alusel R A`u A`ult `ult ASAS-i Krediidikassa kasuks alates 17.05.2010 17.05.2010 kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivis 4,50% tagastamata laenusummalt kuus. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista R A`ult A`ult ASAS-i Krediidikassa kasuks menetluskulude katteks välja 3750 (kolm tuhat seitsesada seitsesada viiskümmend) viiskümmend) krooni. Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t.
hagile. 1 Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 17.05.2010 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtusse hagi R A` (ik: xxxx) vastu laenuvõlgnevuse, viiviste ja intresside, kokku summas 9999 krooni nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja R A sõlmisid 13.06.2007 laenulepingu, mille p 1.1.1 alusel hageja andis kostjale laenu summas 5 000 krooni. Kostja laenusaajana kohustus laenusumma koos intressidega tagastama lepingus kokkulepitud tingimustel ja maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel ning nende mittetasumise korral maksma leppetrahvi ja viiviseid. Hageja kandis laenusumma kostja arveldusarvele 13.06.2007. Kostja lepingutingimusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad. Laenulepingu p 4.1.2 sätestatule tuginedes ütles hageja laenulepingu üles ja saatis kostjale sellekohase teatise. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega ka hageja poole pöördunud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlga summas 5000 krooni, intresse summas 967.07 krooni ja viiviseid summas 4031.93 krooni. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale on viivise arvestus järgmine: laenusumma x 4,50% x viivitatud päevade arv (alates 02.11.2007 – 926 päeva). Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 396, 76 lg 1, 82 lg 1, 158 lg 1, 397 lg 1 sätetele.
alusel taotleb hageja kostjalt alates 17.05.2010 kuni tagastamata laenusumma (5000 krooni) täieliku tasumiseni viivist 4,50% tagastamata laenusummalt kuus. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - laenuleping 13.06.2007 koos maksegraafikuga, koopiad kostjale väljastatud võlateatisest ja teatisest laenulepingu ülesütlemisest, menetluskulude nimekiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide 2 kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud 24.05.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 07.06.2010.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ka viivist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenu lepingus sätestatud summas ja tähtaegadel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus on p 5.1 kohaselt kostja kohustunud tasuma laenu kasutamise eest intressi 4,5% kuus tagasimaksmata laenu summalt. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduse esitamisest alates , s.o. alates 17.05.2010. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
3 Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summa 3750 krooni, sellest 1000 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv; 2500 krooni koos selles sisalduva käibemaksuga (416.67 krooni) moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 31. augustil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.