akti nr 081107 kohaselt kuulub metsamaterjal omandiõiguse alusel OÜ-le Goldwey. Maksuhaldur leiab, et OÜ Goldwey rekvisiitidega 30.11.2007 arve nr 30-11-3 alusel näidatud metsamaterjali soetamistehingu tõendamiseks esitatud dokumendid ei kajasta tõeseid andmeid, sest maksuhalduri arvates Karen Moodis (Karen Küün) ei ole seletuse kohaselt OÜ-le Goldwey männipalki müünud ja Karen Moodis (Karen Küün) ei tunne ega tea OÜ Goldwey esindajat Artur Sädet. Kaebaja hinnangul ei ole nimetatud asjaolu maksu määramise aluseks, kuna AS Barrus ostis materjali OÜ-lt Goldwey, kes kinnitas, et metsamaterjal kuulub omandiõiguse järgi temale. AS-l Barrus puudus põhjendatud vajadus seda asjaolu üle kontrollida. Kinnistult „Rõngumägi“ pärineva männipalgi ostmisega seotud asjaolud Maksuotsusest nähtub, et AS Barrus raamatupidamise algdokumentide hulgas on OÜ Goldwey rekvisiitidega 07.12.2007 arve nr 7-12 summas 154 752.16 krooni, s.h km 23 6062.26 krooni. Kaubaks männipalk 92.081 tm ühikuhinnaga 1424.24 krooni. Arvele on lisatud metsamaterjali 6 üleandmise- vastuvõtmise akt nr 011207, mille kohaselt on metsamaterjali üleandjaks OÜ Goldwey ja vastuvõtjaks AS Barrus. Maksuhaldur leidis tuginedes A. Põllendiku seletustele, et nimetatud tehinguid ei ole toimunud. Kaebaja sellega ei nõustu. Aino Põllendiku allkirja võltsimine metsamaterjali vastuvõtmise aktil ei ole tõendatud, samas ei oma see ka asja lahendamisel tähendust, kuna AS Barrus ostis kaupa OÜ-lt Goldwey, mitte Aino Põllendikult ja omandiõiguse olemasolu on OÜ Goldwey kinnitanud. Kolga kinnistult pärineva männipalgi ostmisega seotud asjaolud Maksuotsusest nähtub, et AS Barrus raamatupidamise algdokumentide hulgas on OÜ Goldwey rekvisiitidega 17.12.2007 arve nr 17-12 summas 142 223.51 krooni, s.h km 695.11 krooni. Kaubaks männipalk 87.194 tm ühikuhinnaga 1382.3 krooni. Arvele on lisatud matsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 051207, mille kohaselt on metsmaterjali üleandjaks OÜ Goldwey ja vastuvõtjaks AS Barrus. Metsamaterjali valdamise aluseks on metsamaterjali 04.11.2007 akt nr 11-3, omanik Pärja Kiriling, katastriüksuse nr 69701:003:

1. Maksuhalduri arvates ei ole nimetatud tehinguid toimunud, sest Pärja Kiriling müüs metsa raieõiguse hoopis OÜ-le Latkal 2007 veebruaris mitte 2007 detsembris OÜ-le Goldwey. Maksuhaldur tugineb 16.04.2008 teostatud vaatlusele, mille käigus väidetavalt pildistati kinnistut. Kaebaja leiab, et nimetatud tõend ei ole usaldusväärne ega lubatav tõend maksumenetluses. Maksuhaldur märgib, et Mügra külas Pärja Kirilingile kuuluval Kolga kinnistul nähtud raie oli maksuhalduri visuaalse hinnangu kohaselt aastatagune. Kaebaja arvates ei ole maksuhalduri subjektiivne hinnang asjas tõendiks, sest tegemist ei ole vastavaid eriteadmisi omavate isikute arvamusega. 16.04.2008.a vaatluse kohta märgib kaebaja ka seda, et vaatluse protokollil puudub ühe maksuametniku allkiri ning vaatluse protokollist ei nähtu, kuidas jõuti järeldusele, et raiet on teostatud novembris
2. Kiveste kinnistult pärineva männipalgi ostmisega seotud asjaolud Maksuotsusest nähtub, et AS Barrus raamatupidamise algdokumentide hulgas on OÜ Goldwey rekvisiitidega 27.12.2007 arve nr 27-12 summas 380 445.33 krooni, s.h km 58 034.03 krooni. Kaubaks männipalk 225.544 tm ühikuhinnaga 1429.48 krooni. Arvele on lisatud matsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 101207, mille kohaselt on metsamaterjali 27.12.2007 akt nr 128, omanik Leis Urmas, katastriüksuse nr 63602:003:
3. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise 27.12.2007 akt nr 12-8 kohaselt on metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise koht Võru laoplats ja metsamaterjali võõrandajaks Leis Urmas ning omandajaks OÜ Goldwey. Maksuhalduri arvates ei ole nimetatud tehinguid toimunud, sest väidetavalt müüs Urmas Leis metsa raieõiguse Claid Juhkamile, mitte OÜ-le Goldwey. AS-le Barrus esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktis on kinnistus, et metsamaterjal kuulub omandiõiguse alusel OÜ-le Goldwey. Läti firmalt SIA VETA AB pärineva männipalgi ostmisega seotud asjaolud Maksuotsusest nähtub, et AS Barrus ostudokumentide hulgas olid järgmised OÜ Goldwey arved: • 12.09.2007 arve nr 12-09 summas 157 832.79, s.h km 24 076.19 krooni. Kauba nimetuseks männipalk koguses 102.227tm ühikuhinnaga 1308.43 krooni; • 26.09.2007 arve nr 26-09 summas 192 694.35, s.h km 29 394.05 krooni. Kauba nimetuseks männipalk koguses 114.242 tm ühikuhinnaga 1429.42 krooni; 7 • • • 23.10.2007 arve nr 23-10 summas 138 726.94 krooni, s.h km 21 168.74 krooni. Kauba nimetuseks männipalk koguses 82.665 tm ühikuhinnaga 1422.19 krooni; 31.10.2007 arve nr 31-10 summas 124 681.51 krooni, s.h km 19 019.21 krooni, kaubaks männipalk 74.718 tm ühikuhinnaga 1414.15 krooni; 16.11.2007 arve nr 16-11 summas 260 365.41 krooni, s.h km 39 716.76 krooni. Kaubaks männipalk koguses 152.586 tm ühikuhinnaga 1446.06 krooni. Arvetele on lisatud lätikeelne 01.09.2007 sõlmitud leping OÜ Goldwey ja SIA VETA AB vahel ning saateleht nr ABC
4. Maksuhaldur leiab, et OÜ Goldwey rekvisiitidega arve nr 12-9, arve nr 26-9, arve nr 23-10, arve nr 31-10 ja arve 16-11 alusel näidatud metsmaterjali soetamistehingu tõendamiseks esitatud dokumendid ei kajasta tõeseid andmeid, sest Läti firma SIA Veta AB ei ole müünud maksuhalduri andmetel ühelegi Eesti firmale kaupu, s.h OÜ-le Goldwey. Seega pole OÜ Goldwey saanud müüa AS-le Barrus männipalki, mida pole kunagi soetanud. 30.05.2008 seletuses tunnistab Toivo Valvik, et ei tea midagi firmast SIA Veta AB. Läti firmadega sõlmitud lätikeelsed lepingud olid organiseeritud Rando Kranichi poolt. Toivo Valviku teada on lätikeelsed lepingud ja arved Läti firmadega fiktiivsed, OÜ Goldwey ei ole reaalselt puidul Lätis järel käinud. Maksuhaldur märgib ka, et AS Barrus laoplatsi meister Rando Kranich on kriminaalmenetluses nr 07930000233 andnud kahtlustatavana ülekuulamise protokollis seletuse, kus tunnistab, et on paberiteta puidu vormistanud varifirma OÜ Goldwey nimele, mille eest AS Barrus tasus ülekandega varifirmale. Samuti on Rando Kranich tunnistanud, et OÜ Goldwey nimel tehti CMR-e tema soovil. Kaebaja päringule, kas OÜ Goldwey suhtes on maksumenetlus läbi viidud, maksuhaldur ei vastanud. Informatsioonipäringu vastus Läti maksuhaldurilt ütleb, et SIA Veta AB ei ole deklareerinud ühendusesisest müüki OÜ-le Goldwey. SIA Veta AB ei täitnud korraldust ilmuda tehingute kohta seletusi andma ning on 16.10.2008 otsusega välja arvatud käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebaja arvates ei ole nimetatud asjaolud piisavalt tõendatud. Kaebaja seaduslik esindaja A. Linnasaar on oma 15.03.2008.a. seletuses, et on lätlastega läbirääkimisi pidanud, samuti on ta kinnitanud AB SIA poolt metsamaterjali toomist. Läti firmalt SIA SIVAL pärineva männipalgi ostmisega seotud asjaolud Maksuotsusest nähtub, et AS Barrus ostudokumentide hulgas olid järgmised OÜ Goldwey arved: • 05.10.2007 nr 5-10 summas 92 450.99 krooni, s.h km 14 102.69 krooni. Kaubaks männipalk koguses 54.833 tm hinnaga 1428.85 krooni; • 12.10.2007 arve nr 12-10 summas 64684.35 krooni, s.h km 9867.13 krooni. Kaubaks männipalk koguses 38.843 tm ühikuhinnaga 1411.26 krooni; • 23.11.2007 arve nr 23-11 summas 224 272.92 krooni, s.h km 34 211.12 krooni. Kaubaks männipalk koguses 133.535 tm ühikuhinnaga 1423.31 krooni. Arvetele on lisatud lätikeelne 03.09.2007 OÜ Goldwey ja SIA SIVAL vaheline leping. Vastavalt 01.10.2008 Lõuna maksuja tollikeskuse teabeosakonnale tehtud informatsioonipäringule OÜ Goldwey ja Läti äriühingu SIA Sival vaheliste tehingute kohta saabus vastus 27.10.2008, milles Läti maksuhaldur teatab, et SIA Sival juhatuse liikme Andris Civželis poolt 10.10.2008 antud seletuste kohaselt sõlmisid SIA Sival ja OÜ Goldwey 03.09.2007 koostöö kokkuleppe, kuid tegelikkuses SIA Sival ei varustanud OÜ-d Goldwey puiduga. Kaebaja leiab, et ka see väide ei ole piisava põhjalikkusega motiveeritud ja maksuhalduri poolt kogutud tõendid on ühekülgsed. 8 Kuna kaebaja arvates on maksu määramine õigusvastane, siis on ebaõige ka sellelt summalt intressi arvestamine. Kirjalikes kohtuvaidluste teesides jäi kaebuse esitaja kaebuse põhjenduste juurde. Kaebuse taotluse osas märgib kaebaja, et vaidlustab käibemaksu juurdemääramise, tulumaksu nõude osas on kohtul võimalik kaaluda ka maksuotsuse osalist tühistamist. Kaebaja rõhutab veelkord, et käesolevas asjas ei ole leidnud tuvastamist, et väidetav maksupettus on toime pandud juriidilise isiku huvides juhtorganite poolt. Nii maksumenetluses kogutud tõendid kui Janar Tammjärve poolt kohtuistungil antud ütlused kinnitavad veenvalt, et AS-il Barrus puudus igasugune seos võimaliku maksupettuse või „arvevabrikuga” ja aktsiaseltsi juhatusel, tulenevalt elektroonilisest töökorraldusest puudus mistahes võimalus kahelda selles, et lattu saabuv palk võiks olla soetatud kelleltki teiselt, kui see on registreeritud aktsiaseltsi laoprogrammis. Kaebaja leiab, et halduskohtu poolt asja materjalide juurde võetud Tartu Maakohtu 03.11.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10863, ei ole tõendatud AS Barrus poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine. Viidatud kohtulahendist ei nähtu konkreetsed deklaratsioonid, mille alusel maksu määrati, nimetatu on oluline muuhulgas maksusumma kujunemise osas, sest kohtuotsuses ja kaevatava maksuotsuses esitatud maksusummad on erinevad. Kohus võttis asja materjalide juurde ka OÜ Goldwey ja OÜ Valmereet pangakontode väljavõtted. OÜ Valmereet Swedbankis asuva pangakonto väljavõttest nähtub, et nimetatud äriühing on teinud peale AS-i Barrus tehinguid veel väga mitmete tehingupartneritega, sealhulgas Rõuge ja Haanja Vallavalitsustega. Vastustaja vastuväited Vastustaja on seisukohal, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud, seega puudub alus 31.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/37 tühistamiseks. Vastustaja leiab, et maksuhalduri poolt maksuotsuses viidatud tõendid (vaatluse protokollid, seletused jne), on kogutud

-i järgides ja vastavad igati tõenditele esitatavatele nõuetele ning on ka vastavalt allkirjastatud. Asjaolu, et maksuhalduri ametnikul jäi vaatluse läbiviimise ajal võtmata suulisi seletusi andnud isiku (Margo Isaak) allkiri ja isik kinnitas oma ütlusi hiljem, ei saa tähendada seda, et maksuhaldur on loonud kunstlikult tõendi.

§ 60lg 4 ütleb, et protokollile võetakse seletuse andja allkiri.

Kaebaja viitas maksumenetluses asjaolule, et Margo Isaaki protokollil vastav allkiri puudub. Maksuhaldur reageeris sellele koheselt ja Margo Isaak käis maksuhalduri juures ja kinnitas allkirjaga oma 13.03.2008 antud ütlusi. Seega maksuhaldur mitte ei loonud kunstlikult tõendit, vaid kinnitas tõendi usaldusväärsust ja lükkas ümber kaebuse esitaja kahtluse selle kohta, et 13.03.2008 protokollitud ütlused äkki ei ole Margo Isaaki poolt antud. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et 13.03.2008 AS Barrus tegevuskohas läbiviidud vaatluse kohta oleks maksuhaldur pidanud

§-s 72 sätestatud korda järgides koostama teate. Seega ei ole kõnealuse vaatluse käigus väidetavalt antud seletused kasutatavad tõenditena käesolevas menetluses.

§ 72

lg 3 kohaselt, kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust, on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. Seega asjaolu, et vaatluse kohta ei esitatud kirjalikku korraldust, ei saa olla selliseks asjaoluks, mis muudaks 9 vaatluse käigus kogutud tõendite kasutamise võimatuks. Kaebuse esitaja ei ole tagantjärele nõudnud vaatluse kirjalikku põhjendamist. Vastustaja ei ole nõus kaebuse esitaja väitega, et Toivo Valviku seletustega ja 13.03.2008 läbi viidud vaatlusega on tõendatud puidu olemasolu OÜ-l Valmereet. Maksuhaldur on kontrolli käigus teinud kindlaks, et OÜ-d Valmereet juhtis tegelikult Toivo Valvik, kes tegeles fiktiivsete arvete väljastamisega. 30.05.2008 on protokollitud seletus, milles Toivo Valvik märgib, kuidas ta sai enda kontrolli alla OÜ Valmereet ja milleks seda OÜ-d kasutati. OÜ-l Valmereet kaup puudus, kuna OÜ-d kasutati ainult fiktiivsete arvete väljastamiseks. Seda asjaolu kinnitavad nii Toivo Valviku, kui ka OÜ Valmereet juhatuse liikme Egon Jaegeri seletused. Toivo Valvik märgib 30.05.2008 seletuses: “AS-st Barrus suhtlesin ma Rando Kranichiga, kõik küsimused sai läbi tema aetud. Seda kas ka juhatuse liikmed teadsid, mida Rando teeb, seda ei oska ma öelda. Ka platsi lepingud sõlmisin ma läbi Rando. Puit toodi igalt poolt kokku ja meie ülesanne oli sõita kohale ja vormistada “mustale” puidule paberid. AS-s Barrus hävitati ära esialgsed veoselehed ja asemele said pandud valeandmetega dokumendid, seda kokkuleppel Rando Kranichiga. Andmed neile kandmiseks sai hangitud kust juhtus. Rahaline pool oli samuti sedasi, et summa kanti AS Barrus poolt arvel näidatud ettevõttesse, seejärel võtsime selle raha koos variisikutega (Artur Sädega või Egon Jaegeriga) kontodelt välja ning tagasi viisin raha juba mina. Eelnevalt võtsin summadelt maha teenustasu protsendi. Rando Kranich teadis, et võtab ettevõttesse varifirmade fiktiivseid arveid ja et minu kontrolli all olevate ettevõtete juhatuse liikmed on variisikud.” Vale on kaebuse esitaja väide, et vaatluse käigus on maksuhaldur tuvastanud OÜ Valmereet puidu olemasolu. Vaatluse käigus pildistati praakpuidu virna, mis väidetavalt kuulus OÜ-le Valmereet. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus kogunud tõendeid, mis kinnitavad üheselt, et OÜ-l Valmereet puudus arvetel näidatud puit. Lisaks Toivo Valviku, Rando Kranichi, Egon Jaegeri seletustele võttis maksuhaldur maksumenetluses ühendust kinnistute omanikega, kust pärines puit, mida OÜ Valmereet väidetavalt AS-le Barrus müüs. Kinnistute omanike seletustest selgus, et arvel näidatud kinnistutelt OÜ Valmereet puitu omandanud ei ole. Tõendeid kogumis hinnates, ei vasta OÜ Valmereet arved nõuetele, kuna ei kirjelda reaalselt toimunud majandustehinguid. Kaebaja arvates on väär maksuhalduri arvamus, , et AS Barrus juhatuse liikmed pidid olema teadlikud tehingutest OÜ-dega Valmereet ja Goldwey. Kaebuse esitaja arvates ei saa Rando Kranichi tegevust seostada AS Barrus tegevusega. AS Barrus poolt OÜ-lt Valmereet ja OÜ-lt Goldwey soetatud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktidel on metsamaterjali vastuvõtjaks märgitud AS-i Barrus volitatud esindaja Rando Kranich. Seega on Rando Kranichile antud volitused kontrollida saabuvat kaupa. Rando Kranichi seletusest nähtub, et AS Barrus kandis raha Toivo Valviku poolt juhitavatele firmadele ja Toivo Valvik tõi raha tagasi. Seega tegutses Rando Kranich AS Barrus huvides, suheldes Toivo Valvikuga ja muretsedes tundmatute 3-ndate isikute poolt toodud puidule dokumente. Lisaks on Rando Kranich 13.03.2008 andnud seletuse tööülesannete kohta ja märkinud järgmist: “Tööülesanneteks on palgi mõõtmine, ladustamine, laomajandus, ostumüügiaktide allkirjastamine. Rahaasjadega seotud ei ole. Palgimaterjali vastuvõtmisel on koos veoseleht, muid dokumente ei ole. Autojuhti ei tuvasta. Tavaliselt on hinnakokkulepe eelnevalt vormistatud (juhatuse pädevus), minu ülesanne on ainult koorem vastu võtta, isikuid tuvastama ei pea. Esmase kliendiga tegeleb juhatus, B-kaart ja isiku tuvastamine tuleb hiljem, sellega tegelen mina.” 10 Arvestades asjaolu, et Rando Kranich rahaasjadega seotud ei ole, võib järeldada, et Toivo Valviku poolt tagastatud raha (summa millest oli maha võetud tasu fiktiivse arve väljastamise eest) jõudis tagasi AS-le Barrus. Vastustaja on seisukohal, et tõendeid kogumis hinnates on põhjendatud maksuhalduri kahtlus AS Barrus osalemise kohta maksupettuses. Riigikohtu halduskolleegium märgib

1. mai
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-03 p-s 12: “Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu.” Antud juhul kinnitavad maksumenetluses kogutud tõendid, et OÜ-d Valmereet ja Goldwey olid Toivo Valviku juhtimise all ja tegelesid fiktiivsete arvete väljastamisega. Toivo Valvik on oma ütlustes kinnitanud, et AS Barrus on kandud raha OÜ-de Valmereet ja Goldwey kontodele, raha on pangakontolt välja võetud ja tagastatud AS Barrus töötajale Rando Kranichile. Rando Kranich on kriminaalmenetluses andnud ütlusi, mis kinnitavad Toivo Valviku ütlusi raha tagastamise osas. Kaebaja leiab, et nii maksuotsuses nimetatud väljamaksed, kui nende alusteks olevate tehingute olemasolu on dokumentaalselt tõendatud. Kuludokumendid vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et OÜ-de Valmereet ja Goldwey nimel väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid ei ole AS Barrus eespool loetletud äriühingutelt soetanud. Kuna AS Barrus ja OÜ-de Valmereet ning Goldwey vahel pole majandustehinguid toimunud, ei saa AS Barrus raamatupidamises olevad arved ka kinnitada nende tehingute toimumist. Antud arvete puhul ei võimalda kuludokument tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel. Maksuhaldur loeb eelnimetatud äriühingute rekvisiitidega arved mittenõuetekohasteks, arvetel märgitud müüjate andmed ei ole õiged, arved ei vasta RPS § 7 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Seega on AS Barrus teinud teadlikult mittenõuetekohaste kuludokumentide alusel väljamakseid. Väär on kaebaja väide, et metsamaterjali omandiõigus oli müümise hetkeks läinud üle OÜ-dele Goldwey ja Valmereet. Maksumenetluses on kogutud iga tehingu kohta tõendeid, et arvel näitatud kohast OÜ-d Goldwey ja Valmereet puitmaterjali ei saanud. Seega ei saa väita, et omandiõigus oli üle läinud ja müüjatest allpool olevad tehinguid ei puuduta. Maksumenetluse käigus on kogutud seletusi, mille kohaselt kanti andmed dokumentidele täiesti suvaliselt. Seega olid valed arvetel näidatud kogused ja hind. Maksumenetluses on tõendamist leidnud, et arvetel näidatud kaupa või teenust ei olnud võimalik AS-l Barrus saada, kuna OÜ-del Valmereet ja Goldwey puudus reaalne majandustegevus ja neid firmasid kasutati fiktiivsete arvete väljastamiseks. Vastustaja on seisukohal, et ainuüksi OÜ-de Valmereet ja Goldwey rekvisiitidega vormistatud arved (kuludokumendid) ja arvete eest näidatud tasumise fakt, ei saa tõendada tehingute toimumist eelnimetatud äriühingutega, kui muu informatsiooni kontrollimisel on selgunud, et arvetel näidatud majandustehingud ei ole tegelikkuses toimunud. OÜ Valmereet ja Goldwey rekvisiitidega ostuarvetel näidatud teenust ja männipalki ei ole nimetatud OÜ-delt ostetud. Seda tõendavad AS Barrus juhatuse liikmete, müüjatena näidatud OÜ-de juhatuse liikmete, ümarpalgi ostude-müükide ahelas näidatud isikute ja arveid organiseerinud isiku seletused. 11 Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väidetega, et OÜ Valmereet on osutanud tõsteteenust AS-le Barrus ja viitab Märt Aste ja Aare Bugajevi seletustele. Maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et tõsteteenust OÜ Valmereet AS-le Barrus ei osutanud. 30.05.2009 on Toivo Valvik andnud seletuse tõsteteenuse kohta: „Tean, et keegi käis tõsteteenust osutamas, ju siis keegi eraisik oli ning OÜ Valmereet nimele tehti lihtsalt arve. Summad kanti osaühingule üle ja pärast mina viisin raha AS-ile Barrus, Rando kätte tagasi, vahelt võtsin oma protsendi, lõpus oli 6% summast. Ei oska öelda, kas tundide arv on reaalne. Ei ole lumeladu teinud ega ka lumelao tõsteteenust korraldanud.” Seega on vale kaebuse esitaja väide, et Märt Aste seletuses mainitud isik Toivo, oleks kindlasti Toivo Valvik, kes OÜ Valmereet volitatud esindajana oleks osutanud AS-le Barrus tõsteteenust. Oma seletuses märgib Toivo Valvik selgelt, et tema ei osutanud mingit teenust, vaid OÜ Valmereet nimele tehti lihtsalt arve. Vastustaja ei nõustu, et Aare Bugajevi seletused kinnitavad kaebuse esitaja seisukohti OÜ Valmereet teenuse osutamise kohta. Vastustaja märgib, et Aare Bugajevi seletustest selgub asjaolu, et lumeladu oli tehtud AS Barrus enda poolt ja ainult tippu ei saanud AS Barrus ise teha ja selleks telliti AS-st Tootmisbaas teleskooplaadur. Asjaolu, et lumeladu olemas oli ei tähenda seda, et OÜ Valmereet selle oleks teinud. Vastustaja märgib, et Kuke kinnistu omaniku Evi-Mall Kikkase volitatud esindaja Erkki Lauritsa seletuse kohaselt ei ole metsateatise nr 45002801 alusel käesoleva ajani raietöid teostatud ega metsa müüdud. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 072 kohta on OÜ Valmereet juhatuse liige Egon Jaeger kinnitanud sõnadega: “Ei ole minu allkiri”. Seega kinnitab Egon Jaeger, et Kuke kinnistult pärineva puidu müügitehingut ei ole toimunud. Seoses Kuke kinnistult väidetava puidu varumisega tunnistab Toivo Valvik 30.05.2008 seletuses, et AS-ist Barrus helistas ettevõtte esindaja (Toivo Valvik suhtles ainult laoplatsi meistri Rando Kranichiga) ja teatas, et tal on platsil teatud kogus puitu. Toivo Valvik pidi kohale minema ja puidule dokumentatsiooni vormistama (seda varifirmade esindajate kaudu varifirmade OÜ Goldwey ja OÜ Valmereet nimele). Puiduga olid kaasas veoselehed, kuid need dokumendid hävitati ja vormistati uued dokumendid, juba valeandmetega. Enamasti said andmed võetud kust juhtus ja vormistatud puidu päritoluks märgiti kohti ja isikuid, kes tehingutest midagi tegelikult ei teadnudki ja kohad, kus puitu olla ei saanukski. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et AS-i Barrus laoplatsi meister Rando Kranich on kriminaalmenetluses nr 07930000233 andnud 05.03.2008 kahtlustatavana ülekuulamisel seletuse, kus tunnistab, et on paberiteta puidu vormistanud varifirma OÜ Valmereet nimele, mille eest AS Barrus tasus varifirmale ülekandega. Seega on maksuhaldur kogunud selliseid tõendeid, mis kinnitavad asjaolu, et antud arvetel näidatud majandustehinguid ei saanud toimuda, kuna väidetavalt üle antud puitu Kuke kinnistult ei saadud. Vormistati üksnes arved, millele kanti andmed täiesti suvaliselt ja arvel näidatud andmed ei iseloomusta reaalselt toimunud tehinguid Seoses OÜ Valmereet 11.01.2008 arvega nr 1101 ning 23.01.2008 arvega nr 2301 märgib vastustaja, et lisaks Heino Kartsepp’a 14.04.2008 seletusele on maksuhaldur kogunud ka muid tõendeid, mis kinnitavad tehingu mittetoimumist. Toivo Valviku, Egon Jaegeri ja Rando Kranichi seletuste kohaselt kasutati OÜ-d Valmereet fiktiivsete arvete väljastamiseks. Vajadusel võttis AS Barrus esindaja (Rando Kranich) ühendust Toivo Valvikuga, kes siis kas üksi või koos Egon Jaegeriga läksid AS Barrus müügiplatsile ja vormistasid seal suvaliste andmetega müügidokumente. AS Barrus kandis arvetel näidatud summad üle OÜ Valmereet kontole, kust raha võeti välja sularahas ja tagastati AS-ile Barrus. Asjaolu, et Egon Jaeger ei ole esitanud avaldust seoses allkirja võltsimisega, ei anna alust kahelda tema ütlustes selle kohta, et 12 vaidlusalustel arvetel ei olnud tema allkirja. Iga inimese allkiri on unikaalne ja iga inimene suudab tuvastada ära asjaolu, kas mingil dokumendil on isiku enda allkiri või mitte. Vastustaja märgib, et Heino Kartsepp ei tea kindlalt, millisele firmale ta puidu müüs. Heino Kartsepa sõnul oli ostja viiekümnendates, soliidse välimusega mees. Heino Kartsepp ei tundnud ID kaardi järgi ära Egon Jaegerit. Tõendeid kogumis hinnates jõudis maksuhaldur järelduseni, et vaidlusalustel arvetel näidatud puitu OÜ Valmereet AS-le Barrus müünud ei ole. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et juhul kui Rando Kranich organiseeris AS-le Barrus fiktiivseid arveid ja hävitas väidetavalt tulnud puiduga kaasasolevad veoselehed, siis AS Barrus juhatusel puudub mistahes puutumus väidetavate veoselehtede hävitamisega ja uute vormistamisega. Vastustaja on seisukohal, et AS Barrus pidi olema sellest teadlik OÜ-ga Goldwey vormistatud tehingute kohta märgib vastustaja, et , et Artur Säde seletustest selgus, et OÜ Goldwey loodi arvete koostamiseks ning Artur Säde ülesanne ettevõttes oli dokumentide allkirjastamine. Artur Säde ei osalenud ise OÜ Goldwey sisulises tegevuses ega juhtinud ettevõtet, seda tegi Toivo Valvik, kellel olid kontaktid tehingute tegemiseks. Samuti maksis Toivo Valvik ettevõtte soetamise eest. Artur Säde ei tea, kas, kui suurtes kogustes, kas üldse ja kelle metsamaterjali tegelikult AS-le Barrus müüdi, samuti ei olnud ta teadlik juhatuse liikme vastutusest. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et arvetel näidatud kogused, mis arvetele kanti, olid Artur Säde ütluste kohaselt reaalsed. 02.04.2008 antud seletuses märgib Artur Säde järgmist: “Kogused, ma usun, et on reaalsed, autosid käis väga palju, tegelikult ei ole veendunud, kas iga arve taga ikka palki ka oli.” Seega ei saa Artur Säde kinnitada, et arvetel näidatud kogused ja hind vastas reaalselt toodud puidu kogustele ja hinnale, kuna see teda ei huvitanud ja selles ta ei veendunud. Artur Säde ülesandeks oli peamiselt arvete allkirjastamine ja muuga tegeles Toivo Valvik. Toivo Valvik tunnistab 30.05.2008 seletuses, et AS-ist Barrus helistas ettevõtte esindaja (Toivo Valvik suhtles ainult laoplatsi meistri Rando Kranichiga) ja teatas, et tal on platsil teatud kogus puitu. Toivo Valvik pidi kohale minema ja puidule dokumentatsiooni vormistama (seda varifirmade esindajate kaudu varifirmade OÜ Goldwey ja OÜ Valmereet nimele). AS-i laoplatsi meister Rando Kranich on kriminaalmenetluses nr 07930000233 andnud kahtlustatavana ülekuulamisel seletuse, kus tunnistab, et on paberiteta puidu vormistanud varifirma OÜ Goldwey nimele, mille eest AS Barrus tasus ülekandega varifirmale. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väidetega, et tähtsust ei oma asjaolu, et maksuhaldur on kogunud tõendeid, mis kinnitavad, et OÜ Goldwey arvetel näidatud puitu ei saadud arvetel näidatud kohtadest ja isikutelt. AS Barrus arvates on oluline asjaolu, et omandiõigus on üle antud OÜ-Goldwey poolt, mitte OÜ-le Goldwey puitu müünud isikute poolt. Vastustaja ei ole nõus ka kaebuse esitaja väitega, et maksuhaldur tugineb ainult 16.04.2008 teostatud vaatlusele (Kolga kinnistu), mille käigus pildistati kinnistut. Vastustaja märgib, et maksuhalduri poolt 16.04.2008 teostatud vaatlusel (koostatud vaatluse protokoll 16.04.2008) Mügra külas Pärja Kirilingile kuuluval Kolga kinnistul nähtud raie oli maksuhalduri visuaalse hinnangu kohaselt aastatagune. Raiet oli teostatud enne sügist 2007, kuna vaatluse teostamise ajal oli langetatud puude kännud kaetud sügisel langenud puulehtede, -okaste ja -okstega, kännu lõikepind ning langetatud metsamaterjalist jäänud oksad kaetud samblaga, raiet teostatud alale oli kasvanud asemele noor võsa. Seega võis maksuhalduri hinnangu kohaselt olla raie teostatud kevadel
3. Raie toimumise aega
4. aasta alguses kinnitab ka Pärja Kirilingi poolt esitatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 0722, mis on sõlmitud 21.02.2007 ning Pärja Kirilingi suuliste seletuste kohta 16.04.2008 koostatud protokoll. Seega on vale kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks maksuhaldur teinud järelduse ainult vaatluse tulemusena. Maksuhaldur 13 hindas kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis, jõudes järeldusele, et raie oli teostatud
5. aasta kevadel. Tehingute kohta, mis on seotud Läti ettevõtetega SIA VETA AB ja SIA SIVAL märgib vastustaja, et maksuhaldur on piisavalt tõendanud tehingute mittetoimumist OÜ Goldwey ja Läti firmade vahel. Vastustaja märgib, et AS-l Barrus oli maksumenetluse ajal võimalik esitada selliseid tõendeid, mis kinnitaksid palgi soetamist ja edasist kasutamist ettevõtluses. AS Barrus maksumenetluse ajal selliseid tõendeid esitanud ei ole. Kohtuvaidluste teesides märgib vastustaja täiendavalt järgmist: Nii maksumenetluses, kui ka kohtumenetluses on leidnud kinnitust asjaolu, et OÜ Valmereet ja OÜ Goldwey puhul oli tegemist nn varifirmadega, kus reaalne majandustegevus puudus. Seda kinnitab ka
6. oktoobri
7. a. Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-08-
8. Riigikohtu halduskolleegium on
9. oktoobri 2003.a. otsuses nr 3-3-1-50-03 p 6 asunud seisukohale, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga selles osas, et maksuhalduril tulnuks maksuotsusega tuvastada maksupettus. Haldusasja 3-3-1-34-07 lahendi punktis 11 selgitab Riigikohus, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Riigikohus on 09.05.2009 otsuses nr 3-3-1-32-09 punktis 12 selgitanud järgmist: “Kolleegium leiab, et kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Kolleegium leiab, et sellisel juhul ei pea kohtud tuvastama n-ö erilist sidet ostja ja müüja vahel näiteks selle näol, et müüjad olid ostja kontrolli või juhtimise all või et müüja seaduslikul esindajal on perekondlikud, töö- või muud sarnased suhted müüjate esindusõiguslike isikutega. Olukorras, kus ostja on "ostnud" fiktiivse arve "arvevabrikult", on "varifirma" loomine toimunud "arvevabrikuga" seotud isikute poolt ning "varifirma" ei ole ostja kontrolli ja juhtimise all. Sellisel juhul ei saa maksuhaldur "erilist sidet" tuvastada.” Seega ei ole nn erilise sideme tuvastamine tingimata vajalik ja maksupettusest osavõttu saab tõendada ka muude tõenditega. Vastustaja märgib, et maksuhalduril on väga keeruline ja tihti ka võimatu koguda otseseid tõendeid ja selline nõue oleks vastustaja arvates ka täiesti põhjendamatu. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles osas, et AS Barrus ei ole antud juhul kasu saanud ja Rando Kranich organiseeris fiktiivseid arveid AS Barrus teadmata. AS-i Barrus kasu väjendub muuhulgas selles, et AS Barrus on tänu fiktiivsetele arvetele saanud vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Usutav ei ole ka kaebuse esitaja väide selle kohta, et kaebaja ei teadnud asjast mitte midagi, sest nn musta puitu, millele dokumente vajati, toodi just AS-le Barrus. Lisaks sellele on AS Barrus andnud laomeistrile (Rando Kranich) ülesandeks ka müügiaktide allkirjastamise. Seda on kinnitanud ka juhatuse liige 14.10.2009 toimunud kohtuistungil. Seega on vastustaja seisukohal, et võttes vastu kaupa ja allkirjastades müügilepinguid oli Rando Kranich AS Barrus esindaja ning AS Barrus esindajana oli ta tehingute tegemisel OÜ-dega Goldwey ja Valmereet teadlik, et tegemist on varifirmadega. Lisaks sellele saadi andmed, mida arvetele kanti, just Rando Kranichi käest. Vastustaja ei näe ühtegi mõjuvat põhjust, miks oleks 14 Rando Kranich pidanud ilma AS Barrus teadmata laskma vormistada AS-le Barrus toodud nn mustale puidule fiktiivseid arveid selleks, et AS Barrus saaks tehinguid kajastada enda raamatupidamises ja seoses sellega vähendada ka tasumiseks kuuluvat käibemaksu. Vastustaja leiab, et Rando Kranich tegutses siiski AS Barrus huvides. Vastustaja märgib, et kohtupraktika ei ole pannud maksuhaldurile kohustust tuvastada konkreetsete äriühingute juhatuse liikmete seost müüjatega. Tulumaksu määramise osas märkis vastustaja, et kohtupraktikas on loetud väljamaksed, mis on tehtud teadlikult isikutele, kes vastavat kaupa ei müünud, ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks.Vastustaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2009 otsuse nr 3-06-1997 punktile 8, milles Tallinna Ringkonnakohus viitega Riigikohtu 20.06.2007 otsuse nr 3-3-1-34-07 punktile 11 on märkinud ”maksuhalduril on alati õigus kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulude katteks. Olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et väljamakse tehti teadlikult isikule, kes ei saanud vastavat teenust osutada, tuleb väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotuks.” Antud juhul oli AS Barrus laomeister Rando Kranich teadlik sellest, et OÜ-del Valmereet ja Goldwey puudub raalselt puit, mida arvetel kajastati, sest selle puidu olid väidetavalt toonud tundmatud kolmandad isikud ja Rando Kranichi poolt edastatud andmete alusel vormistati nn mustale puidule fiktiivsed dokumendid. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus oma 31.08.2009 otsuse nr 3-06-1941 punktis 15 asunud seisukohale, et ”kui arve on koostatud käibemaksupettuse toimepanemise eesmärgil fiktiivse tehingu näitamiseks, ei ole ta usaldusväärne tõend ka selles, et arvel näidatud kulutuse on arve saaja teinud selles hinnas ja koguses kauba soetamisel mõnelt muult isikult kui arvel märgitud ebaõige müüja. Seetõttu ei ole vaidlustatud arved kõlbulikud ei käibe- ega tulumaksuarvestuses.” Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et isegi kui arvel näidatud müüja on ebaõige, siis arvel näidatud kogused ja hind vastavad tegelikkusele. Vastustaja on seisukohal, et arvel näidatud hind ja kogus ei saa olla õiged juba selletõttu, et AS Barrus poolt OÜ-dele Valmereet ja Goldwey ülekantud summadest võeti maha nn varifirma teenustasu 4-6% arvel märgitud summast ja AS-le Barrus tagastatud summad olid sellevõrra väiksemad. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakond viis AS Barrus suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli seoses AS Barrus poolt 20.02.2008 esitatud taotlusega enammakstud käibemaksu tagastamiseks. Maksu juurdemääramise AS-le Barrus tingis perioodil 01.07.2007 kuni 31.01.2008 osaühingute Valmereet ja Goldwey arvete alusel nendele osaühingutele teostatud väljamaksed. Maksuotsuse kohaselt on AS Barrus arvestatud juurde käibemaksu lähtudes asjaolust, et AS-l Barrus puuduvad käibemaksusumma 461 300 krooni kohta tõeste andmetega raamatupidamise dokumendid. Käibemaksu määramise aluseks on KMS § 24, § 29 lg 1, lg 3 p 1 ning § 31 lg
10. KMS § 29 lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks 15 kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Riigikohtu halduskolleegiumi
11. mai 2009.a. otsuse haldusasjas nr 3-3-1-32-09 kohaselt tuleneb Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast, et sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagastamise taotlemine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos (asjad nr 3-3-1-39-03; 3-3-1-50-03); kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse kontrollimiseks (asjad nr 3-3-1-40-03; 3-3-1-43-03; 3-3-1-52-03; 3-3-1-59-03); kui ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüja pole tegelik müüja ning see asjaolu ei võinud selguda ka ostja poolt äris nõutava ja tavapärase hoolsusega käitudes (asi nr 3-3-1-3406); kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud (asi nr 3-3-1-97-07). Samuti on kolleegium märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist (asi nr 3-3-1-97-07). Seega juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Sama otsuse p-s 12 leiab kolleegium, et kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Sellisel juhul ei pea kohtud tuvastama n-ö erilist sidet ostja ja müüja vahel näiteks selle näol, et müüjad olid ostja kontrolli või juhtimise all või et müüja seaduslikul esindajal on perekondlikud, töö- või muud sarnased suhted müüjate esindusõiguslike isikutega. Olukorras, kus ostja on "ostnud" fiktiivse arve "arvevabrikult", on "varifirma" loomine toimunud "arvevabrikuga" seotud isikute poolt ning "varifirma" ei ole ostja kontrolli ja juhtimise all. Sellisel juhul ei saa maksuhaldur "erilist sidet" tuvastada. Nii maksumenetluses, kui ka kohtumenetluses on tuvastatud, et OÜ Valmereet ja OÜ Goldwey olid varifirmad, kus reaalne majandustegevus puudus. Tegemist oli nn „arvevabrikutega“. Seda kinnitavad maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendid: varifirmadega seotud isikute Toivo Valviku, Egon Jaegeri ja Artur Säde seletused, AS Barrus laomeistri Rando Kranichi seletused, asjas kogutud dokumentaalsed tõendid (vt vastustaja poolt kohtule esitatud maksutoimik). Maksuhaldur on kontrolli käigus teinud kindlaks, et OÜ-d Valmereet juhtis tegelikult Toivo Valvik, kes tegeles fiktiivsete arvete väljastamisega. Maksuhaldurile 30.05.2008 antud seletuses selgitab Toivo Valvik, kuidas ta sai enda kontrolli alla OÜ Valmereet ja milleks seda osaühingut kasutati. Seletuses märgib Toivo Valvik, et suhtles AS-st Barrus Rando Kranichiga, kõik küsimused sai läbi tema aetud. Valvik selgitab, et puit toodi igalt poolt kokku ja tema ning OÜsid Valmereet ja Goldwey juhtinud variisikute ülesanne oli sõita kohale ja vormistada “mustale” puidule paberid. AS-s Barrus hävitati ära esialgsed veoselehed ja asemele said pandud valeandmetega dokumendid, seda kokkuleppel Rando Kranichiga. Andmed neile kandmiseks sai hangitud kust juhtus. Asja rahalise poole kohta märgib Valvik, et summa kanti AS Barrus poolt 16 arvel näidatud ettevõttesse, seejärel võtsid nad koos Artur Säde või Egon Jaegeriga raha kontodelt välja ning Toivo Valvik viis raha tagasi. Eelnevalt võttis ta summadelt maha teenustasu protsendi. Rando Kranich teadis, et võtab ettevõttesse varifirmade fiktiivseid arveid ja et Valviku kontrolli all olevate ettevõtete juhatuse liikmed on variisikud. T. Valvik on andnud maksuhaldurile selgituse kõikide talle tutvumiseks esitatud ning käesolevasse asjasse puutuvate arvete jm dokumentide kohta, kinnitades, et tegemist on fiktiivsete dokumentidega. Maksumenetluses on võetud seletused ka kinnistute omanikelt, kust pärines puit, mida OÜ Valmereet väidetavalt AS-le Barrus müüs. Kinnistute omanike seletustest selgub, et nendele kuuluvatelt kinnistutelt OÜ Valmereet puitu omandanud ei ole (vastustaja poolt kohtule esitatud maksutoimik lk 88-90; 113-114;125-127;137-139). Maksuhaldurile esitatud dokumentide kohaselt osutas OÜ Valmereet väidetavalt AS-le Barrus ka tõsteteenust. 30.05.2009.a. seletuses märgib T. Valvik väidetava tõsteteenuse osutamise kohta, et tema ei osutanud mingit teenust, vaid OÜ Valmereet nimele tehti lihtsalt arve. Vastustaja märgib õigesti, et Aare Bugajevi seletus ei kinnita tõsteteenuse osutamist, seletusest selgub asjaolu, et lumeladu oli tehtud AS Barrus enda poolt ja ainult tippu ei saanud AS Barrus ise teha ja selleks telliti AS-st Tootmisbaas teleskooplaadur. Asjaolu, et lumeladu olemas oli ei tähenda seda, et selle oleks teinud OÜ Valmereet (vastustaja poolt kohtule esitatud maksutoimik lk 61-62). Artur Säde seletuste kohaselt loodi OÜ Goldwey arvete koostamiseks ning Artur Säde ülesanne ettevõttes oli dokumentide allkirjastamine. Artur Säde ei osalenud ise OÜ Goldwey sisulises tegevuses ega juhtinud ettevõtet, seda tegi Toivo Valvik. Toivo Valvik maksis ka ettevõtte soetamise eest. Artur Säde ei tea, kas, kui suurtes kogustes, kas üldse ja kelle metsamaterjali tegelikult AS-le Barrus müüdi (vastustaja poolt kohtule esitatud maksutoimik lk 91-05). Õige on vastustaja seisukoht, et ainuüksi OÜ-de Valmereet ja Goldwey rekvisiitidega vormistatud arved (kuludokumendid) ja arvete eest näidatud tasumise fakt ei tõenda tehingute toimumist eelnimetatud äriühingutega. Kohtu arvates on maksuhaldur tõendeid kogumis hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et OÜ Valmereet ning OÜ Goldwey arved ei vasta nõuetele, kuna ei kirjelda reaalselt toimunud majandustehinguid. Tõendatud on, et ostuarvetel näidatud teenust ja männipalki ei ole AS Barrus nimetatud osaühingutelt ostnud. Asjaolu, et OÜ Valmereet ja OÜ Goldwey puhul oli tegemist varifirmadega, kus reaalne majandustegevus puudus, kinnitab ka Tartu Maakohtu 03.10.2008.a. jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-10863, mille kohaselt kuulus Toivo Valvik koos Silver Lehtla, Rein Ventholsti, Artur Säde, Egon Jaegeri, Janek Ratuseppa ja Janek Linnuga isikute gruppi, kellega koos ja kokkuleppel organiseeris maksupettuse eesmärgil nn varifirmade omandamise, korraldas varifirmade pangakontodele laekunud summade sularahas väljavõtmist ning tagastas ülekande teostanud isikutele, saades kirjeldatud tegevuse eest tasu 4-6% tehingu summast ning korraldas varifirmade nimel fiktiivsete arvete, arve-saatelehtede, kassa sissetuleku orderite, veoselehtede, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide ja muude maksuarvestuseks vajalike dokumentide vormistamist, mille esitamisega võimaldas erinevatel äriühingutel alusetult deklareerida soetamisel tasumiseks kuuluvat käibemaksu ja maksuvabalt ettevõttest välja viia rahalisi vahendeid ning sellega pani toime maksupettusi. Varifirmad, mille tegevust T. Valvik ajavahemikul 01.08.2005.a. kuni 03.03.2008.a. korraldas, olid järgmised: OÜ Tarpuit (registrikood 10738379), OÜ Terabait (registrikood 10954427), OÜ Latkal (registrikood 11203083), OÜ Risalle (registrikood 11032243), OÜ Goldwey (registrikood 10906010), OÜ Valmereet (registrikood 10663055). Kohtuotsuse kohaselt aitasid Toivo Valvik, 17 Artur Säde ja Egon Jaeger kaasa AS Barrus juhatuse liikme Andres Linnasaare ja AS Barrus poolt käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades AS-le Barrus OÜ Goldwey ja OÜ Valmereet nimel fiktiivseid arveid ja muid raamatupidamise algdokumente (toimik I, lk 132-152). Kaebuse esitaja väitel ei olnud AS Barrus juhatuse liikmed teadlikud tehingutest OÜ-dega Valmereet ja Goldwey. Kaebuse esitaja arvates kinnitavad nii maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendid kui Janar Tammjärve poolt kohtuistungil antud ütlused, et AS-il Barrus puudus igasugune seos võimaliku maksupettuse või „arvevabrikuga” ja aktsiaseltsi juhatusel, tulenevalt elektroonilisest töökorraldusest, puudus mistahes võimalus kahelda selles, et lattu saabuv palk võiks olla soetatud kelleltki teiselt, kui see on registreeritud aktsiaseltsi laoprogrammis. Kaebuse esitaja arvates ei saa Rando Kranichi tegevust käsitleda AS Barrus tegevusena. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et AS Barrus ei ole antud juhul kasu saanud ja Rando Kranich organiseeris fiktiivseid arveid AS Barrus teadmata. Õige on vastustaja seisukoht, et AS-i Barrus kasu väljendub selles, et AS Barrus on tänu fiktiivsetele arvetele saanud vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Usutav ei ole ka kaebuse esitaja väide selle kohta, et kaebaja juhatuse liikmed ei teadnud asjast midagi, sest nn musta puitu, millele dokumente vajati, toodi just AS-le Barrus. AS Barrus poolt OÜ-lt Valmereet ja OÜ-lt Goldwey soetatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidel on metsamaterjali vastuvõtjaks märgitud AS-i Barrus volitatud esindajana Rando Kranich. AS Barrus on pannud laomeister Rando Kranichile ülesandeks müügiaktide allkirjastamise. Seega on Rando Kranichile antud volitused kontrollida saabuvat kaupa. Seda on kinnitanud juhatuse liige ka 14.10.2009 toimunud kohtuistungil. Kohus nõustub vastustajaga, et võttes vastu kaupa ja allkirjastades müügilepinguid tegutses Rando Kranich AS Barrus esindajana. AS Barrus esindajana oli ta tehingute tegemisel OÜ-dega Goldwey ja Valmereet teadlik, et tegemist on varifirmadega. Andmed, mida arvetele kanti, saadi Rando Kranichi käest. Kohus, nii nagu ka vastustaja, ei näe ühtegi mõjuvat põhjust, miks oleks Rando Kranich pidanud ilma AS Barrus teadmata laskma vormistada AS-le Barrus toodud nn mustale puidule fiktiivseid arveid. On täielik alus arvata, et arved vormistati selleks, et AS Barrus saaks kajastada tehinguid enda raamatupidamises ja sellega vähendada ka tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kohtu veendumusel tegutses Rando Kranich AS Barrus huvides. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et kogutud tõenditest lähtudes on maksuhalduril põhjendatud kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses. Kohtu arvates on vastustaja kahtlused põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegium on
12. juuni 2007.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-34-07 väljendanud seisukohta, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Nimetatud lahendis märgib kolleegium muuhulgas järgnevat:

§-s 82 on sätestatud: "Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid." Selles asjas ongi maksuhaldur kogunud täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad, et konsultatsiooniteenust ei osutatudki. Maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (

§ 95lg-d 1 ja 2).

Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla 18 maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Maksuotsuses on tulumaksu määramise õigusliku alusena märgitud TuMS § 51 lg 2 p 3, mille kohaselt väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, on ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt residendist äriühing maksab tulumaksu. Käesolevas haldusasjas on tulumaksu osas maksuotsuse aluseks mitte puudused kuludokumentides, vaid asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et OÜ-de Valmereet ja Goldwey nimel väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid ei ole AS Barrus nimetatud äriühingutelt soetanud. Kuna AS Barrus ja OÜ-de Valmereet ning Goldwey vahel pole majandustehinguid toimunud, ei saa AS Barrus raamatupidamises olevad arved kinnitada nende tehingute toimumist. Kohus leiab, et vaidluse asjaolusid arvestades oli kaebaja teadlik, et arvetel märgitud äriühingud ei ole tegelikud kaupade ja teenuste müüjad. Väljamaksed, mis on tehtud teadlikult isikutele, kes vastavat teenust ei osutanud, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning selliseid tehinguid kajastavad raamatupidamise algdokumendid ei saa olla raamatupidamise seaduse nõuetele vastavad, sest need ei kinnita majandustehingute toimumist dokumentidele märgitud poolte vahel. Näidates kaupade ja tõsteteenuse ostmist osaühingutelt Valmereet ja Goldwey, kuid ostes kaupu ja soetades teenust tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, oli kaebajal võimalik viia äriühingust tulumaksuvabalt välja raha, deklareerides samaaegselt nendelt tehingutelt ka sisendkäibemaksu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et eelkirjeldatud maksupettuse skeemi puhul ei ole otseste tõendite esitamine üldjuhul võimalik. Maksuhaldur on põhjendatult hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis. Riigikohtu halduskolleegium on 20. juuni 2007.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-34-07 p-s 12 osundanud sellele, et juhul, kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Kohtu veendumusel on maksuotsus nõuetekohaselt motiveeritud. Maksuhalduri järeldused tuginevad maksumenetluses kogutud tõenditele. Kaebaja mittenõustumine maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõenditele antud hinnanguga ei anna alust väita vastupidist. Kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et käibe- ja tulumaksu summa määrati valesti. Seoses väidetavate rikkumistega maksumenetluse läbiviimisel märgib kohus, et nõustub vastustajaga seisukohaga 13.03.2008 AS Barrus tegevuskohas läbiviidud vaatluse kohta. Asjaolu, et vaatluse kohta ei esitatud kirjalikku korraldust, ei välista vaatluse käigus kogutud tõendite kasutamist maksu- ja kohtumenetluses.

§ 72

lg 3 kohaselt, kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust, on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. Kaebuse esitaja ei ole tagantjärele nõudnud vaatluse kirjalikku põhjendamist. Kaebaja on väljendanud kahtlust, et seoses sellega, et Margo Isaaki ülekuulamist 20.02.2009 seaduses ettenähtud korras protokollitud ei ole, võib olla tegemist tõendi kunstliku loomisega maksuhalduri poolt, protokolli tagantjärele koostamisega. Kohus seda kahtlust ei jaga. Asjaolu, et Margo Isaak andis vaatluse läbiviimisel 13.03.2008 ütlusi, on tõendatud sellega, et Margo 19 Isaak kutsuti maksuhalduri juurde 20.02.2009, kus ta tutvus tema poolt antud suulise seletuse protokolliga ja allkirjastas selle. Seega kinnitas Margo Isaak vaatluse läbiviimisel antud ütluste õigsust. Lähtudes eeltoodud põhjendustest on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.03.2009.a.maksuotsus nr 12-5/37 on nii käibe- kui tulumaksu määramise osas õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus AS Barrus kaebuse tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 20