← Eesti

2-09-56337/17

Obsah (6)§ 168§ 190§ 150§ 432§ 430§ 173

2-09-56337 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2010, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-56337 Tsiviilasi I S hagi J S vastu ühisvara jagamis

§-dele 206 lg 2 ja 430 pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 11.

§ 168lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi korral oma menetluskulud ise.

Pooled järgivad menetluskulude jaotuses eeltoodud sätet ning hageja kannab oma menetluskulud ise ja kostja menetluskulud jäävad tema kanda. 12. Viru Maakohtu 17.detsembri 2009.a määrusega rahuldati I S taotlus menetlusabi andmiseks ning I S oli riigilõivu tasumisest osaliselt vabastatud. Pooled paluvad

§ 190

lg 7 alusel vabastada I S seoses kompromissi sõlmimisega kohtukulude (riigilõivu) tasumisest riigituludesse. Riigilõivu osalise tagastamise taotlus 13. Hageja palub vastavalt

§ 150lg 2 p 1 tagastada 50 % tema poolt tasutud riigilõivust (s.o.

2750 krooni) summas 1375 krooni I S pangakontole nr XXX Swedbangas. Kompromissi sisu

  1. Pooled leppisid kokku, et kõik hagiavalduses nimetatud vara on poolte ühisvara (sh 2/3 korteriomandist, asukohaga XXX).
  2. Kõik ühisvara, peale sõiduauto Nissan, 1999 väljalaskeaasta, reg.nr. XXX, jääb kostja J S ainuomandisse.
  3. Sõiduauto Nissan, 1999 väljalaskeaasta, reg.nr. XXX, jääb hageja I S ainuomandisse.
  4. Kostja J S kohustub enamsaadud vara arvelt maksma hagejale I S hüvitist vastavalt PKS § 19 lg 4 summas 85 000 (kaheksakümmend viis tuhat) krooni.
  5. Kostja J S kohustub punktis 17 nimetatud hüvitise summas 85000 (kaheksakümmend viis tuhat) krooni maksma hageja I S pangakontole nr XXX Swedbank alljärgnevalt.
  6. 16000 (kuusteist tuhat) krooni maksab J S I S 3 (kolme) päeva jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest.
  7. Ülejäänud 69000 (kuuskümmend üheksa tuhat) krooni maksab J S I S pangakontole nr XXX Swedbank osade kaupa igakuiselt summas 3000 (kolm tuhat) krooni hiljemalt iga kuu
  8. kuupäevaks alates
  9. juulist 2010 kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Esimese makse teostab Juri Sedov hiljemalt
  10. juuliks
  11. Hüvitise täielik summa peab olema makstud hageja Irina Sedovale hiljemalt
  12. maiks 2012.a.
  13. Kostja J S poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on I S õigus koheselt sisse nõuda kogu hüvitise jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüvitise jäägi ulatuses.
  14. Pooled leppisid kokku, et kõik ühisvara on jagatud. Pooltel ei ole pretensioone üksteise vastu. Menetluse lõpetamise tagajärjed, kompromissi jõustumine ja määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine 23.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3/5 2-09-56337 24.

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. 25. Pooled on teadlikud ja saavad aru

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest menetluse lõpetamisel kompromissiga. Pooled paluvad lõpetada antud tsiviilasja menetlus kompromissis käsitletud nõuete osas kohtumäärusega. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 14.05.2010.a kinnitas kohus pooltevahelise kompromissi ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Kohtumäärus ei jõustunud, kuna kostja esitas kohtule määruskaebuse 14.05.2010.a määruse peale. 18.06.2010.a esitasid pooled uue kompromissi, mille paluvad kinnitada ning lõpetada asjas menetluse. Pooled paluvad tühistada 14.05.2010.a kohtumääruse. Kohus leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus tühistab 14.05.2010.a määruse, millega kinnitas 05.05.2010.a kohtuistungil sõlmitud kompromissi ning lõpetas menetluse. Kohus leiab, et 18.06.2010.a kohtule esitatud pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile teada. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas. Seega ei pea kohus menetluskulude jaotust ega ka kindlaksmääramist teha. Viru Maakohtu 17.12.2009.a määrusega rahuldati I S menetlusabi taotlus ning vabastati I S osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 190

lg 7 alusel kompromissi sõlmimise tõttu vabastab kohus I S menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtub, et hageja on maksnud kohtusse pöördumisel riigilõivu summas 2750 krooni (vastavalt Viru Maakohtu 17.12.2009.a määrusele). Riigilõiv oli tasutud 24.12.2009.a. Käesoleva määrusega kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Seega tuleb pool menetluses tasutud 4/5 2-09-56337 riigilõivust I S tagastada tema arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-s. Geete Lahi Kohtunik 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.