§-dele 206 lg 2 ja 430 pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 11.
Pooled järgivad menetluskulude jaotuses eeltoodud sätet ning hageja kannab oma menetluskulud ise ja kostja menetluskulud jäävad tema kanda. 12. Viru Maakohtu 17.detsembri 2009.a määrusega rahuldati I S taotlus menetlusabi andmiseks ning I S oli riigilõivu tasumisest osaliselt vabastatud. Pooled paluvad
lg 7 alusel vabastada I S seoses kompromissi sõlmimisega kohtukulude (riigilõivu) tasumisest riigituludesse. Riigilõivu osalise tagastamise taotlus 13. Hageja palub vastavalt
2750 krooni) summas 1375 krooni I S pangakontole nr XXX Swedbangas. Kompromissi sisu
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3/5 2-09-56337 24.
lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. 25. Pooled on teadlikud ja saavad aru
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest menetluse lõpetamisel kompromissiga. Pooled paluvad lõpetada antud tsiviilasja menetlus kompromissis käsitletud nõuete osas kohtumäärusega. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 14.05.2010.a kinnitas kohus pooltevahelise kompromissi ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Kohtumäärus ei jõustunud, kuna kostja esitas kohtule määruskaebuse 14.05.2010.a määruse peale. 18.06.2010.a esitasid pooled uue kompromissi, mille paluvad kinnitada ning lõpetada asjas menetluse. Pooled paluvad tühistada 14.05.2010.a kohtumääruse. Kohus leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus tühistab 14.05.2010.a määruse, millega kinnitas 05.05.2010.a kohtuistungil sõlmitud kompromissi ning lõpetas menetluse. Kohus leiab, et 18.06.2010.a kohtule esitatud pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile teada. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas. Seega ei pea kohus menetluskulude jaotust ega ka kindlaksmääramist teha. Viru Maakohtu 17.12.2009.a määrusega rahuldati I S menetlusabi taotlus ning vabastati I S osaliselt riigilõivu tasumisest.
lg 7 alusel kompromissi sõlmimise tõttu vabastab kohus I S menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtub, et hageja on maksnud kohtusse pöördumisel riigilõivu summas 2750 krooni (vastavalt Viru Maakohtu 17.12.2009.a määrusele). Riigilõiv oli tasutud 24.12.2009.a. Käesoleva määrusega kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Seega tuleb pool menetluses tasutud 4/5 2-09-56337 riigilõivust I S tagastada tema arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s. Geete Lahi Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.