lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 95% põhinõudest. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Deltamaks OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Resolutsioon TsMS §-st 654 lg 2² aluselt tervikuna: Rahuldada põhihagi. Välja mõista OÜ-lt Aleksfori Ehitus Deltamaks OÜ kasuks 29 500,00 (kakskümmend üheksa tuhat viissada) krooni ja intressid seisuga 01.01.2009 8694,20 (kaheksa tuhat kuussada üheksakümmend neli krooni 20 senti) ja sealt edasi
lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 95% põhinõudest. Rahuldada vastuhagi. Välja mõista Deltamaks OÜ-lt võlgnevus 46 020 (nelikümmend kuus tuhat kakskümmend) krooni OÜ Aleksfori Ehitus kasuks. Välja mõista Deltamaks OÜ-lt viivis 968,00 (üheksasada kuuskümmend kaheksa) krooni OÜ Aleksfori Ehitus kasuks. Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja sõlmis kostjaga projekteerimislepingu, mille kohaselt kohustus kostja projekteerima ehitise asukohaga Suur-Paala 9 Tallinn ümberehituse 2006 aasta lõpuks. Hageja tasus kostjale lepingu alusel 29 500 krooni. Kostja tähtaegselt oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja ütles 02.12.2007 projekteerimislepingu üles ning palus tagastada lepingu alusel saadud summa 29 500 krooni. Hageja palus kohtul välja mõista võlgnevuse 29 500 krooni ja intressi 8 694,21 krooni ja alates 01.01.2009
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on asunud lepingut täitma, kuid täitmine ei olnud võimalik hageja viivituse tõttu. Kostja esitas Tallinna linnale projekteerimistingimuste taotluse ja korraldas tehniliste tingimuste kooskõlastamise tehnorajatiste omanikega. Kostja tellis geodeetiliste tööde tegemise OÜ-st Gemerk 2006 maikuus ja tasus selle eest 6 490 krooni. Kostja koostas eelprojekti. Projekti lõpetamiseks oli vaja kontrollida maja kandekonstruktsioone, mistõttu pöördus kostja hageja poole, et avada maja vahelagi. Vahelae avamist paluti projektijuhtidelt. Avamist nõuti kohe pärast konstruktori kaasamist 2006. keskel. A. A. teavitas 2006.a keskel korduvalt telefoni teel hr K. vahelae avamise vajadusest. Pärast vahelae avamist oli järgmiseks vaja saada kooskõlastus tuletõrjega. Aleksandrova küsis juhiseid, kuidas projekti koostada 2007 augustis. Vastust talle ei antud. Probleem oli vahelaes 2
lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt
See tähendab, et kohustus tuleb täita lepingus märgitud tähtajal. Selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus lepingust taganeda
Võlgnik ei vastuta kohustuse mitte õigeaegse täitmise eest, kui tegemist on vastuvõtuviivitusega. Vastavalt
lg-le 1 satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja /---/ keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Vastavalt
lg 2 võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastuvõtuviivituse võib kaasa tuua info andmata jätmine, kui ilma vastava infota ei olegi võimalik lepingut täita. Samuti võib vastuvõtuviivituse kaasa tuua
Sellise koostöökohustuse kohaselt on võlgnikul, kui ta saab infot asjaolu kohta, mis võib anda võlausaldajale aluse lepingu muutmiseks või mõjutab muul põhjusel võlausaldaja huvi lepingu täitmise vastu ja selline huvi on võlgnikule äratuntav, õigus küsida võlausaldajalt tegevusjuhiseid ning võlausaldaja on kohustatud juhiseid andma, kui see on hea usu põhimõtte kohaselt mõistlik. Vastavalt pooltevahelise töövõtulepingu p-le 2 pidi kostja töö hagejale üle andma hiljemalt 31.12.
). Käesoleval juhul hageja kostjale lepingu täitmise täiendavat tähtaega andnud ei ole. Lepingu eesmärk – ehitusprojekti koostamine – on jätkuvalt saavutatav. Ka hageja on avaldanud, et soovib jätkuvalt ehitist ümber ehitada. Juhul, kui hageja huvi lepingu täitmise vastu on kahanenud seoses olukorraga kinnisvaraturul, siis ei oma see tähtsust
Ka ei välista käesolev seisukoht kuidagi võimalike kahjunõuete esitamist. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks lepingut rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, samuti ei anna tähtaja ületamine põhjust uskuda, et kui hageja annaks kostjale lepingu täitmise lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja, ei suudaks kostja lepingut täita. Seetõttu toimunud lepingurikkumine ei kujutanud endast olulist lepingurikkumist. Kuivõrd lepingu rikkumine ei olnud oluline, siis ei olnud täidetud taganemise materiaalsed eeldused ning hageja taganemisavaldusel õiguslikke tagajärgi ei olnud. Seega on leping poolte vahel jätkuvalt kehtiv ning kostja on kohustatud lepingut täitma ja hageja on õigustatud lepingu täitmist nõudma. Hageja nõue ettemaksu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi aluseks on poolte vahel sõlmitud käsundusleping. Vastavalt
§-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Lepingu täitmata jätmise korral on võlausaldajal õigus keelduda tasu maksmisest kuni kohustuste täitmiseni
Seega on käsundiandjal õigus keelduda tasu, sealhulgas igakuise tasu, maksmisest juhul, kui käsundisaaja jätab täitmata oma kohustused. Hageja väitel ei ole kostja osalenud dokumenteeritavate ehitustööde ülevaatusel ega kontrollinud ehitajale tehtud ettekirjutuste täitmist. Hageja väitel 2007 alguses ei õnnestunud hagejal kostjaga kontakti saada, mistõttu võib arvata, et kostja ei täitnud sel ajal oma lepingulisi kohustusi. Hageja on jätnud tasumata 02.2007, 06.2007, 07.2007, 08.2007, 09.2007 koostatud arved, kuid ülejäänud arved on tasutud. Arvestades teenuse iseloomu – ehitusjärelevalve teenus – võis esineda kuid, kus teenuse osutamine ei eeldanudki mingisuguste tegevuste 4
Lepingu p 8.
113 lg-le 1 on seadusjärgseks viiviseks alates 01.07.2009 aastas 8 %. Kohus mõistis hagejalt välja viivise alates 20.09.2009 kuni 04.12.2009 96 päeva eest summas 968,31 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Deltamaks hagi ning jätta rahuldamata OÜ AleksforI Ehitus vastuhagi. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kuigi kohus tõdes, et kostja oli rikkunud lepingut ja seda ilma igasuguse vabandava asjaoluta, leidis kohus siiski ebaõigesti, et tegemist ei olnud olulise lepingu rikkumisega, mistõttu ei olnud taganemisel õiguslikke tagajärgi. Kohus, tõlgendades vääralt nii õigusnorme kui konkreetse vaidluse asjaolusid, leidis ebaõigesti, et kuivõrd lepingu eesmärk on jätkuvalt saavutatav ja puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on lepingut rikkunud tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu ning et tähtaja ületamine ei anna põhjust uskuda, et täiendava tähtaja andmisel kostja oma kohustus ei suudaks täita, siis ei ole tegemist olulise lepingu rikkumisega. Fakti, et lepingut on rikutud vähemalt raske hooletuse tõttu, tõendab tunnistaja D. K. vande all antud ütlused, mille kohaselt ei olnud vaatamata mitmetele katsetele kostjaga võimalik ühendust saada, mistõttu venis lepingu eesmärgi täitmine. Selline käitumine tingis apellandi usalduse kaotuse vastustaja vastu ning andis apellandile ka mõistliku aluse eeldada, et teine lepingupool ei täida oma kohustusi ka edaspidi, mis aga
Kuivõrd kostja rikkus lepingut ilma ühegi vabanduseta, on selline rikkumine tahtlik ja seega ka toime pandud vähemalt raske hooletusega, mis on
Arvestades usalduse kaotust ning kulusid, mida apellant on pidanud kostja poolt lepingu rikkumise tõttu kandma, on äärmiselt ebamõistlik eeldada, et poolte vahel võiks ka edasi koostöö toimida ning lepingu eesmärk oleks endiselt saavutatav. Seega leidis kohus ebaõigesti, et tegu ei olnud lepingu olulise rikkumisega, mistõttu tuleb taganemisavaldus lugeda kehtivaks ning leping ülesöelduks ja selle alusel saadu tagastamisele kuuluvaks.
See aga ei ole kohustuslik.
lg 1 sätestab m.h ka, et kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse et täitmiseks on antud täiendav mõistlik tähtaeg. Selline tähtaeg on kostjale ka antud, kuivõrd lepingu pidi täitma hiljemalt 31.12.2006, taganemisavaldus aga saadeti kostjale alles 12.02.2007. Ka ei ole kostja kandnud lepingu täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks ebamõistlikult suurt kahju. Seetõttu kooskõlas
lg-s 1 sätestatuga ei olnud täiendava tähtaja selgesõnaline määramine ka apellandile kohustuslik. Käsundi täitmise kohustus tuleneb juba käsunduslepingu mõistest ning kohus on leidnud ebaõigesti, et hageja kohustus maksta tasu ei sõltunud asjaolust, kas teenust osutati või mitte, 5
§-s 7 ja 23 lg 1 p-s 4 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest, on ilmne, et sellises olukorras ei saanud toimuda ka p-s 2.2.2 viidatud tegevuste tegemist ega käsundi täitmist. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 04.12.2009 otsus tuleb osaliselt tühistada põhihagi rahuldamata jätmise osas. Selles osas on võimalik teha uus otsus, millega põhihagi rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täielikult osas, millega rahuldati vastuhagi ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg 6 korrata. Põhihagi osas puudub vaidlus selles, et poolte vahel on sõlmitud projekteerimisleping, millele laienevad töövõtulepingut reguleerivad võlaõigusseaduse sätted.
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub
Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejale üle andnud Suur-Paala 9 Tallinnas terviklikku projekti, mille osad on loetletud lepingu lisas (t.l.70). Hageja on tasunud lepingu lisas sisalduva maksegraafiku alusel esimese osa pärast lepingu allakirjutamist, s.o. 29 500 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja 02.12.2007 avaldus on käsitletav töövõtulepingust taganemisavaldusena
28.03.2009 (t.l.73). Vaidlus puudub ka selles, et kostja tähtaegselt projekti valmis ei saanud ja projektdokumentatsiooni hagejale üle ei andnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pani toime olulise lepingurikkumise.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Maakohus leidis otsuses, et üldjuhul ei peeta kohustuse täitmisega hilinemist oluliseks lepingu rikkumiseks ning eeldatakse, et sellises olukorras peab võlausaldaja andma kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja (
). Maakohus leidis, et käesoleval juhul hageja kostjale lepingu täitmise täiendavat tähtaega andnud ei ole. Lepingu eesmärk – ehitusprojekti koostamine – on jätkuvalt saavutatav. Hageja apellatsioonkaebuses eelnimetatud maakohtu seisukohaga ei nõustu. Hageja leiab, et on andnud
Lepingu täitmise tähtaeg oli 2006 detsembris. Maksekäsu esitas hageja alles 23.01.2008 ja hagiavaldus samas asjas võeti kohtu poolt 6
Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on kostja poolt lepingu täitmise tähtaja ületamine käsitletav lepingu olulise rikkumisena. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt peaks hageja andma jätkuvalt kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, kuigi kostja on ületanud seda tähtaega juba 3,3 aastat. Hageja on põhjendatult tuginenud
§-le 116 lg 2 p 1 ja 4, mille kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, ja kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on sellises olukorras, kus kostja pole lepingut täitnud 3,3 aasta jooksul, ebamõistlik eeldada, et täiendava tähtaja jooksul kostja lepingu nõuetekohaselt täidab väljaspool kohtumenetlust. Puuduvad asjaolud, millest nähtuks, et kostjapoolne lepingurikkumine oleks vabandatav
Kolleegium nõustub maakohtuga selles osas, mille kohaselt ei olnud hageja vastuvõtuviivituses lepingu täitmise käigus.
lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Eelkõige kohaldub see säte siis, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Viidatud paragrahv reguleerib olukorda, kus võlgniku kohustuse täitmine on takistatud võlausaldajast sõltuvate asjaolude tõttu, ning esitab loetelu vastuvõtuviivituse eeldustest. Kuivõrd maakohus tuvastas, et hageja ei olnud asjas esitatud asjaolude ja nende kinnituseks esitatud tõendite kohaselt vastuvõtuviivituses, siis ka see asjaolu kinnitab, et lepingut on oluliselt rikkunud kostja. Tunnistaja N. K. ütlustest nähtub, et projekti kohaselt oli vajalik lagedest tehnosüsteeme läbi juhtida ning selleks oli eeldatavasti vaja teada vahelagede materjali. Ilma vahelage avamata ei olnud võimalik lae materjali hinnata, sest lagi oli krohvitud. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, kes ja millal on hagejalt palunud vahelae avamist ja kuidas hageja esindajad on sellesse suhtunud. Vahelae avamisel küll räägiti tuletõkke teemadel, kuid tunnistaja ütlustest ei nähtu, et kostja esindajad oleks hagejalt selles suhtes mingisuguseid juhiseid küsinud (t.l.156). Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt selleks, et teada saada, kas on võimalik lage töödelda ja kasutada, telliti ekspertiis. Tulemus oli, et see on võimalik, kuid see pole odav. OÜ Deltamaks oli valmis seda hinda maksma. Seda otsustas juhatuse liige Alexey Poskachev. Juhatuse liikme otsusest informeeris tunnistaja A. A.t kohe, kui otsus tehti (t.l. 159). Maakohus leidis õigesti, et tunnistaja ütlustest ei nähtu, et hageja oleks olnud vastuvõtuviivituses vahelae avamisega või juhiste andmisega, kuid tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja on andnud oma juhised kostjale ilma viivituseta.
lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse
§-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Vaidlus puudub selles, et hageja on vaidlusaluse lepingu alusel maksnud kostjale 19.04.2006 29 500 krooni. Kostja ei ole mingit vastusooritust teinud. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejale vaidlusaluse lepingu alusel midagi üle andnud. Seega kuulub põhihagi rahuldamisele. 7
Hageja on
lg 1 alusel palunud intressi välja mõista kostjalt kuni seisuga 01.01.2009 8694,20 krooni ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 95% põhinõudest. Vastuhagi on maakohus põhjendatult rahuldanud. Maakohus ei ole vastuhagi rahuldamist põhjendanud asjaoluga, mille kohaselt ei peaks käsundisaaja tõendama käsundi täitmist ja selleks tehtud kulutusi, nagu leitakse apellatsioonkaebuses. Maakohus leidis, et vastavalt poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu p-le 8.1.1 on käsundi saaja tasuks 8000 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Vastavalt lepingu p-le 8.2 oli tellija kohustatud tasuma summa igakuiselt töövõtja arvele 15 päeva jooksul alates arve esitamisest ja p –le 9.1 jõustus leping allakirjutamise momendist ja kehtis kuni objekti kasutusloa saamiseni (t.l.123). Vaidlus puudub selles, et kasutusluba on antud objektile, mille osas kostja ehitusjärelevalvet teostas (t.l. 121). Seega on OÜ Aleksfori Ehitus lepingu täitnud ja tal on õigus nõuda tasu lepingu täitmise eest
Deltamaks OÜ ei ole tõendanud, et OÜ Aleksfori Ehitus oleks rikkunud lepingutingimusi. Seega ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited vastuhagi osas alust maakohtu otsust selles osas tühistada või muuta. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada põhihagi osas. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1, 173 lg 3 alusel poolte kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.