3-10-372 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 30 juulil 2010.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaatas kirjalikus menetluses vastustaja Sotsiaalkindlustusameti (esindaja Meeli Maiorov) ja arvamuse andmiseks kaasatud Keskkonnaministeeriumi (esindaja Andres Kruus) osavõtul läbi T. J’i nõude tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti 23.11.2009 otsus nr 32969/1 ja tuvastada avalik-õiguslik suhe – töötamine Lääne Metsamajandi Seljaküla metskonnas abimetsaülemana ajavahemikul 15.03.1973 – 31.01.
- a., kui vajalikku eeldust saada riiklikku vanaduspensioni senisest suuremas määras ning teha Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniametile ettekirjutus asja uuesti läbivaatamiseks. Halduskohtule esitatud kaebuses märgib avaldaja järgmist. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti 23.11.2009 otsusega nr 32969/1 määrati kaebajale küll eluaegselt vanaduspension 5128 krooni kuus, kuid seejuures jäeti aga avaliku teenistuse staaži hulka arvestamata avaldaja töötamine ajavahemikul 15.03.1973 – 31.01.1991 Lääne Metsamajandi Seljaküla metskonnas abimetsaülemana (tööraamatu kanne nr 13), milline töökoht õigusaktide järgi on avaliku teenistuse ülesandeid sisaldav ametikoht. Samas jäädi ka Lõuna Pensioniameti 22.03.2010.a. vastuskirjas endiselt seisukohale, et nimetatud perioodi avaliku teenistuse staaži hulka arvestada ei saa, kuna teenistuskohtadeks olnud metskonnad ja metskonnas arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka töötamine üksnes metsaülema, metsniku või metsavahina. Kaebaja vastustajaga ei nõustu, osundades, et Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a. määruse nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (edaspidi määrus nr 97) § 2 lg 1 p-s 7 nimetatakse ka abimetsaülema ametikoht. Metskonnad ei olnud sellal iseseisvad juriidilised isikud (muutusid selleks alles arvates
- aastast) vaid kuulusid Läänemaa Metsamajandi koosseisu, mida tõendab tööraamatu kanne. Asjas arvamuse andmiseks kaasatud Sotsiaalkindlustusamet oma esmases kirjalikus vastuses 22.03.2010 selgitab, et määrusega nr 97 kinnitati ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Abimetsaülema ametikoht on toodud määruse nr 97 § 2 lg-s
- Nimetatud säte laieneb üksnes abimetsaülema ametikohtadele metsamajandites või riigimetsamaade talituses. Metskondade osas loetakse määruse kohaselt avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadeks üksnes metsaülem, metsnik ja metsavaht. Seega määruses nr 97 on abimetsaülema ametikohal töötamise aja arvamine avaliku teenistuse staaži hulka seatud sõltuvusse teenistuskohast. Avalikus teenistuses töötamisena käsitletakse määruses nr 97 ainult metsamajandis või riigimetsamaade talituses töötamist. 1 Seega metskonna abimetsaülema ametikohal töötamise aega avaliku teenistuse staaži hulka arvata ei saa (tl 31). Oma teises 13.07.2010 kirjalikus vastuses nr 1.1-1.SKA14/3356-6 (tl 56) teatas Sotsiaalkindlustusamet, et olles tutvunud Keskkonnaministeeriumi poolt T.J’i asjas esitatud dokumentidega ta tunnustab kaebaja töötamist avalikus teenistuses ajavahemikul 15.03.1973 kuni 31.01.1991.a. Keskkonnaministeeriumi selgituste (tl 49-50) kohaselt tekib õiguslik alus enne ATS’i jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka juhul, kui üheaegselt on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused: - isik oli ATS’i jõustumise ajal avalikus teenistuses - isik töötas enne ATS’i jõustumist Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 nimetatud asutuses ja selles loetletud ametikohal. T.J töötas ATS-i jõustumise ajal s.o. 01.01.1996 Piirsalu metskonnas metsnikuna. Määruse nr 97 § 2 lõikes 5 on toodud ammendav loetelu metskondade ametikohtadest (metsaülem, metsnik ja metsavaht), mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist. Seega on esimene tingimus täidetud – kaebaja töötas ATS’i jõustumise ajal avalikus teenistuses määruse 97 mõttes. Vabariigi Valitsuse 19.03.
- a määruses nr 97 toodud ametikohad kuulusid nn riikliku metsavalve koosseisu. Alates
- aastast kuni 14.04.
- a reguleeris riiklikku metsavalvet ENSV Ministrite Nõukogu 22.06.
- a määrusega nr 548 üle võetud „NSV Liidu riikliku metsavalve põhimäärus“, alates 15.04.
- a Vabariigi Valitsuse 15.04.
- a määrusega nr 120 kinnitatud „Eesti Vabariigi riikliku metsavalve määrustik“, milles oli kehtestatud riiklikku täidesaatvat võimu teostavate ametikohtade põhimõtteline loetelu ning mille alusel valdkonna eest vastutava ametkonna juht kehtestas vastavate ametikohtade täpse loetelu. Keskkonnaministeerium on tuvastanud, et selline loetelu on kehtestatud ja seda on täpsustatud alates
- aastast kokku 16 korral. Seega olid alates
- a isikud, kes pidid lähtuma määrustikust ning kellel olid riikliku metsavalvetöötaja volitused, ametikoha järgi igal ajahetkel määratud konkreetsel hetkel kehtinud loeteluga. Kehtivas loetelus nimetamata ametikohtadel töötanud isikutel vastavaid õigusi ega kohustusi ei olnud. Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministri
- juuni
- a käskkirjaga nr 104 ja Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministri
- juuni
- a käskkirjaga nr 125 on kinnitatud NSVL riikliku metsavalve koosseisu kuuluvate töötajate nimekiri, mis sisaldab mh ka metsamajandi tehniku ja vanemtehniku ametikohta. Metskonnad kuulusid kuni
- aastani metsamajandite koosseisu, olles metsamajandi struktuuriüksusteks. Alates 01.03.
- a moodustati iseseisvad metskonnad juriidilise isiku õigustes, mis allusid alates
- a otse Metsaametile. Kuivõrd kaebuse esitaja töötas ajavahemikul 15.03.1973 kuni 31.01.1991 Lääne Metsamajandi Seljaküla metskonnas abimetsaülemana, on asjakohane lähtuda Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 §-st 2, milles sätestatakse avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavad metsamajandite ametikohad. Sama määruse paragrahv 2 lg 1 p 7 nähtuvalt loetakse selliseks ametikohaks ka abimetsaülema ametikoht. 2 Eeltoodust lähtuvalt on käesoleval juhul täidetud ka teine tingimustest: kaebuse esitaja töötas enne ATS-i jõustumist Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 nimetatud asutuses ja selles loetletud ametikohal. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et T. J töötas ajavahemikul 15.03.1973 kuni 31.01.1991 avalikus teenistuses. Kohtu seisukoht HKMS § 6 lg 3 p 3 ja 7 lg 1 teise lause kohaselt on isikul õigus taotleda halduskohtult avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud taotlusena on käsitatav ka taotlus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Kohtusse pöördumise eesmärgist nähtuvalt ongi avaldaja sooviks tuvastada töötamine avalikus teenistuses Lääne Metsamajandi Seljaküla metskonnas abimetsaülemana perioodil 15.03.1973 kuni 31.01.1991, kui vajalikku eeldust saada riiklikku vanaduspensioni senisest suuremas määras. Enne ATS jõustumist töötatud aja arvestamist avaliku teenistuse staaži hulka reguleerib ATS § 182, mille lg 3 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada loetelu ametikohtadest, mis allusid lg-s 1 nimetatud asutustele ja organisatsioonidele ja kus töötatud aeg vastavalt ATS § 153 p-le 1 ja 182 lg-le 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on selline loetelu ATS § 182 lg 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr
- Vabariigi Valitsuse 01.04.2004 määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002 määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest 27.01.
- Lisaks on enne ATS jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka vajalik täita tingimus, et isik oli ka ATS jõustumise hetkel avalikus teenistuses (ATS § 182 lg 1). Tööraamatu kannetest nr 16-17 nähtuvalt töötas T.J 02.03.1992 kuni 01.01.1999 s.o. enne ATS jõustumist Läänemaa Metsamajandi Piirsalu metskonnas metsnikuna.. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 04.11.2009 väljastatud tõend (tl 59). Määruse nr 97 § 2 lõikes 5 on metskondade ametikohtade loetelus, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, toodud kõrvuti metsaülema ja metsavahiga ka metsnik. Seega oli T.J ATS jõustumise hetkel avalikus teenistuses. Enne ATS jõustumist ajavahemikul 15.03.1973 kuni 31.01.1991 töötas T.J Lääne Metsamajandi Seljaküla metskonnas vastavalt abimetsaülemana. Määruse nr 97 lõikes 2, milles sätestatakse avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavad metsamajandite ametikohad, on p-s 7 abimetsaülem, mis juba Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministri 03.06.1970.a. käskkirja nr 104 ja Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministri 25.06.1976.a käskkirja nr 125 alusel kuulusid riiklikku täidesaatvat võimu teostava nn riikliku metsavalve koosseisu, nimetatud. Siinjuures on oluline arvesse võtta, et metskonnad asetsesid kuni
- aastani metsamajandite koosseisus, olles nende struktuuriüksustes (iseseisvad metskonnad juriidilise isiku õigustes moodustati alates 01.03.1992). 3 Tulenevalt eeltoodust oli T.J avalikus teenistuses abimetsaülemana perioodil 15.03.1973 kuni 31.01.1991 Lääne Metsamajandi Seljaküla metskonnas. Sotsiaalkindlustusamet ja Keskkonnaministeerium nõustusid asjaoluga, et T.J töötas avalikus teenistuses ajavahemikul 15.03.1973 kuni 31.01.
- a. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti 23.11.2009 otsus nr 32969/1 on vastuolus ATS §-de 153 p 1 ja 182 lg 1 eesmärgiga ning on kaebaja õigusi rikkuv ja kuulub tühistamisele. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus T. J’i 28.09.2009 pensioniavalduse uueks läbivaatamiseks. Kohtukulude nõudeid asjas esitatud ei ole. Juhindudes HKMS §-dest 26 lg 1 p-dest 1 ja 5 ja § 31 lg 1 ja lg 4 kohus otsustas:
- Rahuldada T. J’i kaebus ja tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti 23.11.2009 otsus nr 32969/
- Tuvastada avalik-õiguslik suhe – T. J’i töötamine avalikus teenistuses abimetsaülemana perioodil 15.03.1973 kuni 31.01.1991 Lääne Metsamajandi Seljaküla metskonnas.
- Teha Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniametile ettekirjutus T. J’i pensioniavalduse uueks läbivaatamiseks. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 4