Obsah (11)

§ 405§ 630§ 632§ 187§ 164§ 455§ 456§ 457§ 461§ 652§ 631

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 23. juuli 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-09-33247 J.T. versus E.M. elatise vähendamine Hagi

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. J.T.i hagis E.M. vastu elatise vähendamiseks: 1.1 vähendada alates
2. juuli 2010 Tartu Maakohtu
3. juuli 2008 kohtumäärusega J.T. välja mõistetud elatist 2 500 krooni kuus lapse kohta ja välja mõista J.T. elatis laste ülapidamiseks 3 800 (kolm tuhat kaheksasada) krooni kuus (sellest 1 900 krooni tütre J T ülalpidamiseks ja 1 900 krooni poja E T ülalpidamiseks) E.M. kasuks, kuni tütre J T (sündinud xx. xxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxxx xxxx; 1.2 edasi alates
4. jaanuar 2014 välja mõista J.T. elatis 1 900 (üks tuhat üheksasada) krooni kuus poja E T ülalpidamiseks E.M. kasuks, kuni poja E T (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxxxx xxxx. Muud otsustused
5. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 määrata elatise maksmine kalendrikuu eest ette, hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval; 2.2 menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
6. Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 eurot on kohus asja lahendanud

§ 405

lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning on piirdunud hageja ja kostja telefonitsi ärakuulamisega; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 3.5 sMS § 442 lg 10 kohaselt on kohtuotsuse peale lubatav edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja põhjendused 1.
2. Hageja nõue (hagi ese) Tulenevalt hagi aluseks olevatest asjaoludest on hageja esialgne nõue väljamõistetud elatise vähendamiseks 1 500 kroonile lapse kohta. Hageja telefonitsi ärakuulamisel avaldas, et arvestades kõiki asjaolusid on ta nõus kostjale maksma elatist lapse kohta 1 500 krooni kuus, millele lisandub täiendavalt tulumaks. 1.
3. Hageja esitatud faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid Tartu Maakohtu
4. juuli 2008 määrusega on maksekäsu menetluses hagejalt välja mõistetud elatis alates
5. juunist 2008 kostja kasuks laste J ja E T ülalpidamiseks igakuiste maksetena 2 500 krooni kuus lapse kohta, kokku 5 000 krooni kuus. Hageja esitas
6. juulil 2009 kohtusse hagi, milles ta väidab, et ei ole suuteline nii suurt elatist maksma.
7. juunil 2009 sündis hagejal kooselust E T tütar M T, kellele hageja on samuti kohustatud ülalpidamist andma. Hageja on palub arvestada tema varalist seisundit ja leidnud, et tema majandusliku olukorra paranemisel on kostjal võimalik kohtult taotleda elatise suurendamist.
8. Kostja seisukoht hageja nõuetes Kohtulikus menetluses on kostja telefonitsi nõustunud elatise maksmisega hageja poolt 1 500 krooni lapse kohta, millele lisandub tulumaks, s. o 1 900 krooni kuus.
9. Kohtu põhjendused 3.
10. Seaduslikud alused menetlemisel ja menetluse käik

§ 405

lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (

§ 405lg 2).

Kohus võib lihtmenetluses (

§ 405

lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (

§ 405lg 3).

Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses. 3.

1. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtulik vaidlus tuleneb ülalpidamisnõudest. 2 Ülalpidamisnõude lahendamisel tuleb kohaldamisele hagi esitamisel kehtinud perekonnaseadus (PKS) ja alates
2. juulist 2010 kehtiv uus PKS. 3.2.
3. Õiguslik regulatsioon kehtiva PKS järgi Ülalpidamise kohustustust käsitleb PKS § 96 (Ülalpidamist andma kohustatud isikud). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb PKS § 97 (Ülalpidamist saama õigustatud isikud). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatust käsitleb PKS § 99 (Ülalpidamise ulatus). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). Ülalpidamise andmise viisi käsitleb PKS § 100 (Ülalpidamise andmise viis). Kehtiva PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Elatist alaealisele lapsele käsitleb PKS § 101 (Elatis alaealisele lapsele). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb PKS § 102 (Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise maksustamist tulumaksuga on käsitletud tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 19 (Elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised). Tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele, ja elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi (TuMS § 19 lg 1). 3.2.
4. Õiguslik regulatsioon enne
5. juulit 2010 kehtinud PKS järgi PKS § 61 (Elatis lapsele) lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest (PKS § 61 lg 2). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 61 lg 5). PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummäära või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3 3.
6. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Hageja ja kostja kooselust on sündinud tütar J T xx. xxxxxxxx xxxx ja poeg E T xx. xxxxxxxx xxxx. Hagejalt on kostja kasuks laste ülapidamiseks elatise väljamõistmise kohta 2 500 krooni kuus lapse kohta on jõustunud kohtulahend. Kostja on nõustunud hageja esitatud asjaoludega jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks, mis sisuliselt on hagi õigeksvõtt. Kuna kostja on nõustunud hageja esitatud asjaoludega ja sellest tulenevate nõuetega, ei ole kohtul vajalik oma arutluskäiku täiendavalt põhjendada. Tulenevalt poolte kohtule esitatud seisukohtadest ja asjaoludest on põhjendatud elatise maksmine hagejalt kostjale lapse kohta 1 900 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtule, s. o alates
7. juuli
8. Asja lahendamise õiguslikeks alusteks on kehtinud PKS § 61 lg 5 ja 6 ning kehtiv PKS § 102 lg
9. 3.
10. Menetluskulude jaotus Menetluskude jaotust hagilises perekonnasjas käsitleb

§ 164

(Menetluskude jaotus hagilises perekonnasjas).

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 3 sätestatu kohaselt ülapidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Menetletavas ülapidamisasjas kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmist kostja kanda. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 3.5. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (

§ 455lg 1).

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (

§ 456lg 2 p 1).

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 457lg 1).

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 461lg 1).

Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (

§ 461lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652

) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 4