) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Mati M esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande ja lõppbilansi
Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Võlausaldajatele on tunnustatud nõuete eest raha makstud välja pankrotivarasse laekunud vahendite piires. Haldur ei kavatse esitada hagisid. 2
Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena on pankrotihaldur välja toonud üldisest majanduslikust olukorrast tulenenud kinnisvara arenduse probleemi, mille puhul kinnisvara hindade languse tõttu ei kata vara enam kinnisvara arendamise käigus võetud kohustusi. Haldur on ka märkinud, et SOÜ (pankrotis) maksejõuetuse algusaeg jääb tema hinnangul 2008.a lõppu/2009.a algusesse ning et osanik on likvideerimisotsuse vastu võtnud 25.02.2009 ja likvideerija on kohtule pankrotiavalduse esitanud 16.03.2009. Eeltoodust ei tulene hilinemist pankrotiavalduse esitamisel. 2. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Mati M tuleb vabastada tema kohustustest SOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pärast SOÜ (pankrotis) kustutamist registrist. SOÜ (pankrotis) lõpetamise otsus on kohtu poolt kinnitatud 02.07.2009. 4
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotivarasse on halduri töö tulemusena laekunud 1 551 000 krooni. Pankrotihaldur on palunud välja mõista tasuks täidetud ülesannete eest 161 570 krooni. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri tegevuse tulemusel on pankrotivarasse laekunud 1 551 000 krooni, millest on rahuldatud osa võlausaldajate nõuetest ja pankrotihalduri taotletud tasu määr on kooskõlas
lg 1 toodud määraga, siis tuleb eeltoodud asjaolusid arvesse võttes määrata Mati M tasuks 161 570 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 161 570 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 53 318.10 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. 4. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks 5
lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur on taotlenud määrata dokumentide hoidjaks pankrotihaldur Mati M , kuivõrd likvideerija poolt esitatud dokumendid on võetud halduri toimikusse ja muud arhiveerimiskõlbulikud dokumendid puuduvad. Kohus leiab, et SOÜ dokumendid anda pankrotihaldur Mati M ’le (Xxx). Merike Varusk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.