Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi maakohus tugines ebaõigesti VÕS § 1028 lg-le 1, ei ole see otsuse lõppjäreldust mõjutanud. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu nõude käsunduslepingu alusel kostjale tasutud summade tagasinõudes, kuna kostja ei ole käsundit nõuetekohaselt täitnud. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et hageja on kostjale tasunud käsundi täitmiseks kokku 11 850 krooni. Kohus mõistis kostjalt välja 10 350 krooni, s.o 1500 krooni nõutust vähem, sest leidis, et selles summas on käsund täidetud (pretensioon on koostatud). Ülejäänud osas leidis maakohus, et käsund jäi nõuetekohaselt täimata. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus oleks pidanud arvestama, et ta osutas õigusabi täiendavalt veel summas 3000 krooni. Maakohus on käsitlenud oma otsuses piisava põhjalikkusega, miks ta leidis, et käsund jäi suuremas osas nõuetekohaselt täitmata. Kohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et käsundi esemeks oleva hagi esitamine viibis hageja palvel. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus kasutada VÕS § 101 lg-st 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid, lg 2 kohaselt on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. 3 VÕS § 101 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt oli hagejal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest ning leping üles öelda. Hagiavalduse sisust nähtuvalt on hageja lepingu erakorraliselt üles öelnud ning nõuab käsunduslepingu alusel tasutu tagastamist. VÕS § 196 lg 4 kohaselt kohaldatakse üleantu tagastamisele käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. Tulenevalt VÕS § 189 lg-st 1 on lepingupoolel õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Kuna käsundusleping lõppes enne käsundi täitmist, siis on käsundisaajal õigus vaid mõistlikule osale tasust (VÕS § 629 lg 1). Maakohus on seda arvestanud ning leidis õigesti, et 1500 krooni tasumine pretensiooni koostamise eest oli põhjendatud. Kostja väidet vaidlusaluse lepingu kogumaksumuse (ja sellest tuleneva võlgnevuse) kohta ei oleks põhjust arvestada ka siis, kui nimetatud väide oleks tõendatud. Praeguses menetluses ei ole kostja esitanud vastuhagi, mille puhul saaks rääkida kokkulepitud tasu maksmata jätmisest. Seda, et pretensiooni koostamine oleks maksnud rohkem kui 1500 krooni, ei ole kostja ka väitnud. Maakohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Kostja poolt tema vastusele (ja ka apellatsioonkaebusele) lisatud teenuste (õigusabi) lepingu ärakirja (valguskoopiat) ei olnud kohtul võimalik dokumentaalse tõendina arvestada. Kostja vaidles selle dokumendi ehtsusele vastu, eitades oma allkirja sellel, ning palus kohtul määrata käekirjaekspertiis (10.09.2008 kirjalik vastus kostja vastusele - tl 63, sama taotlust on hageja korranud 10.09.2008 kohtuistungil, väites, et kliendileping on võltsing, ta ei ole sellist lepingut näinud ega allkirjastanud - tl 64). 20.09.2008 kirjaga nõudis kohus kostjalt vaidlusaluse lepingu originaali esitamist (tl 66), kohus kordas oma nõuet 08.10.2008 kirjas (tl 70). 10.11.2008 istungil (protokoll tl 74-76) selgitas kostja esindaja, et ta ei oma lepingu originaali, sest see vormistati ühes eksemplaris, mis jäi hagejale, endale tegi ta koopia. Kuna hageja eitas kirjaliku lepingu sõlmimist ja oma allkirja sellel, jättis kohus lepingu tõendite hulgast põhjendatult välja (tl 74 pöördel).
lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Antud juhul oli hageja dokumendi ehtsuse vaidlustanud (
Seetõttu ei olnud alust võtta kõnealust tõendit asja materjali juurde.
lg 4 kohaselt, kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Maakohus on seda ka teinud. Samal põhjusel jätab selle tõendi ka ringkonnakohus vastu võtmata. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse lõppjärelduse muutmata ning kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tulenevalt
Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.