3-10-839/25

3-10-839 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. juulil 2010.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja J T (T), arvamuse andmiseks kaasatud Sotsiaalkindlustusameti esindaja Meeli Maiorov`i osavõtul arutas avalikul kohtuistungil
2. 07.2010.a. J. T nõuet tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe: 1) töötamine AS-s S (alates 23.10.1997 OÜ S.) täistööajaga silmustajana perioodil 01.03.1994 – 28.02.1995 ja 2) töötamine täistööajaga kokku- ja väljaveotraktoristina ajavahemikul 01.03.199504.04.
3. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on pensionikomisjonile esitatud dokumentaalsed tõendid olnud ebapiisavad selleks, et määrata J. Tle soodustingimustel vanaduspension töötamise eest vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus punkt 1 metsavarumine, erialadel silmustaja (kood 19539) ning kokku- ja väljaveotraktorist (kood 19207). Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo 18.02.2010 otsuses nr 44593/1 toodu kohaselt nähtub avaldaja töölepingust tema töölevõtmine AS-i S alates 03.01.1994.a. saematerjali sorteerijana ja üleviimine metsaveo traktoristiks (kokkuveomasina juhiks) alates 01.03.1995 ning töötamine kutsekaasluse alusel sokeldajana kuni veebruar
4. Otsuses märgitakse, et kuna J. T soovis soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži kindlakstegemiseks pöörduda kohtusse tõendamaks, et ta töötas kokku- ja väljaveotraktoristina ning silmustajana peatas amet sel alusel J. T pensionitaotluse menetlemise. J. T kirjaliku avalduse kohaselt kohtule ja kohtuistungil antud seletuste järgi alustas ta töötamist AS-is S 03.01.1994 saematerjali sorteerijana, alates sama aasta märtsist lisandus teine töö, milleks oli silmustamine. Silmustaja töötas lankidel väljaveotraktori teenindajana, pannes nn soklid (rõnga ja konksuga ca 1,5 m trossid) ümber palkide või koondatud ümarmaterjali ja ühendas need traktoril asetseva vintsi peatrossiga, misjärel traktor puidu plaadile tõmbas ja metsast välja vedas. Tehti teenustööd metsaomanikele, traktorit juhtis firma omanik, tegemist oli täistööajaga. Alates
5. märtsist 1995 vahetas silmustaja töö välja kokku- ja väljaveotraktoristi amet, mida avaldaja pidas kuni 04.04.
6. Töö eeldas langilt puidu väljavedu sortimendi järgi ning vajadusel täiendavat sorteerimist väljaveoplatsil. Töömasinateks olid Belarus (MTZ), seejärel Valmet ja Timberjack. FK A. T kinnitab, et käies nädalavahetustel Tootsi metskonnas abiks nägi ta seal J. Tu sokeldaja e silmustaja ametit pidamas, mis arvatavasti võis toimuda aastatel 1994-
7. Sokeldaja töötas kaas väljavedaja traktoristiga. Hiljem hakkas T ise traktoriga puitu välja vedama aga kaua ta seda ametit pidas pole tunnistajale teada, kuivõrd ta siis enam metsatöödel abiks ei käinud. Tunnistaja Ü. Ki ütluste kohaselt töötas ta alates 01.03.1997 kuni
8. aasta juunini koos J. Tga AS-s S metsa väljaveotraktoristina, olles tema vahetusmeheks samal MTZ-tüüpi masinal. Töö seisnes langilt järgatud metsamaterjali koormasse kogumises ja väljaveetava materjali platsile või mõne tee kõrvale ladustamises. Metsatõstuk oli monteeritud kärule, töö iseloom ennemini raske kui kerge mida põhjustas masina pidev rappumine kändudel ja kividel, müra ja vibratsioon. Kõik päevad kuus olid tööpäevad kuid pärast kaht päeva töölolemist sai kaks vabaks. Tunnistaja lahkumisel firmast
9. aastal jäi J sinna edasi; veel varem, enne tunnistaja tööleasumist oli J töötanud samas ettevõttes silmustajana. Tunnistaja E. K annab ütlusi, et olles OÜ-s S meister alates 19.12.2000 kuni 28.08.2004 töötas seal metsa väljaveotraktoristina J. T. Tema ülesandeks oli langilt puit spetstõstukiga koormasse koguda, see laoplatsile viia ja sortimendi järgi maha laadida. Laoplats kujutas endast kohta metsasihi, põllu või tee ääres kuhu äraveoauto juurde sai. Töötati vahetustega, 12 tundi järjest. J-l olid töömasinateks Valmet ja Timberjack. Töö polnud kerge, seda just pinnase tõttu, mis metsas nagu teada, pole tasane. J jäi firmasse tööle ka pärast tunnistaja lahkumist ettevõttest. 2000-ndal aastal OÜ-s S enam sokeldajaid polnud, neis asendasid spetsiaaltraktorid. Sokeldaja ehk silmustaja on selline isik, kes paneb trossi mida sokliks nimetatakse ümber langetatud tüve ning ühendab selle peatrossiga, misjärel traktor palgid metsast välja veab. Sotsiaalkindlustusameti esindaja kirjalike (tl 29) ja kohtuistungil antud seisukohta järgi pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle perioodi kohta ei ole säilinud. On võimalik, et antud juhul töölepingus on tegemist ebatäpse ametinimetusega (metsaveotraktorist) niisamuti kui töölepingus on jäänud tegemata muudatus selle kohta, et alates märtsist 1994 asus J. T tegelikult tegema silmustaja tööd. Sotsiaalkindlustusamet ei vaidle J. T avalduse rahuldamisele vastu. Kuigi tunnistajate ütlustega ei olnud kaetud kogu periood mille ulatuses avaldaja soodusstaaži tuvastamist soovis, võib arvata, et kuivõrd J. T jätkas ettevõttes töötamist, lahkudes sealt alles 2007.a., siis tema töö iseloom ei muutunud viimastel aastatel nagu avaldaja ka ise kinnitab. Kohtu seisukoht Vastavalt Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (edaspidi SVPS) §-le 1 on õigus soodustingimustel vanaduspensionile mehel, kes on töötanud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töödel Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 .a. määrusega nr 206 kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade või ametikohtade nimekirja nr 2 järgi vähemalt 12 aastat ja kuus kuud vähemalt 25- aastase pensionistaaži korral. Loetelu nr 2 osa XII metsavarumine, 2 tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus punkt 1 metsavarumine järgi on soodustingimustel vanadusepensioni andvateks kutsealadeks ka silmustaja (kood 19539) ning kokku- ja väljaveotraktorist (kood 19207). Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, milles on andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. J. T poolt esitatud tööraamatu koopia kandest nr 16 nähtub J. T tööle võtmine AS-i S 03.01.1994 sorteerijana ja kandest nr 18 sõlmitud töölepingu lõpetamine 04.04.
10. 03.01.1994 sõlmitud töölepingu järgi on J. T võetud tööle saematerjali sorteerijana (töö sisuks saematerjali sorteerimine ja ladustamine) ning kutsekaasluseks loetud puidu „sokerdamine”. Töölepingu p-i 2 muutmisega 01.03.1995 on J. T ametinimetuseks metsaveotraktorist. Kuna J. T töötamist tõendavad dokumendid on küll säilinud kuid nende kannetes on J. T ametinimetused märgitud ebatäpsetena, on avaldaja töötamist metsavarumises silmustaja ning kokku- ja väljaveotraktoristina võimalik tõendada tunnistajatega. Tunnistajate Ü. K ja E. K antud ütluste kohaselt töötasid nad koos J. Tga samas ettevõttes, kus Ü. K oli J. T vahetusmeheks MTZ-tüüpi väljaveotraktoril ning E. K S (hiljem OÜ S.) meister perioodil 19.12.2000 kuni 28.08.
11. Tunnistaja A. T töö metsavarumisel piirdus töötamisega nädalavahetustel. J. T ja tunnistaja Ü. K töötamine metsa ülestöötavas firmas kattus perioodil 01.03.1997 kuni
12. aasta juuni, mil nad olid mõlemad ühe ja sama metsa väljaveol kasutatud MTZ tüüpi traktori, mille kärule oli monteeritud metsatõstuk, juhid. Tunnistaja sõnul oli nende töö sisuks metsamaterjali langilt kokkukogumine ja laoplatsile väljavedamine. Töötamine toimus kahepäevaste tsüklitena nädalavahetustega arvestamata. Tunnistaja E. K (S meister perioodil 19.12.2000 kuni 28.08.2004) ütluste järgi oli J. T ametiks firmas puidu väljavedamine langilt ettevõttes kasutusel olnud Valmet`i ja Timberjack kaubamärki kandvate traktoritega. Selleks tuli metsamaterjal esmalt langil vastavat tõstukit kasutades kärusse koguda, laoplatsile välja vedada ja sortimendi järgi maha laadida. Töötati 12-tunniste vahetuste kaupa. J. T töötamist sokeldaja e silmustajana oskasid kinnitada nii tunnistajad A. Tilk kui Ü. K. A. Tilk nägi nädalavahetustel metsatöödel käies ise aastatel 1994-1995 J. Tu seda ametit pidamas ning Ü. K J. T kauaaegse kolleegina juba Vändra EPT päevilt oli teadlik endise töökaaslase silmustajana töötamise faktist. OÜ Ss J.S. juhataja J S 12.01.2010 vastuses Pärnu Pensioniameti järelpärimisele (J T pensionitoimik nr 44593) märgitakse, et puidu sokerdamine tähendab laasitud tüvede 3 (palkide) ümber terastrosside, mis seejärel metsaveotraktori vintsi peatrossiga ühendatakse, kinnitamist kusjuures sokerdaja ülesandeks oli ka peatrossi laialitõmbamine tüvede juurde. J. T töötas sellel ametikohal osaühingus kutsekaasluse alusel kuni 1995.a. veebruarini. Alates 01.03.1995 olnud J. T ametikohaks metsa väljaveotraktorist (kokkuveomasina juht) traktoritel MTZ 82, MTZ 920, hiljem forvarderil Timberjack 819, Valmet 820 ja Valmet
13. Töö seisnes metsatõstukiga puidu tõstmises kokkuveotraktori korvi või kärusse ettenähtud sortimentide järgi metsas ja metsamaterjali veos ning ladustamises laoplatsile ja vajadusel ka sorteerimises. Sellel ametikohal töötas J. T kuni 04.04.2007., mil ta enam tööle ei ilmunud. Et J. T oli osaühingus kokku- ja väljaveotraktorist kuni 04.04.2007 kinnitab muuhulgas ka OÜ Ss juhataja J. Soosalu poolt
14. mail 2007 antud käskkiri nr 4, milles otsesõnu märgitakse, et „J.T, ametikoht metsaväljaveo traktorist, kellega sõlmiti tööleping nr 2
15. jaanuar 1994 on puudunud töölt alates
16. aprill 2007.a.”. Seega saab lugeda tuvastatuks, et J. T on AS-s Ss (hiljem OÜ-s S.) töötanud silmustaja ning kokku- ja väljaveotraktoristina ning tööraamatu ja töölepingu kanded on selles osas olnud ebatäpsed. Tema poolt täidetud ametikohtadel tegelikult tehtud tööde kirjeldus vastab silmustaja ja kokku- ja väljaveotraktoristi kutsetele metsavarumises. Ka Sotsiaalkindlustusamet ei vaielnud vastu J. T avalduse rahuldamisele ei soodustingimustel vanaduspensioni andvate kutsete liikide ega nendel töötamise perioodide osas. Kohtukulude nõuded antud asjas puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 ning § 31 lg 1 ja lg 4 kohus o t s u s t a s:
17. Tuvastada juriidiline fakt – J T täistööajaga töötamine AS-s S (alates 23.10.1997 OÜ S.) ajavahemikult 01.03.1994 – 28.02.1995 silmustajana (kood 19539) ning alates 01.03.1995 kuni 04.04.2007 kokku- ja väljaveotraktoristina (kood 19207). Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 4