Obsah (12)

§ 50§ 12§ 20§ 29§ 4§ 10§ 42§ 28§ 26§ 51§ 36§ 39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-9458 Aktsiaseltsi Talbor saneeri

§ 50lg 2) kord kvartalis alates 31.03.2010 kuni saneerimiskava täitmise tähtajani.

25. Saneerimisseaduse (

) § 36 järgi kinnitab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse eeldusel, et saneerimismenetluses ettenähtud nõuded on täidetud.

§ 12

järgi teavitab saneerimisnõustaja võlausaldajaid saneerimismenetlusest viivituseta seaduses ettenähtud sisuga teate esitamisega. Saneerimisnõustaja on teatanud võlausaldajatele saneerimismenetlusest. Võlausaldajad on teated kätte saanud ja võlausaldajad ei ole oma õiguste rikkumisele menetluses osundanud. 26. Saneerimiskava projekt, saneerimiskoosoleku teade ja üleskutse seisukoha kirjalikuks esitamiseks on võlausaldajatele esitatud 23.04.2009 kirjaga, mis on kooskõlas

§ 20lg 3 ja § 23 lg 1.

Võlausaldajad ettevõtja saneerimiskava vastu ei võtnud. Hääletamisest võttis osa neli võlausaldajat, kellest kaks hääletasid kava vastuvõtmise poolt ja kaks vastu. Ettevõtja esitas kohtule taotluse saneerimiskava kinnitamiseks

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Ettevõtte saneerimiskavas sisaldub

§-s 21 ettenähtu.

1. Ettevõtja vajadus saneerimise järele on põhjustatud majanduslangusest, mis mõjutas negatiivselt nõudlust kinnisvaraarendus- ja ehitusturul. Ehitusteenuse tellimus vähenes, millega kaasnes käibevahendite defitsiit. Pangalaenude teenindamine muutus probleemseks. Ettevõtja koondas 1/3 töötajatest ning alustas läbirääkimisi laenulepingutest tulenevate kohustuste muutmiseks. Ettevõtte juhtkonna aktiivne tegevus on andnud lootustandva baasi majandusraskuste ületamiseks.
2. Saneerimiskava selgituste järgi saavad ettevõtte majandustegevuse ümberkorraldamisega eelduslikult majanduslikud eesmärgid täidetud. Projekti realiseerumise tulemusena säilitatakse töötajatele töökohad ja saavutatakse eeldatavalt jätkusuutlikum ettevõte, kui oli enne saneerimismeetmete rakendamist. Ettevõttele kuuluva kinnisvara realiseerimine ja ehitusteenuse osutamisest saadav positiivne rahavoog võimaldavad lahendada kohustuste täitmisega seotud probleemid.
3. Saneerimiskava on plaanitud ellu rakendada nelja ja poole aastaga. Saneerimiskavas on ette nähtud kinnisvara müügi põhimõtted ja nõuete ümberkujundamine. Ümber ei kujundata ehitusteenuse osutamiseks ja kinnisvara säilitamiseks vajalike kaupade ja teenuste pakkujate nõudeid. Kohus leidis, et saneerimiskava tuleb kinnitada ning saneerimiskava kinnitamata jätmise aluseid ei esine.
4. Saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt on ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel võimalik. Ettevõtja on teinud kava koostamisel nõustajaga koostööd ja ettevõtte majandustegevuse parandamiseks on samme astutud. Kavaga ümberkujundatavad nõuded on tõendatud ja õiguspärased. Ettevõtte saneerimine on võimalik eeldusel, et saneerimisperioodi vältel jätkab ettevõtja ehitusteenuse osutamist. Ettevõtja on ehitussektoris keskmise suurusega ning annab tööd 20 töötajale.
5. Ettevõtja saneerimisvajadust ja saneerimiskava hinnanud eksperdid andsid arvamuse, mille kohaselt vajab ettevõte saneerimist. Juhtkonna tegevus majanduslanguse tingimustes on olnud jätkusuutlik. Vaatamata saneerimiskavas esinevale mõningasele pealiskaudsusele on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas. Ettevõtte suhteliselt väikesed püsikulud annavad pingelisel ehitusturul hinnakonkurentsis eelise. Kinnisvara müük tuleks ajatada pikemale perioodile tagamaks vara müük õiglase hinnaga. Nõuete ümberkujundamisega kaasnev võlausaldajatele langev negatiivne mõju on positiivse mõjuga tasakaalus.
6. Saneerimismenetluses esile toodud asjaoludel ei ole võlausaldajate õigusi rikutud ning nõuete ümberkujundamisel on arvestatud nõuete iseloomu ja tagatust. Kohus kinnitas saneerimiskava kujul, milles see on võlausaldajatele esitatud. 3 Määruskaebuse põhjendused
7. Võlausaldaja AS Swedbank esitas maakohtu määrusele määruskaebuse.
8. Võlausaldajal ei ole olnud võimalust varem oma õiguste rikkumisele osundada. Võlausaldaja on väljendanud esmalt oma seisukohta saneerimiskava osas hääletades sellele vastu.

ei näe ette, et võlausaldaja peaks koos hääletamisteatega esitama kirjalikud põhjendused selle kohta, miks ta otsustab hääletada kava poolt või vastu. Võlausaldajale esitatud hääletusprotokolli kohaselt võttis hääletamisest osa 50% võlausaldajatest, kellele saadeti üleskutse, mistõttu puudus

§-s 29 sätestatud alus esitada vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. Seega ei olnud võlausaldajal alust esitada kohtule avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kohus ei ole saatnud võlausaldajale ka määrust, millega otsustati rahuldada ettevõtja avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks ja ekspertide määramiseks. Samuti ei ole võlausaldajale saadetud kohtukutset saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks 07.12.2009 peetud kohtuistungile. Seega saab võlausaldaja esitada oma seisukohad alles määruskaebuses 21.12.2009 kohtumäärusele. 35. 12.05.2009 esitati kohtule taotlus saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 19.05.2009. 12.05.2009 määrusega pikendas kohus lähtudes

§ 4, Ts

MS § 477 lg 1 ja § 64 saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega kuni 29.05.2009. Kohus leidis, et

§ 10lg 2 p 3 alusel määrab kohus küll kava kohtule esitamise tähtaja, kuid võib vastavat tähtaega lähtudes Ts

MS §-st 64 omal algatusel ka pikendada. Saneerimisnõustaja tähtaja pikendamise taotlus on suunatud kava kinnitamise taotluse ettevalmistamiseks ja ettevõtte saneerimiseks vajalike toimingute tegemise võimaldamiseks.

§ 10

lg 2 p 2 järgi märgib kohus saneerimismenetluse algatamise määruses mh tähtaja saneerimiskava vastuvõtmiseks ja sama lõike punkti 3 kohaselt tähtaja, mille jooksul saneerimiskava tuleb esitada kohtule kinnitamiseks. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt ei tohi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaeg olla pikem kui 60 päeva.

§ 42

kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui ettevõtja jätab saneerimiskava

§ 10lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks esitamata.

Kuna

§ 10

lg 3 annab seadusega kindlaksmääratud tähtaja, ei ole võimalik tähtaega käsitleda menetlustähtajana, mida kohus saaks ise TsMS järgi pikendada.

§ 42

ei erista seda, kas kava jäi tähtaegselt esitamata

§ 28

lg 1 või

§ 29märgitud juhul – kava kohtule esitamise maksimumtähtaeg on sama.

Seda kinnitab ka asjaolu, et olenemata sellest, kas kava võeti või ei võetud vastu, on ka võlausaldajal sama tähtaeg kava kinnitamata jätmise avalduse esitamiseks (

§ 26

). Avalduse esitamise ajaks oli ettevõtjal olemas lõplik saneerimiskava, mis oli esitatud seisukoha võtmiseks võlausaldajatele ja seega ei olnud vajalik täiendavat aega saneerimiskava koostamiseks/täiendamiseks. Ettevõtja ei saa erandliku asjaoluna saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja pikendamisena tuua tema enda poolt esitatud ebaselgeid nõudeid ja tegevusetust alates hetkest, kui ta pidi teada saama või sai teada ühe võlausaldaja nõude äralangemisest. Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud

§ 42alusel lõpetama AS Talbor saneerimismenetluse.

1. Saneerimiskava kohaselt oli ettevõtja kohustatud tasuma võlausaldajale laenulepingust nr 06034079-JK tuleneva põhinõude 1 544 703 hiljemalt 31.10.
2. Käesoleva ajani ei ole ettevõtja kavajärgset kohustust täitnud. Kava järgne kohustuse täitmise tähtpäev oli ajaks, mil kohus otsustas kava kinnitamise üle, juba saabunud, mistõttu enne kava kinnitamist oleks m.h saneerimisnõustaja pidanud juhtima kohtu tähelepanu asjaolule, et kava on juba kinnitamise eelselt olulises osas täitmata.

§ 51

lg 1 p 2 kohaselt tühistab kohus saneerimiskava kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral. Eeltoodust tulenevalt esineb

§ 51lg 1 p 2 järgne alus AS Talbor saneerimiskava tühistamiseks.

1. Saneerimismenetluse algatamise järgselt peab ettevõtja endiselt täitma oma lepingulisi kohustusi ja ei ole laenumaksete tegemisest vabastatud. AS Talbor ei täitnud pärast saneerimismenetluse algatamist ja juba enne saneerimiskava kinnitamist oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi, 4 mistõttu oli võlausaldaja sunnitud laenulepingud üles ütlema. Käesolevaks hetkeks on AS Talbor võlgnevuses 55 päeva kokku neljast liisingulepingust (liisingulepingud nr 0192893L, 0124831L, 0108747L, 0144929L) summas 42 288,85 krooni, mida ei ole tänaseni tasutud, mistõttu on liisinguandjal tekkinud õigus lepingute ülesütlemiseks.
2. Lisaks on võlausaldajale saanud teatavaks, et ettevõtjal on raskusi jooksvate kohustuste täitmisega ka kütte eest tasumisel. Detsembris 2009 pöördus ettevõtja juhatuse liige Viktor Šmatšenko võlausaldaja poole ja teatas, et ei suuda tasuda võlausaldaja tagatisvaraks olevate ehitiste kütmise eest, mis asuvad Liikva külas (Otsa 14-15 ja Kaasiku 6 ning Kaasiku 10 kinnistud), mistõttu on küte välja lülitatud. Võlausaldajale teadaolevalt on arve käesoleva hetkeni tasumata. Seega on tõenäoline, et järjekordselt küttearve tasumata jätmise korral ja liitumislepingu sõlmimata jätmisel võidakse küte välja lülitada, mille tõttu võib võlausaldaja tagatisvarade seisukord oluliselt halveneda, sest külmade ilmadega võivad ilma kütmiseta ehitistes veetorud lõhkeda. AS Talbor ei ole suuteline täitma ei oma saneerimiskavaga hõlmatud kohustusi ega ka kohustusi mida ei ole saneerimiskavaga ümber kujundatud.
3. Saneerimiskava kohaselt võlausaldaja nõuet laenulepingust nr 06-179510-JI pikendati kuni 30.12.2013, seejuures kohaldatakse põhiosa maksepuhkust kuni 30.12.2013 ja intressi maksepuhkust kuni 30.12.
4. Samal ajal A/S Danske Bank Eesti filiaali nõude puhul, mis tuleneb laenulepingust nr KL-030806 TA, tähtajaga 03.08.2016, kohaldati laenu põhiosa maksepuhkust üksnes kuni 30.12.2010 ja samal ajal jätkatakse intressi tasumist kehtiva maksegraafiku kohaselt. Samas ei ole saneerimiskavas põhjendatud, miks on koheldud laenuandjaid sedavõrd erinevalt, et ühel juhul tasutakse laenuandjale intressi ajal, mil viimane ei saa oma tagatist realiseerida, teisel juhul aga on võetud laenuandjalt võimalus tagatisvara realiseerida, pikendades laenutähtaega ning samal ajal ei maksta laenuandjale võlgniku käes oleva ja tagastamata krediidi eest isegi seadusega ette nähtud määras intressi. Saneerimiskavaga on oluliselt pikendatud AS Talbor ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenulepingu nr 06-179510-JI lõppemise tähtaega 03.10.2009 asemel kuni 30.12.2013, s.o enam kui kolm aastat. Saneerimiskavaga on ette nähtud krediidi kasutamise tähtaja pikendamine ilma, et võlgnik peaks selle eest intressi tasuma. Antud juhul koheldakse võlausaldajat oluliselt halvemini kui ettevõtja pankroti korral, mil likvideeriva pankrotimenetluse puhul müüakse võlgniku vara maha ja tasutakse pandipidajale vara müügist saadud raha ehk siis võlausaldaja saab oma raha võrdlemisi kiiresti kätte ja saab selle raha uuesti n.ö teenima panna nt laenates raha uuesti välja. Antud juhul kasutab võlgnik saneerimiskava järgi võlausaldaja raha enam kui kahe aasta jooksul täiesti tasuta, ilma selle eest midagi maksmata, kuna saneerimiskava kohaselt võlausaldajale antud perioodi eest intressi ei tasuta. Samas peab AS Talbor võimalikuks jätkata intressimakseid A/S Danske Bank Eesti filiaalile. Kavaga on ühesuguste õigustega võlausaldajaid koheldud põhjendamatult erinevalt. Saneerimiskava alusel koheldakse Swedbank AS-i oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega (A/S Danske Bank Eesti filiaal).

§ 36p 3 alusel oleks kohus pidanud AS Talbor saneerimiskava jätma kinnitamata.

1. 11.03.2010 jättis Harju Maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse materjalidega, leidis, et Harju Maakohtu 21.12.2009 määrus saneerimiskava kinnitamise kohta tuleb tühistada ja saneerimismenetlus lõpetada.
3. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti pikendanud saneerimiskava esitamise tähtaega üle seaduses sätestatud tähtaja. Kuna saneerimiskava ei ole esitatud maakohtule seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, siis tuleb AS-i Talbor saneerimismenetlus

§ 39lg 2 p 9 ja § 42 alusel lõpetada.

1. Harju Maakohus on algatanud saneerimismenetluse 13.03.2009 ja määras saneerimiskava esitamise tähtajaks 04.05.
2. 15.04.2009 määrusega pikendas maakohus saneerimiskava 5 esitamise tähtaega ja määras uueks tähtajaks 12.05.2010, mis oli kooskõlas

§ 10lg 3 tähtajaga.

12.05.2009 määrusega pikendas järjekordselt saneerimiskava esitamise tähtaega kuni 29.05.2009, mis väljus

§ 10lg 3 sätestatud saneerimiskava esitamiseks ettenähtud tähtaja piirest.

Riigikohus on 11.05.2010 lahendis nr 3-2-1-28-10 märkinud, et kohus ei saa

§ 10lg-3 sätestatud tähtaega pikendada. Kohus võib üldjuhul Ts

MS § 64 lg 1 järgi enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuvalt põhjusel pikendada, kuid juhul, kui seaduses on ettenähtud tähtaja piirid, on kohus nendega seotud ega või määrata menetlustähtaega, mis ületab sätestatud piire.

§ 10

lg 3 sätestatud maksimaalselt 60päevase tähtaja eesmärgiks on võimalikult kiire saneerimismenetlus. Seega oleks avaldaja saanud saneerimiskava kohtule esitada hiljemalt 12.05.

1. Asjaolu kohta, et määruskaebuse esitanud võlausaldajat tähtaja pikendamisest kohtu poolt informeeriti, toimikus andmeid ei ole.
2. Eeltoodu põhjal tuleb Harju Maakohtu 21.12.2009 saneerimiskava kinnitamise määrus tühistada. Kuna ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 21.12.2009 määruse saneerimiskava esitamise tähtaja rikkumise tõttu, ei pea kolleegium vajalikuks võta seisukohta määruskaebuses esitatud muude väidete osas. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 6