) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 2
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Martin Krupp on 01.03.2010 esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande ja lõppbilansi
Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Võlausaldajatele on tunnustatud nõuete eest raha makstud välja pankrotivarasse laekunud vahendite piires. Haldur ei kave esitada hagisid. 1. Pankrotihaldur Martin Krupp’i lõpparuande andmed Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha Pankrotivarasse on laekunud pankrotivara müügist MGosaühingult 45 076 krooni, osaühingult 16 606 krooni, kokku 61 682 krooni ja pangaintresse 22.58 krooni. EH Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid pankrotimenetluses ei ole esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavale makstava elatise nõuded puuduvad. Kohtukulud puuduvad. Pankrotimenetluses on tehtud väljamakseid kogusummas 38 704.80 krooni, s.h: - pangateenus 10.00 krooni; - ajutise halduri kulud 958.80 krooni; - ajutise halduri netotasu 13 161 krooni; - tulumaks ajutise halduri tasult 3 499 krooni; - sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 5 610 krooni; - kohustusliku kogumispensioni makse ajutise halduri tasult 340 krooni; - pankrotimenetluses tasutud käibemaks 6 876 krooni (04.03.2009 pankrotivara müügiarve nr 200901 MGosaühingule); - raamatupidamisteenus 3 850 krooni (Raamatupidamine & Finants osaühingu 30.09.2009 arve nr 90408 Töötukassale töötajate hüvitiste dokumentiooni koostamise ja pankrotimenetluse raamatupidamise eest); - pankrotimenetluse haldamiskulud 4 200 krooni (Cavere Õigusbüroo osaühingu 12.09.2009 arve nr 90251 bürookulud, post, side); - teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 200 krooni. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 18.06.2009 ning pankrotimenetluses tunnustati 11 võlanõuet, kõik II järk, kogusummas 834 147.24 krooni, s.h: jrk nr 1 võlausaldaja nõue kroonides 7 646.40 võlausaldaja nimi/nimetus aktsiaselts Ithal-Kraanad 3
Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena on pankrotihaldur välja toonud asjaolu, et võlgniku juhatus ei suutnud muuta äriühingu äritegevust ja äriplaani vastavalt turusituiooni muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige jättis täitmata äriühingu planeerimiskohustuse. Osaühingu juhatuse liikme kohustuseks on osaühingu tegevust planeerida ja olukorras, kus üldine majanduslik olukord muutus, tuli juhatuse liikmel kiiresti äriühingu edasine tegevus ümber planeerida. Seda võlgniku juhatuse liige teinud ei ole. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, kuna pärast pankrotimenetluse läbiviimist on selgunud, et võlgniku varast ei piisanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Nimetatut näitab asjaolu, et pankrotivarasse on laekunud pankrotivara müügist 45 076 krooni ja EH osaühingult on laekunud 16 606 krooni, samas on pankrotimenetluses jäänud rahuldamata võlausaldajate nõudeid kokku 821 997.23 krooni. 2. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. 5
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest OÜ K (pankrotis) pankrotimenetluses pärast OÜ K (pankrotis) kustutamist registrist. OÜ K (pankrotis) lõpetamise otsus on kohtu poolt kinnitatud 24.03.2009. 3. Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotivarasse on halduri töö tulemusena laekunud 61 704.58 krooni. Pankrotihaldur on palunud välja mõista tasuks täidetud ülesannete eest 12 340.91 krooni. Taotlust pankrotimenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks pankrotihaldur esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri tegevuse tulemusel on pankrotivarasse laekunud 61 704.58 krooni, millest on rahuldatud osa võlausaldajate nõuetest ja pankrotihalduri taotletud tasu määr on kooskõlas
lg 1 toodud määraga, samuti arvestades asjaolu, et pankrotihaldur ei ole taotlenud pankrotimenetluses tehtud kulude hüvitamist, siis tuleb eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Martin Krupp’i tasuks 12 340.91 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 12 340.91 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 4 072.50 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt 6
lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur on taotlenud määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige Üllar H . Kuna pankrotivaras puuduvad vahendid dokumentide säilitamiseks
lg 5 sätestatud korras, tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule OÜ K (pankrotis, registrikood xxx) juhatuse liikmele Üllar H ’ule (isikukood xxx). Merike Varusk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.