3-10-333/19

3-10-333 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-333 Haldusasi E. K kaebus, milles kaebaja taotleb: - - - - tuvastada tema töötamine Ps müürsepana müürseppade brigaadis müürsepalülis ajavahemikus 01.10.1993-31.03.1996; tühistada Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 10.11.2009 otsus nr 6.P38-2/9842-2; kohustada vastustajat läbi vaatama kaebaja 16.06.2009 poolt esitatud avaldus vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel; välja mõista vastustajalt menetluskulud. Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuli 2010 Menetlusosalised Kaebaja: E. K Kaebaja esindaja: Ljudmila Tamar Vastustaja: Sotsiaalkindlustusameti esindaja Meeli Maiorov RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5; § 26 lg 1 p 1; § 31 lg 1 ja lg 4;§ 93 lg 2; § 95 lg 2 Rahuldada E. K kaebus. Tuvastada E. K (isikukood .., eluk …) töötamine Ps müürsepana müürseppade brigaadis ajavahemikul 01.10.1993-31.03.
3. Tühistada Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 10.11.2009 otsus nr 6.P38-2/9842-
4. Kohustada Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood uuesti läbi 1 3-10-333 vaatama E. K 16.06.2009 poolt esitatud avaldus vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel. Määrata riigi õigusabi osutamise eest advokaat Ljudmila Tamar´i tasuks 3000.- (kolm tuhat) krooni, sh käibemaks 500 krooni. Välja mõista Sotsiaalkindlustusametilt 3000.- (kolm tuhat) krooni riigituludesse kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest, so
5. juulist
6. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses ASJAOLUD 16.06.2009 esitas E. K Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonnale avalduse ja dokumendid vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel kui isik, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XVII Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont loetletud ametikohal: kood 12680 – müürsepp, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis ja osa XX Ühiskutsed loetletud ametikohal: kood 13450 – maaler töötamisel vähemalt
7. ohuklassi kahjulike ainetega. 10.11.2009 10.11.2009 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna otsusega nr 6.P38-2/9842-2 otsustati mitte määrata E. Kle soodustingimustel vanaduspensioni, kuna esitatud dokumentide alusel ei leidnud tõendamist soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik soodusstaaž 12 aastat ja 6 kuud (tl 9-10). 09.02.2010 esitas kaebaja kohtule kaebuse, milles palus tuvastada tema töötamine Ps müürsepana müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis ajavahemikus 01.10.1993-31.03.1996 ning tühistada Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 10.11.2009 otsus nr 6.P38-2/9842-2 (tl 5-8). 04.03.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ning saadeti vastustajale seisukohtade esitamiseks (tl 13). 25.03.2010 esitas vastustaja seisukohad kaebusele (tl 17-18). 15.07.2010 esitas kaebaja kohtuistungil taotluse ettekirjutuse tegemiseks vastustajale kaebaja avalduse uuesti läbi vaatamiseks. Samuti taotles kaebaja tuvastada töötamine müürsepana müürseppade brigaadis ajavahemikul 01.10.1993-31.03.
8. Kaebaja esindaja esitas ka taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (tl 88, 91). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2 3-10-333 Kaebaja selgituste kohaselt esitas ta pensioniametile 16.06.2009 avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Kaevatavas otsuses asus vastustaja seisukohale, et esitatud dokumentide alusel saab lugeda tõendatuks soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvatel töödel töötamist 12 aasta ja 3 päeva ulatuses. Staaźi hulka ei arvestatud töötamist Ps müürsepana müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis kaebuses märgitud ajavahemikul, kuna vastustaja arvates puudusid selle kohta kindlad tõendid. Kaebaja leiab, et nimetatud haldusakt tuleb tühistada, kuna avalduse menetlemine oli puudulik. Täiendavate andmete kogumiseks on jäänud teostamata taotleja ärakuulamine, temaga koos töötanud isikute poolt sarnaste taotluste esitamine ja lahendamine. Kaebuse kohaselt nähtub töölepingu nr 168 koopiast kaebaja töötamine Ps 01.10.199331.03.1996 müürsepana, kuid puuduvad andmed töötamise kohta müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis. 16.07.2009 ja 13.08.2009 Pärnu Linnavalitsusele tehtud järelepärimisest selgus, et nende arhiivis puuduvad andmed P ehitusel aastatel 1993-1996 töötanud müürseppade brigaadide või kompleksbrigaadide müürsepalülide kohta. Ka Valga maa-Arhiivi 23.10.2009 vastuskirjast nr 18-7-5.12/5124-2 nähtub, et P arhiivifondis ei leidu andmeid müürseppade brigaadide või kompleksbrigaadi müürsepalülide kohta aastatel 1993-
9. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et töötas müürsepana alates
10. aastast. Ajavahemikul 01.10.1993-31.03.1996 töötas ta müürseppade brigaadis, ehitades P puhastusjaama, ladudes ruumis sees vaheseinu. Kaadriosakonna dokumentide vormistamise kohta ei osanud kaebaja selgitusi anda. Kaebaja esitas kohtuistungil taotluse ettekirjutuse tegemiseks vastustajale kaebaja avalduse uuesti läbi vaatamiseks. Samuti taotles kaebaja tuvastada töötamine müürsepana müürseppade brigaadis ajavahemikul 01.10.1993-31.03.
11. Kaebaja esindaja esitas ka taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Vastustaja seisukohtadest tuleneb, et Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määruse nr 6 § 2 kohaselt on dokumentaalselt tõendatud kaebaja töötamine müürsepana, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis, perioodidel 17.06.1970 23.11.1970; 01.03.1972 – 20.12.1976; 06.01.1977 – 19.06.1983 ning maalrina töötamisel vähemalt
12. ohuklassi ainetega perioodil 09.03.1992 – 30.06.1992, kokku 12 aastat ja 3 päeva. Perioodil 01.10.1993 – 31.03.1996 tehtud tööd soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei saa arvestada, kuna ei ole dokumentaalselt tõendatud kaebaja töötamine AS P müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis. Vastustaja leidis, et tunnistajate ütlustega on vajalik tuvastada, kas kaebaja töötas perioodil 01.10.1993 – 31.03.1996 müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis. Kohtuistungil vastustaja luges tõendatuks kaebaja töötamise Ps müürsepana müürseppade brigaadis ajavahemikul 01.10.1993-31.03.
13. Samuti ei vaielnud vastustaja kaevatava otsuse tühistamisele ning menetluskulude väljamõistmisele vastu. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. 3 3-10-333 Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Kaebaja esitas ka taotluse vastustaja 10.11.2009 otsuse nr 6.P38-2/9842-2 tühistamiseks. Tühistamis- ning kohustamisnõue on esitatud kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1, p 2 ning riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40 lg 1 järgi sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Nimekirja 2 aluseks staaži tõestamisel on kaebaja kohta pensionitoimikus järgmised dokumendid: tööraamat (tl 29-35); Ajalooarhiivi 29.09.2009 infokirjad nr 5124 (tl 56, 64), AS Viisnurk 27.04.2009 tõend nr 1-311/9 lisadega (tl 37 -55), Valga Maa-arhiivi 23.10.2009 vastuskiri nr 18-7-5.12/5124-2 (tl 66), Pärnu Linnavalitsuse 17.08.2009 vastus järelepärimisele nr 3-42/7434-1 (tl 72) ja tööleping nr 168 (tl 58-59). Eeltoodust nähtuvalt on dokumentaalselt tõendatud nimekirjas 2 nimetatud töödel töötatud staaži 12 aastat ja 3 päeva. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine müürsepana, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis tulenevalt Nimekirjast nr 2, osa XVII all, kood 12680 märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja töölepingu nr 168 alusel Ps alates 01.10.1993 kuni 31.03.
14. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et nimetatud perioodil ehitati P puhastusjaama, aadressil Turba 2 Pärnus, kus laoti ruumis vaheseinu. Töö toimus müürseppade 4-5 liikmelises brigaadis, kus kaebaja oli brigaadi vanem. Kaebaja ütluste kohaselt töötas ta müürsepana alates
15. aastast. Tunnistaja A. P´u (kaebaja endine ülemus) ütluste kohaselt töötas kaebaja müürsepanalülivanemana müürseppade brigaadis, ehitades P uusehitist. Brigaadis oli 4-5 meest ning tunnistaja edastas tööülesanded kaebajale, kes seejärel organiseeris vajalikud tööd. Samuti selgitas tunnistaja, et kogu ehitustsükli kohta olid moodustatud vajalikud brigaadid, kus olid nn eestöölised (brigadirid), kellele tunnistaja jagas tööülesandeid. Tunnistaja T K tunnistuse kohaselt töötas ta müürseppade brigaadis, kus kaebaja oli brigadir. Töötati P puhastusseadmete hoones. Brigaadis oli 4-5 inimest ning tööd tehti kogu tööpäeva ulatuses. Põhiliseks tööks oli välis- ning siseseinte ladumine. Objektil oli brigaade mitmeid – maalrid, krohvijad jne. Lähtudes eeltoodust kinnitavad kaebaja väiteid töötamise kohta müürsepana müürseppade brigaadis tunnistajad A. P ja T K. Kaebaja seletus ja tunnistaja ütlused on kooskõlas asjas kogutud kirjalike tõenditega. Vastustaja ei vaidlustanud tunnistajate ütlustega kinnitamist leidnud kaebaja väiteid tema töötamisel Ps müürsepana müürseppade brigaadis ajavahemikul 01.10.1993-31.03.
16. Samuti ei vaielnud vastustaja kaevatavate otsuste tühistamisele vastu, kuna Pärnu Pensioniamet on jätnud täitmata oma selgitamiskohustuse. 4 3-10-333 Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis tuleb lugeda tõendatuks kaebaja töötamine kaebuses kirjeldatud tööl ja märgitud ajavahemikul. Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebaja taotleb asjas kantud kohtukulude hüvitamist. Kaebajale on määratud 19.01.2010 Pärnu Maakohtu poolt riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Advokaadibüroo Tamar esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaat Ljudmila Tamar´il halduskohtumenetluse kohtulikus menetluses aega kokku järgmiselt: - konsultatsioon ja kaebuse koostamine 2 tundi; - vastustaja seisukohaga tutvumine ja analüüsimine 0, 5 tundi; - pensionitoimikuga tutvumine 1, 5 tundi; - 15.07.10 kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine 2 tundi. Seega kokku kulutati aega kaebuse lahendamisel 6 tundi. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ kohaselt isiku esindamisel halduskohtumenetluse kohtulikus menetluses osalemise eest on esindaja tasu 250.- krooni 0,5 tunni kohta. Seega kuulub riigi õigusabi eest hüvitamisele 3000.- krooni. Taotluse kohaselt soovitakse 2500.- krooni hüvitamist, millele lisandub käibemaks 500.- krooni. Justiitsministri 26.01.2005 määrus nr 2 § 6 kohaselt Eesti Advokatuuri juhatus maksab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja riigi õigusabi osutajale, kelle on «Riigi õigusabi seaduse» § 18 lõike 1 kohaselt nimetanud kohus, prokuratuur või uurimisasutus või sama paragrahvi lõike 2 kohaselt advokatuur võrdsetel alustel toimuva proportsionaalse jaotuse korras. Tasu ja kulud makstakse välja advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri kohtuotsusest või määrusest, millega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrati. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja taotletud menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. HKMS § 95 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitajale anti riigi õigusabi, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral vastavalt asutuselt, ametnikult või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvalt muult isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse. Tulenevalt eeltoodust tuleb vastustajal tasuda riigi tuludesse välja mõistetud menetluskulud summas 3000.- krooni. Annika Vendik Kohtunik 5