KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2010 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-61815 Tsiviilasi R osaühingu ava

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. 2 2-09-61815 Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. R OÜ seaduslik esindaja esitas 24.11.2009 avalduse R OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara väärtuses 9 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 24 074.14 krooni. Võlgniku 2007. a ja 2009. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum: 2007. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 56 291 krooni ja 2009. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum – 20 558 krooni. Võlgniku omakapital ei ole alates 2007. a vastanud ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital – 16 291 krooni, seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital 3 627 krooni ja seisuga 08.12.2009 oli võlgniku omakapital – 20 558 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku juhatuse liige tunnistab võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puudub võimalus võlgniku maksevõime parandamiseks, siis on võlgnik

§ 1lg 3 tulenevalt alaliselt maksejõuetu.

ÄS § 136 kohaselt peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgniku omakapital ei ole alates 2007. a vastanud ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital – 16 291 krooni, seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital 3 627 krooni ja seisuga 08.12.2009 oli võlgniku omakapital – 20 558 krooni. Negatiivne omakapital näitab, et võlgniku kohustused on oluliselt ületanud võlgniku vara ja seega on võlgniku tulenevalt

§ 1lg 3 olnud maksejõuetu.

ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Eeltoodust tulenevalt pidanuks võlgnik esitama pankrotiavalduse kohtule hiljemalt

1. aastal. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 24.11..2009 olukorras, kus võlgnikul varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab 3 2-09-61815 kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevat pankrotiavalduse esitamise tähtaega ja esitanud pankrotiavalduse olukorras, kus võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks majanduskriis ja tellimuste puudumine, samuti firma osanike koosseisu muutmine, millega seoses kadus ära suurem osa kliente ja ka tulu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks valedele teenustele ülese ehitatud äriplaan, millega ei kaasnenud kasumlikku majandustegevust ning pärast majandustegevuse seiskumist juhatuse liikme täitmata jäänud kohustustest määratud trahvid. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme poolne hoolsuskohustuse ja planeerimiskohustuse rikkumine. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks juba 2007.a, 2008.a ei ole võlgniku omakapital vastanud samuti ÄS § 136 nõuetele ja tulenevalt ÄS § 176 pidanuksid võlgniku osanikud tarvitusele võtma abinõud omakapital seaduse nõuetega vastavusse viimiseks või otsustama pankrotiavalduse esitamise. Nimetatud tehtud ei ole. Võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks tulenevalt ÄS § 183 on raamatupidamise korraldamine, pidi olema teadlik võlgniku majanduslikust olukorrast ja pidi tarvitusele võtma abinõud majandusliku olukorra parandamiseks. Nimetatud tehtud ei ole. Võlgniku majandustegevus on
2. a ja
3. a olnud kahjumlik, mis näitab, et võlgniku majandustegevust ei olnud nõuetekohaselt planeeritud. Äriühingu majandustegevuse planeerimisel tuleb ilmutada hoolsust, s.t koguda tulevase tegevuse tarvis piisavalt informatsiooni ja hinnata riske, mis majandustegevusega kaasnevad. Kuna võlgniku majandustegevus ei ole olnud kasumlik, siis näitab nimetatu, et võlgnik majandustegevuse planeerimisel ei ole hinnatud riske, mida planeeritud tegevusvaldkond kaasa toob. Kuna võlgniku kahjumlik majandustegevus on kaasa toonud võlgniku maksejõuetuse, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikmete hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine ja kuna nimetatud rikkumised tõid kaasa võlgniku maksejõuetuks muutmise, siis on tegemist raske juhtimisveaga. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Samuti puuduvad andmed vara tagasivõitmise kohta pankrotivarasse. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Harju Maakohtu 16.02.2010 määrusega tegi kohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta R OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 30 000 krooni. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani kohtu deposiiti laekunud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Kohus leiab, et kuna R OÜ varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb R OÜ pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik 4