KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 35-37), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduses märgitud aadressi xxxxxxxxxxxxxx kohta on toimikus kohtukordniku teade, et kostja ei ela antud aadressil (tl 41). Rahvastikuregistrisse on kantud kostja aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 56). Sellelt aadressilt on postiasutus tagastanud hagimaterjalid märkusega, et ei ela antud aadressil, lahkunud (tl 54). Tolli- ja maksuameti andmebaasis on kostja kohta viimased kanded tehtud 2007. aastal (tl 57). Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonna vastuse kohaselt ei ole politseile teada S. L. elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele 2 Eesti kostjaga lepingu, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. AS Tele 2 Eesti loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 2
§-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,15 % päevas tasumata võlasummalt. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 848,94 krooni ja, arvestades
sätestatut, viivis 0,15 % päevas tasumata põhinõudelt, so 5 424,97 kroonilt alates hagi esitamisest, so 28. jaanuarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisega seoses tasutud riigilõivu 1 200 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2 600 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete kaudu.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt
p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Vastavalt
p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kusjuures Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ning kuna kostja ei ole hageja esindaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud loeb kohus
Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt S. L. lt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu kokku 4 150 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.